Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu avaldus P. O. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu (registrikood 80053536; asukoht Sõle tn 65, 10312 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksei Motuzov (e-post: xxx); Puudutatud isik: P. O. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ Hugo; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu avaldus P. O. vastu võla nõudes.
2.Mõista puudutatud isikult P. O. välja Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1 783,56 eurot ja viivis põhinõudelt (1 783,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.09.2022 kuni põhinõude (1 783,56 eurot) täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldaja ja puudutatud isiku lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Puudutatud isik P. O. on avaldaja Korteriühistu Sõle 65 liige. Alates 2019 aasta juunikuust tasub puudutatud isik kommunaalarvete eest vaid osaliselt. Puudutatud isik on jätnud osaliselt tasumata arved osas, mis puudutab küttekulusid. Puudutatud isik selgitab, et tema korter on olnud küttesüsteemist välja lülitatud. Korteriomanik ei vabane korteri küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, mil korteriomaniku korter on olnud küttesüsteemist välja lülitatud. Avaldaja põhikirja p 2.2.1 kohaselt omanik on kohustatud täitma avaldaja põhikirja, otsuseid ning juhatuse ettekirjutusi. Vastavalt põhikirja p-le 2.2.9 omanik on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Kütte arvestuse aluseks võetakse korteriomandi reaalosa 1m2 kohta tehtud arvestusele korteriomandi 1 m2 kohta. Antud juhul tuleb lähtuda põhikirjas kajastatud tasumise korrast, mille kohaselt tasub korteriomanik tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
2.Iga korteri kohta soojusenergia tarbimise hind moodustatakse Utilitas Tallinn AS-i poolt avaldajale esitatud igakuise arve alusel. Arvel kajastatud summa jagatakse maja (Sõle 65, Tallinn) eluruumide ja mitteeluruumide pinna suurusega (Sõle 65, Tallinna aadressil asuva maja pinna suurus on 3 096,4m2) ja sellest tulenev tariif korrutatakse korteri pinna suurusega (Korteri xx pind on 58,5m2).
3.Puudutatud isiku võlgnevus küttekulude eest alates juunist 2019 kuni 30.09.2022 moodustab 1 783,56 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab avaldaja puudutatud isikult seadusjärgset viivist alates avalduse esitamise päevast kuni võla tasumiseni (dtl 49).
4.Avaldaja 05.12.2022 täiendava seisukoha järgi KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab ühistu juhatus majanduskava igaks majandusaastaks, mis koosneb samas lõikes loetletud osadest. KrtS § 41 lg 2 järgi võib majandamiskavas jätta kindlaks määramata üksnes tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud selliste kulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist. Riigikohus on märkinud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek (Riigikohtu 20. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Eeltoodust lähtudes korteriomanikud on kohustatud igakuiselt tasuma soojusenergia, elektri, vee ja prügi väljaviimise eest vastavalt teenuseosutaja poolt esitatud arvele kas m2 või näitude alusel. Korteriühistu ei ole tulutoov ettevõte ja kommunaalteenuste eest kogutud raha ei ole KÜ tulu ega kulu. Korteriühistu on vaid vahendaja teenuse osutaja ja lõpptarbija vahel, seega nõue puudutatud isiku suhtes on põhjendatud ja loogiline. Majanduskava või muu kommunaalkulude prognoosidega dokumendi puudus ei vabasta korteriomanikku saadud kommunaalteenuste tasumisest.
5.Avaldaja on esitanud kohtule igakuised Utilitas AS arved Sõle 65 tarbimiskoha kohta ning on selgitanud küttekulu kujunemist. Utilitas AS arvel esitatud küttekulu jaotatakse vastavalt elamu korterite köetavate pinnale ja seejärel tariif korrutatakse vastavalt korteriühistu liikme korteri pinnale, s.o korteriomandi reaalosa suurusele. Avaldaja esitatud tabelist on näha, kuidas toimub tariifi arvutamine ning kaasomanikele esitatud arvetelt on näha korteriomandi küttekulu arvutus.
