Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

veel muutunud sissenõutavaks seadusega kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas tagastamata krediidisummalt ja leppetrahvi summalt) alates 24.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma ja leppetrahvi kohase täitmiseni.

6.Välja mõista Kaire Brennerilt AS Hansapank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid poole 20.09.2006 käenduseta väikelaenulepingu (edaspidi leping 1) nr 06-171454-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 10000 krooni intressimääraga 18% aastas. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lepingu 1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu

VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kuna kostja lepingujärgseid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema ja nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5917.92 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingu fikseeritud määras 18% aastas. Hageja on arvestanud intressi lepingu 1 järgi 458.64 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagejal on õigus lepingu tingimuste punkti 13.3. järgi nõuda leppetrahvi 1% varaliselt kohustuselt punktis 13.2 märgitud tähtaja jooksul. Hageja nõuab leppetrahvi 66.91 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingus on kokku lepitud seadusega kehtestatud viivise määr. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt seadusega kehtestatud määras summas 451.44 krooni ja tasumata leppetrahvi summalt 4.56 krooni, kokku lepingu 1 järgi 456 krooni. Kogu kostja võlgnevus hageja ees lepingu 1 järgi on 6899.47 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lisaks eelpoolnimetatud lepingule 19.01.2007 partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 6005, kaardi number 9233683300061226 (edaspidi leping 2), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 5000 krooni. Tulenevalt lepingust 2 oli kostja kohustatud iga kuu 10. kuupäeval tegema hagejale püsimakse suuruses 250 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustust, jättes püsimaksed tasumata perioodil 10.08.2007 kuni 10.11.2007. Kostjal on tagastamata krediidilimiit summas 5210.91 krooni. Kostja on kohustatud tasuma hagejale intressi krediidilimiidi kasutamise eest 16 % aastas. Hageja arvestab intressi igapäevaselt ning intressisumma tuli kostjal tasuda iga kuu maksepäeval, s.o

põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud protsendina summast 11445.74 alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivise määraks on seadusega kehtestatud viivise määr, mis VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 koosmõjus on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas. Hageja nõue viivise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskulude välja mõistmist kostjalt ning taotleb menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1250.00 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.