Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm

Otsuse kuulutamise aeg ja

9. september 2008 a. Raplas kohtukantselei kaudu

koht Tsiviilasja number

2-08-22842

Hagi ese Menetlusosalised

Rahalise kohustuse täitmise nõue Hageja: AS EMT registrikood 10686553 asukoht: Tallinn, Valge tn.16 Esindaja: Krista Arraste, AS Julianuse Inkasso Agentuur, Tallinn, Jõe tn.3 Kostja: Ivo Heinmäe isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxx x-xx

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-22842 kannab AS EMT. Ivo Heinmäel on õigus 30 päeva jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist taotleda kohtult menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmis hageja kostjaga 8.01.1998.a. liitumislepingu mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid ja võlgneb hagejale 31.03.1998.a. seisuga 3524.70 krooni. Lähtuvalt lepingu üldtingimuste p.7.7 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kostja on olnud maksmisega viivituses perioodil 20.04.1998.a. kuni 30.05.2008.a.. Hageja oma viivisenõuet vähendanud ja taotleb viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, so summas 3523.70 krooni. Hageja 8.09.2008.a. määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjust. Kohtukutse on hagejale kätte toimetatud 4.07.2008.a. Kostja seisukoht Kostja võtab õigeks, et sõlmis aastate eest liitumislepingu hagejaga, kuid järgmistel asjaoludel: 1998.a. pakuti talle ja tema sõbrale tööd. Tööpakkujad seletanud, et neil on metsatöötlemisega seotud firma Sarlet Trave. Ühenduse võtmise esmärgil lubati kostjale osta mobiiltelefon, mille kasutamise eest pidi tasuma tööandja. Kuna kostja ja tema sõber tööd vajasid, sõitis kostja tööpakkujatega Tallinna. Kaupluse Paide vastas asunud hageja kontoris vormistati leping, mille kostja allkirjastas. Mobiiltelefoni talle lepingu sõlmimisel ei antud ning rohkem ta neid „tööpakkujaid“ näinud ei ole. Hageja poolt esitatud arvetele kostja ei reageerinud, kuid kui 1998.a. tuli nõue tekkinud võlgnevus tasuda, võttis kostja hagejaga ühendust. Talle soovitati kirjutada juhtunu kohta avaldus, mida kostja ka tegi. Kuni hagi esitamiseni hageja mingeid täiendavaid nõudeid kostjale esitanud ei ole. Kostja väidetel ei ole tal kunagi mobiiltelefoni olnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus peab otstarbekas TsMS § 409 lg.1 p.3 alusel asi sisuliselt lahendada. Kõnesolev hagi esitati esmakordselt kohtusse 14.09.2007.a. Kuna kirjalikus vastuses kohtule vaidles kostja hagile vastu, määras kohus 24.03.2008.a. kohtuistungi. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, teatamata oma mitteilmumise põhjust ja 24.03.2008.a. koostatud määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata, juhindudes TsMS § 409 lg.1 p.1. Taotlust menetluse taastamiseks hageja ei esitanud ning määrus jõustus 29.04.2008.a. TsMS § 426 lg.1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et seda ei ole kohtumenetluses olnud ning hagejal on võimalik samadel alustel uuesti kohtusse pöörduda, mida hageja 6.06.2008.a. ka tegi. Kuna kostja vaidleb endiselt hagile vastu, määras kohus asja lahendamiseks kohtuistungi, kuhu hageja esindajat ei ilmunud. Mitteilmumise põhjustest kohut teavitatud ei ole. Kohus leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja selgituste kohaselt allkirjastas ta liitumislepingu AS-ga EMT potensiaalse tööandja soovitusel, kes kinnitanud, et tegemist on nö töötelefoni, millega seonduvad kulud kannab tööandja. Liitumislepingu sõlmimisel kostjale telefoni üle ei antud, samuti ei võetud temaga hiljem ühendus töölepingu sõlmimiseks. VÕS § 3 kohaselt tekib võlasuhe lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muudest seadusest tulenevatest alustes. Kõnesoleval juhul olid poolte vahel lepingulised suhted. Kostja seletusest nähtuvalt sõlmis ta hagejaga lepingu olulise eksimuse mõjul, milline asjaolu on TsÜS § 90 lg.1 kohaselt tehingu tühistamise aluseks. Tegemist oli üsna levinud pettuse skeemiga, kus töötuid isikuid meelitati kõikvõimalike lubadustega enda nimel lepinguid sõlmima. Kuna kostja lepingut ei realiseerinud, so