2-22-128175
6.Puudutatud isik esitas kohtule tõendi, kus on kirjas, et puudutatud isikule esitatakse kirjalik ettekirjutus, milles on fikseeritud hiljemalt milliseks kuupäevaks, millised dokumendid tuleb juhatusele esitada selleks, et ühistu saaks aktsepteerida korteri nr xx alternatiivküttele üleminekut. Puidutatud isik oli teadlik üldkoosoleku otsusest, puudutatud isikule oli ettekirjutus edastatud postkasti, kuid puudutatud isik ei ole sellele reageerinud.
7.Vastavalt Sõle tn 65, Tallinn 05.02.2019 korduva üldkoosoleku protokollile krt xx omanikul ei ole Sõle 65 maja elanike 100% nõusolekut maja küttesüsteemist väljalülitamiseks, mistõttu oli puudutatud isiku avaldus koosoleku poolt tagasi lükatud. Koosoleku otsuse tegemisel juhinduti asjaõigusseaduse § 74 lõikest 1, mille kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Vastavalt 01.06.-15.06.2021 avaldaja poolt läbiviidud korteriomanike küsitlusele otsustati, et korteri xx korteriomanik peab tasuma kütte eest täies ulatuses vastavalt korteriomandi suurusele.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
8.Puudutatud isik esitas kohtule 21.11.2022 oma seisukoha, mille järgi puudutatud isik ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. 18.10.2022 avaldusele esitatud lisadest nähtub, et avaldaja on esitanud kohtule 2020 majanduskava, kuid ei ole juurde esitanud korteriomanike üldkoosoleku protokolli, kus on see majanduskava kinnitatud. Esitatud majanduskavast ei nähtu, millele tuginedes on KÜ arvestanud korteriomanikele küttekulusid (soojusenergia), mis kajastuvad esitatud arvetel perioodil mai 2019- september 2022 osutatud teenuste eest. Arvetest nähtuvalt on KÜ (avaldaja) arvestanud tasu soojusenergia eest vastavalt korteriomandi eriosa m2 suurusele 58,5 m2. Põhikirja p 2.2.9 (põhikiri kinnitatud ühistu üldkoosoleku poolt 05.02.2019, mis äriregistri andmetel on kehtiv alates 20.05.2019) tulenevalt arvestatakse kütte eest vastavalt korteriomandi reaalosa 1m2 kohta või fikseeritud tasu vastavalt korteriomandi 1m2 kohta tehtud arvestusele.
9.24.10.2022 esitas avaldaja vastavalt kohtu nõudele avalduse täpsustuse ja lisas tõendina juurde 06.10.2020 üldkoosoleku protokolli. Puudutatud isik on seisukohal, et esitatud tõend ei ole nõuetekohane, usaldusväärne ja seda ei saa asja lahendamisel arvesse võtta. Protokollist ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas väidetav korduskoosolek toimus 06.10.2020 või 06.10.2019. Kui koosolek toimus 06.10.2019, siis nimetatud protokollist lähtudes, võttes aluseks avaldaja 18.10.2022 esitatud 2020 majanduskava, ei ole korteriomanikud kohustatud tasuma soojusenergia eest, kuivõrd KrtS § 41 lg 1 alusel korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ja samas lg 3 alusel korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd avaldaja ei ole esitanud sellist majanduskava, siis ei pea ta ka kandma neid kulusid, mida majanduskavas pole ette nähtud.
10.Avaldaja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, kust nähtub korteriomanike küttekulude arvestamise kord. Avaldaja on küll 02.11.2022 avalduse täienduses selgitanud küttekulude arvestamise korda, kuid pole esitanud tõendeid sellise arvestamise kohta. KrtS § 41 lg 1 p 5 kohaselt korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles on ära toodud kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus ning samas p 3 alusel sisaldub majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 3 alusel majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulude tasumist perioodil mai 2019 kuni
2-22-128175 september 2022 eest, kuid samas pole nimetatud perioodi kohta esitanud mitte ühtegi nõuetekohast kehtivat majanduskava.
