Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastas hagiavaldusele, kuid esitatud vastus oli saksa keelne. Kohus kohustas kostjat esitama vastuväite hagiavaldusele eesti keeles ja andis selleks kostjale tähtaja ning hoiatas kostjat, et eestikeelse tõlke esitamata jätmisel jätab kohus selle TsMs § 33 lg 1 alusel tähelepanuta. Kostja ei ole kohtule tähtajaks eestikeelst vastust hagiavaldusele esitanud ning kohus leiab, et kostja ei ole hagiavalduse tähtajaks vastanud. Nimetatud asjaolu annab kohtule õiguse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 10.06.2005 sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr S265755005/5. Lepingu tingimuste (p 2.1) kohaselt väljastas Salva Kindlustuse AS ilma eelneva sellekohase taotluse esitamiseta 10 päeva enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist kostjale poliisi nr SMK31340178 kehtivusega 11.03.2007 kuni 10.06.2007. Lepingu tingimuste (p 2.2) kohaselt oli kostja kohustatud tasuma kindlustusmakse summas 709 krooni vähemalt 3 päeva enne kehtiva poliisi lõppemist. Kostja lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul kindlustusmakset ei tasunud ja 10.05.2007 saatis hageja kostjale teatise, milles tuletatakse kostjale meelde, et kindlustusmakse on tasumata ning palutakse makse tasuda hiljemalt 15. maiks 2007. Ühtlasi on teatises selgelt ja arusaadavalt selgitatud, mida kindlustusvõtja peaks tegema. Kuid kostja kui kindlustusvõtja makset ei tasunud ega taotlenud lepingu maksevabaks muutmist või lepingu lõpetamist. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 709 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liikluskindlustuse seaduse § 18 lg 5 sätestab, et kindlustusmakse tasumata jätmise korral võib kindlustusandja nõuda viivist 0,1 protsenti tasumata kindlustusmakse summast päevas. Viivise summa on piiratud tasumata kindlustusmakse summaga. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 08.03.2007 467 päeva eest 331.10 krooni. Hageja põhinõue summas 709 krooni ja viivisenõue summas 331.10 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistmist. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni 26.03.2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072369. TsMS § 147 lõike 5 esimese lause

kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagejal ei olnud vajalik riigilõivu täiendav tasumine, sest Riigilõivuiseaduse § 56 lg 1 lisa 1 alusel tuleb põhinõude summalt 709 krooni tasuda riigilõivu 250 krooni, mis hageja poolt on tasutud mäksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Seega hageja menetluskulu on tasutud riigilõiv 250 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kohus selgitab, et juhul kui tagaseljaotsuses on menetluskulud kindlaks määratud, ei saa menetlusosaline TsMS § 1741 lõikest 4 tulenevalt enam nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.