Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
8. september 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-224
Tsiviilasi
Boris Lehtjärve hagi T.K. vastu võla ja viivise nõudes summas 30 000 krooni ja Tarvo Käärid vastuhagi laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja B. L., isikukood xxxxxxxxxx, eluk. Kxxxx kxxx, Kxxxxx vald, Sxxxxxx, lepinguline esindaja OÜ Raidman Kostja/vastuhagis hageja T. K, isikukood xxxxxxx, eluk. SxxxPxxx x-xx, Pxxxx linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat V. K.
Menetlusviis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada B. L. hagi ning mõista T. K’ilt välja põhivõlg 15 000 (viisteist tuhat) krooni ning viivis 15 000 (viisteist tuhat) krooni B.L. kasuks. Jätta rahuldamata T. K’i vastuhagi B. L. vastu laenulepingujärgse kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Menetluskulud jätta T. K’i kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 04.01.2008.a esitatud hagiavalduse (tl 1-2) ja teiste menetlusdokumentide (tl 29-30, 38-39 ja 50-51) kohaselt laenas hageja B. L. kostjale T. K. 2005.a septembris 15 000 krooni, mille kohta vormistati 13.09.2005.a laenuleping (tl 3). Vastavalt lepingule kohustus kostja hagejale tagastama nimetatud rahasumma 31. detsembriks 2006.a osamaksetena vähemalt
Tsiviilasi nr 2-08-224 1000 krooni igakuiselt ning osamakse mittetähtaegsel tasumisel lepiti kokku viivises 0,5% päevas laenujäägilt. Kuna kostja laenu ei tagastanud, pöördus hageja õigusabi saamiseks OÜ Raidman poole, kes saatis kostjale 12.09.2007.a võlanõude (tl 5, koos väljastusteatega). Kostja vastas 19.09.2007.a, et ta ei tunnista hageja nõuet, kuna see on õigustühine (tl 6). Kuna hageja ei ole saanud oma nõuet rahuldatud kohtuväliselt, on ta pöördunud käesoleva hagiga kohtusse ning palub kohtul kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1, § 76 lg 1 ja 2, § 108 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista laenuvõlg 15 000 krooni ning viivised samas summas (viivised on seisuga 02.01.2008 tegelikult 42 900 krooni, viiviste arvestus tl 7). Hageja on arvamusel, et allkirjastatud laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 396 lg 2 mõttes, millega võlgnik kinnitas olemasolevat kohustust ja loobus võimalikest vastuväidetest võlale. Kostja vastuväited ja vastuhagi sisu, hageja seisukohad kostja vastuväidete ja vastuhagi osas Oma vastuses hagiavaldusele (tl 24-25) ja eelmenetluses esitatud seisukohtades (tl 31-32 ja 40-41) kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ta on küll laenulepingu allkirjastanud, ent ei ole kunagi hagejalt raha saanud. Mõlemad pooled olid süüdistatavad kohtuprotsessis, kus hageja arvates andis kostja teda süüstavaid ütlusi, mis viis süüditunnistamiseni. Allkirja andis kostja laenulepingule hirmust, kartes oma elu ja tervise pärast, teda sunniti allkirja andma ähvardustega hageja, H. K. ja Ü. M. poolt. Kostja hinnangul on tegemist tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 mõttes, mida ei pea täitma. Kui kõnesoleva lepingu alusel oleks rahasumma üle antud, võiks see olla laenuleping VÕS § 396 lg 1 kohaselt, kuid laenu mittesaamisel laenusaajal raha tagastamise kohustust ei teki. Samadel põhjendustel on kostja esitanud vastuhagi (tl 42-43), mille kohaselt palub kohtul tuvastada pooltevahelise õigussuhte (laenusuhte) puudumist, sest lepingus märgitud summat ei ole T. K. üle antud, mida tunnistab ka B. L. Hageja ei mõista, kuidas puutuvad asjasse väited teises protsessis süüditunnistamisest. Kostja on kohustunud laenulepinguna pealkirjastatud deklaratiivses võlatunnistuses oma laenu võla teatud tingimustel ja tähtajal hagejale tasuma. T. K. väited, et allkiri laenulepingule anti tema poolt hirmust, kartes elu ja tervise pärast, on paljasõnalised ning alusetud ja otsitud. Nendega püüab kostja üksnes õigustada oma ebaseaduslikku käitumist võla tagasimaksmata jätmisel. Kostja allkirjastas laenulepingu tunnistajate H. K. ja Ü. M. juuresolekul ning nende kohalolekut soovis just hageja ning põhjusel, et ta tundis/teadis kostja varem antud lubadusi ja nende täitmiste/mittetäitmiste tagajärgi. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma vastuväidete kinnituseks ning hageja on arvamusel, et kostjal ei olnud algusest peale soovi laenatut tagastada, mistõttu on kohtumenetluses asunud raha saamist salgama. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused VÕS § 396 lg 1 sätestab laenulepingu mõiste: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi teise lõige annab võimaluse rahasummat või asendatavat asja muul alusel võlgnevale isikule leppida võlausaldajaga kokku, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisena vormistatud kokkulepet käsitletakse õigusteoorias deklaratiivse võlatunnistusena. Tõlgendamaks, millisena kohtule esitatud ja laenulepinguna pealkirjastatud dokumenti tuleb käsitleda, tuleb appi võtta VÕS § 29 sätted. VÕS § 29 lg 1 ja 4 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-08-224 isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma. Seega ei ole lepingu tõlgendamisel määrav, milline on temale antud pealkiri, vaid lähtuda tuleb lepingu sisust. Kohus ei ole tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 lepingule õigusliku hinnangu andmisel seotud poolte esitatud väidetega. Antud juhul nõustub kohus hageja B. L. ja leiab, et 13.09.2005.a laenulepinguna vormistatud dokumendi näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Selline järeldus tuleneb lepingu esimese lause algusest, mille kohaselt „T. K. on kohustatud tasuma oma laenu võla...“ (ja edasi tulevad tasumise tingimused). Mõistlik isik saab sellisest sõnastusest aru, et T. K. on laenu dokumendi vormistamise ajaks kätte saanud ja kokku on lepitud vaid selle tagastamise tähtaegades ja korras. Laenulepinguna nimetatud dokumenti käsitleda ei ole õige (nagu väidab seda T. K.), sest sellisel juhul oleks sõnastus tavapäraselt pidanud olema teistsugune, a la „mina T. K, võtan/sain laenu“ vms. Milline oli dokumendi vormistamisel poolte ühine tegelik tahe VÕS § 29 lg 1 mõttes, ei ole võimalik kindlaks teha, sest poolte väited on selles osas lahknevad ning muid tõendeid peale lepingu enda esitatud ei ole. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Antud juhul ei ole T. K. tõendanud kohtule ei kohustuse täitmist (laenu tagasimaksmist) ega vastuhagi esemeks olevat väidet, et ta rahasummat B. L. saanud ei ole. T. K’i sellekohased väited (ka väide, et võlatunnistus kirjutati ähvarduse mõjul) on jäänud paljasõnalisteks ega lükka ümber võlatunnistuse tekstist ülalpool tehtud järeldust raha kättesaamise kohta. Arusaamatu on T. K’i väide, nagu oleks laenuandja ise tunnistanud raha mitteandmist – sellist väidet ei ole B. L. kohtumenetluses esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B. L. hagi tuleb rahuldada ning T. K’i vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Viiviste nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 sätete alusel (sellises summas viivises on pooled võlatunnistuses kokku leppinud), pealegi nõuab B. L. viiviseid ligi 3 korda väiksemas summas kui see nõue tegelikult võiks olla. T. K. viiviste vähendamise nõuet VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätetele jäävad menetluskulud T. K’i kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.