11.Avaldaja on jätnud kohtule avaldamata, et 01.11.2015 on Sõle 65 korteriühistu liikmed (52 liiget) andnud kirjaliku nõusoleku korterite nr xx ja nr xx (P. O.) ühisest soojussüsteemist väljalülitamiseks. Vastavalt korteriomanike pöördumisele on teostatud puudutatud isiku jaoks (korter nr xx) 30.01.2017 alternatiiv(gaasi) küttel oleva korteri kaudse kütte arvutus. Arvutuse eesmärgiks on selgitada, millist osa hoone üldisest küttetarbest (%-des) peaks tasuma alternatiivküttele üle läinud korteriomanik nn “kaudse” kütte eest. Selle määramiseks on kasutatud elamu küttesüsteemi projekteerimisel tehtud soojustehnilisi arvutusi, millest lähtuvalt on korter xx küttekulu 5,94 kW ja nimetatud korteri küttearve moodustub 2,23% üldisest. Vastavalt tehtud arvutustele tuleb puudutatud isikul tasuda kaudse kütte eest 3 m2 pinna eest. 30.01.2017 dokumendis on rõhutatud, et tuleb säilitada senine olukord (sh kaudse küttekulu arvestus 3 m2 ulatuses). Avaldaja on jätnud kohtule avaldamata, et juba alates aastast 2007 on korteris nr xx demonteeritud tsentraalne küttesüsteem ja korteris ei ole hoone küttesüsteemi püstikuid ning seetõttu tuleb korter xx kaudse kütte arvutamisel võtta osavõtumääraks 2,6 m2 ehk 4,5%. Nii on see pikka aega ka toiminud ja kütte eest tasumisel on puudutatud isik ka eeltoodust lähtunud. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõutud kulu kütte eest ei ole õige, kuna pole aluseks võetud 30.01.2017 küttearve arvutamise korda korteris nr xx.
12.Puudutatud isiku 23.11.2022 täiendava seisukoha järgi 10.11.2015 toimus KÜ Sõle 65 korteriomanike üldkoosolek, kus oli väljakuulutatud päevakorra kohaselt arutusel kolme korteri omanike avaldused seoses keskküttesüsteemist väljalülitamisega ja alternatiivküttele üleminekuga. Üldkoosolekul arutati, et korter nr xx on alates 2007 välja lülitatud üldisest keskküttesüsteemist ja alates sellest ajast alates on korterile nr xx arvestatud küttearveid 2,93 m2 eest. Nimetatud korteriomanike üldkoosolekul otsustati poolt häälteenamusega, et kuni vajalike dokumentide ja kooskõlastuste saamiseni jätkab KÜ raamatupidamine küttearvete esitamist 2,93 m2 pinna eest.
13.03.11.2020 otsustas Tallinna Linnavaraameti juures tegutsev korteriühistukomisjon seoses alternatiivküttesüsteemiga, et tuleb vähendada korter nr xx ja iga järgneva omaniku kaasomandi osa suurusele küttekulude igakuist summat 69,3% võrra küttesüsteemile TLPA poolt kasutusteatise väljastamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast. 29.01.2021 väljastati puudutatud isiku korterile nr xx kasutusteatis küttesüsteemi ümberehitamise kohta. Sellest kasutusteatisest nähtub, et puudutatud isiku korterisse on paigaldatud gaasipaigaldis. Lähtudes eeltoodust tuleks KÜ-l arvestada küttekulusid puudutatud isikule järgnevalt: 1) vaidlusalusel perioodil mai 2019 – jaanuar 2021 küttekulu 2,93 m2 eest; perioodil veebruar 2021 – september 2022 tuleb igakuist küttekulu vähendada 69,3% võrra. Eelnevast tulenevalt tuleks avaldajal teha puudutatud isikule vaidlusalusel perioodil küttekulude ümberarvestus ja kreeditarved, võttes aluseks eelpool nimetatud otsused.
14.Vaatamata eelpool nimetatud otsustele, on avaldaja (KÜ) juba 5 aastat esitanud 100% osas küttearveid, kuigi puudutatud isiku korteris ei ole keskküttepüstikut. Puudutatud isik on tasunud igakuiseid arveid kütte eest 5% ulatuses ja seetõttu ongi aja jooksul kogunenud võlg avaldaja esitatud arvete alusel, mis pole õige. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kuivõrd avaldaja pole majanduskavas üldse ette näinud kütte eest tasumist, siis eeltoodust lähtudes võib puudutatud isik üldse keelduda küttekulude tasumisest.
2-22-128175
15.Puudutatud isiku 12.12.2022 menetlusdokumendi kohaselt päevakorra punktis ei saanud krt xx ja xx küttesüsteemi osas mingit otsust vastu võtta, kuna hääled jagunesid võrdselt. Seega on avaldaja väide, et otsustati, et puudutatud isik krt xx peab tasuma kütte eest täies ulatuses vastavalt korteriomandi suurusele, eksitav.
