1.Keelduda P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada P. S. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud P. S. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus maakohtus kindlaks määramata.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade P. S. kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 20.03.2020 määrusega välja P. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T. K. . Tartu Maakohtu 07.10.2020 määrusega (jõust 10.11.2020) lõpetati P. S. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. P. S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati P. S. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas,
1.mail ja 1. novembril. Väljamaksed tuli teha iga aasta 15. oktoobril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2021. Võlgnik esitas aruande pärast meeldetuletuse saamist 25.05.2021. Aruande kohaselt oli võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kogunenud 4394,45 eurot.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2021. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse ning võlgnik esitas 16.11.2021 pangakontode väljavõtted, mille kohaselt oli võlausaldajate nõuete katteks eraldatud 16 540 eurot. Aruandlusperioodil laekus võlgnikule pensioni II samba makse, millest tulenevalt oli võlgniku väljamakse kohustus 10 512,07 eurot. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakse summas 3201 eurot, järgimata jaotisi. Kohus võttis korduvalt võlgnikuga ühendust telefoni teel, et võlgnik esitaks aruande ning teataks kohtule, milliseks ajaks maksab võlausaldajatele puudujäänud summa. 31.01.2022 vastuses lubas võlgnik tegeleda väljamaksete ja aruandega ning esitada kohtule aruande hiljemalt 02.02.2022. Aruannet võlgnik lubatud tähtajaks ei esitanud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.05.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule neli meeldetuletust, millele võlgnik ei reageerinud. 05.09.2022 võttis kohus võlgnikuga ühendtust telefoni teel ning võlgnik lubas aruande esitada 14.09.2022, kuid aruannet lubatud tähtajaks ei esitanud.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.11.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse ja palus hiljemalt 25.11.2022 esitada aruanne terve aasta kohta. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Seejärel määras kohus võlgniku ärakuulamise kohtuistungil ning saatis võlgnikule kohtukutse teadaolevale e-posti aadressile sxxxxxxx@xxxxxxxxx, millelt võlgnik oli varasemalt kohtuga suhelnud. Võlgnik istungile ei ilmunud ning ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ei teatanud. Samal päeval proovis kohus võlgnikuga saada ühendust telefoni teel, kuid kõnet vastu ei võetud ning hiljem oli telefon välja lülitatud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
7.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. P. S. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
10.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 07.10.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Kaks viimast aruannet ehk teave viimase aasta kohta on võlgnikul kohtule esitamata. Kohus on korduvalt saatnud meeldetuletusi ning hoolimata telefonitsi antud lubadusest on võlgnik jätnud kohtule aruanded esitamata. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu määratud istungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule teavet oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
12.PankrS § 173 lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikule on välja makstud pensioni II sammas, mille puhul on tegemist võlgniku sissetulekuga, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3). Tulenevalt pensioni II samba väljamaksest
ning igakuisest töötasu suurusest on võlgnikul olnud kohustus eraldada võlausaldajate nõuete katteks 10 512,07 eurot, millest välja on makstud vaid 3201 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamise keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud 07.10.2020 määruses määratud tähtpäevadel aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav ega ilmunud tema ärakuulamiseks määratud kohtuistungile. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga aktiivset suhtlemist, on võlgniku kohustus olla sidekanalite kaudu kättesaadav. Samuti ei ole võlgnik täitnud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid oluliselt väiksemas summas kui ta oleks pankrotiseaduse järgi kohustatud olnud tegema. Võlgnik ei ole omaalgatuslikult võtnud kohtuga ühendust, et oma käitumist selgitada ja rikkumisi heastada.
14.Rikkudes oma kõiki kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
15.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P. S. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raske hooletusega (olenemata kohtu meeldetuletustest ja antud lubadustest, on jätnud oma kohustused siiski täitmata) oma PankrS § 173 lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
16.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda P. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ühtlasi P. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.