16.Perioodil mai 2019 – jaanuar 2021 tuli puudutatud isikul tasuda küttekulu 2,93 m2 eest ja perioodil veebruar 2021 – september 2022 tuleb tal tasuda korteris nr xx küttekulu eest arveid 5% ulatuses, s.t 95% võrra vähem. Eelmises menetlusdokumendis (22.11.2022) märkis puudutatud isik ekslikult, et tema puhul tuleb küttekulu vähendada 69,3% võrra. Nimetatu kehtib korter nr xx, mitte korter xx kohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
19.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Puudutatud isik on korteriomandi registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga Sõle tn 65-xx omanik (dtl 58-59). Avaldaja väitel on puudutatud isikul võlgnevus küttekulude tasumisel perioodi juuni 2019 kuni 30.09.2022 eest summas 1 783,56 eurot. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole avaldaja tõendanud korteriomanike küttekulude arvestamise korda. Avaldaja nõuab puudutatud isikult küttekulude tasumist perioodil mai 2019 kuni september 2022 eest, kuid samas pole nimetatud perioodi kohta esitanud mitte ühtegi nõuetekohast kehtivat majanduskava. Lisaks on puudutatud isik üle läinud alternatiivküttele, mistõttu tuleks tal perioodil mai 2019 – jaanuar 2021 tasuda küttekulu 2,93 m2 eest ja perioodil veebruar 2021 – september 2022 küttekulu arveid 5% ulatuses, s.t 95% võrra vähem.
20.Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud (vt RKTKo 3-2-1-50-11, 3-2-1-155-14), et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskasutuses olevad torustikud nagu keskküttesüsteem kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on seega ühtlasi ühise asja oluline muutmine. Tegemist on küsimusega, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1). Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kui majas on üks ühine küttesüsteem, siis on nõutav kõigi korteriomanike nõusolek. Seega maja ühise küttesüsteemi muutmiseks nii, et puudutatud isiku korteril oleks võimalik sellest eralduda, oli puudutatud isikul vajalik teiste kaasomanike nõusolekut. Korteriomanikud ei saa küttesüsteemi ümberehitusi ega sellest tingitud erisusi majandamiskulude jaotamisel otsustada enamuse häältega, vaid see eeldab kokkuleppe sõlmimist (vt nt Riigikohtu 18. juuli 2011 otsus tsiviilasjas
2-22-128175 nr 3-2-1-50-11, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-110423, p 11.4.3). Riigikohus selgitas oma 18.07.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11 p-s 10, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem.
21.Puudutatud isik on esitanud kohtule nimekirja isikutest, kes oma allkirjaga kinnitasid, et neil ei ole vastuväited korteri nr xx ühisest soojussüsteemist väljalülitamiseks (dtl 197-202). Nimetatud tõendist nähtub kohtule, et 54 korterist ei andnud nõusolekut korterite nr xx ja xx omanikud. Vajalikku nõusolekut ei asenda tehnoloogiline kaudse kütte arvutus (dtl 203-204), kohaliku omavalitsuse väljastatud informatiivne kasutusteatis (dtl 218-221) ega Tallinna Korteriühistu komisjoni 03.11.2020 otsus menetlusvälise isiku Xi poolt KÜ Sõle 65 juhatusele esitatud avalduse osas Sõle 65-xx, Tallinn asuva korteriomandi küttekulude 69,3% vähendamise nõudes (dtl 222-224). Kaasomanike nõusolek peaks olema antud tahteavalduse vormis ning sellest peaks olema võimalik selgesti järeldada tahteavalduse tegija soovi kindlate õiguslike tagajärgede saabumiseks (TsÜS § 68). Seega tulnuks puudutatud isikul tõendada, et kõik teised korteriomanikud olid nõus korteri nr xx eraldumisega ühtsest keskküttesüsteemist. Puudutatud isiku poolt esitatud nimekiri, kus 2 korteri nõusolek on puudu, (dtl 197-202) kaasomanike kokkulepet ei tõenda.
22.Lisaks eelnimetatud tõenditele on puudutatud isik esitanud kohtule 10.11.2015 koosoleku protokolli, millelt nähtub, et üldkoosoleku päevakorra p-s 1.1 oli puudutatud isiku avaldus alternatiivküttele ülemineku kohta (dtl 213). Samal koosolekul otsustati, et puudutatud isik peab esitama juhatusele täiendavad dokumendid selleks, et juhatus saaks aktsepteerida korteri nr xx alternatiivküttele üleminekut (dtl 216). Avaldaja tõi esile, et puidutatud isik oli teadlik üldkoosoleku otsusest, puudutatud isikule oli ettekirjutus edastatud postkasti, kuid puudutatud isik ei ole sellele reageerinud. Puudutatud isik vastuväite kohaselt ei ole puudutatud isiku poolt ettekirjutuse saamine tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas puudutatud isik on saanud kätte ettekirjutuse täiendavate dokumentide esitamiseks või mitte. Ettekirjutuse saamine/mittesaamine ei asenda kaasomanike kokkulepet (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1) korteri eraldamiseks elamu keskküttesüsteemist. Kuivõrd puudutatud isik vastuväite kohaselt oli ta eraldanud korteri nr xx keskküttesüsteemist, siis oli puudutatud isiku tõendamiskoormiseks tõendada kõigi korteriomanike nõusolekut selleks. Ka siis, kui eeldada, et puudutatud isik ei ole avaldaja ettekirjutust kätte saanud, ei saaks sellest tuletada kõigi korteriomanike nõusolekut puudutatud isiku korteri keskküttesüsteemist eraldamiseks. Seega ei ole avaldaja tehtud ettekirjutuse kättesaamine puudutatud isiku poolt käesoleva tsiviilasja tõendamiseseme asjaoluks.
23.Avaldaja esitas 05.12.2022 kohtule täiendavad tõendid. TsMS § 330 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Uute asjaoludega ja tõenditega arvestamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohus saab esitatut arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist ja esitatud asjaolud ja tõendid on olulised asja õigeks lahendamiseks, kuid hilinemisega esitatuga arvestamine ei tohi vastaspoolele tulla üllatusena ja tal peab olema võimalik väidetele vastata ja esitada tõendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu
2-22-128175 20.12.2019 tsiviilasja nr 2-19-825 otsuse p 34). Kohus leiab, et kuigi avaldaja esitas lõppseisukohtade esitamise tähtajaks 05.12.2022 täiendavad tõendid, võtab kohus esitatud tõendid vastu, sest a) tõendite esitamine ei tingi menetluse venimist, b) puudutatud isik tutvus tõenditega ning avaldas esitatud tõendite osas oma seisukoha; c) Kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks oluline vähemalt Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu 05.02.2019 korduva koosoleku protokoll ja hääletamise tulemused (dtl 235-280).
24.Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu 05.02.2019 korduva koosoleku protokolli kohaselt arutati koosolekul mh puudutatud isiku avaldust küttekulu ümberarvestamiseks, kuivõrd puudutatud isiku korterisse on paigaldatud alternatiivküttesüsteem (dtl 237). Protokolli kohaselt puudutatud isik P. O. avaldas koosolekul, et tal on olemas üksnes projekt ning arvutused, 100% nõusolekut kogu KÜ liikmete poolt tal pole (dtl 237). Puudu on mõned allkirjad, milliseid saada tal polnud võimalik (dtl 237). Kohtu hinnangul tõendavad Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu 05.02.2019 korduva koosoleku protokoll ja puudutatud isiku poolt esitatud nimekiri isikutest, kes oma allkirjaga kinnitasid, et neil ei ole/on vastuväited korteri nr xx ühisest soojussüsteemist väljalülitamiseks, kogumis, et puudutatud isikul puudub kõigi korteriomanike nõusolek. Samal koosolekul ei läinud läbi ettepanek teostada küttearvete ümberarvestamist (dtl 237-280). Asjakohatud on puudutatud isiku vastuväited, mille kohaselt 05.02.2019 üldkoosoleku päevakorra punktis ei saanud krt xx ja xx küttesüsteemi osas mingit otsust vastu võtta, kuna hääled jagunesid võrdselt. Kohus ei lahenda käesoleval juhul küsimust koosolekul vastuvõetud otsuse kehtivuse/tühisuse kohta. Asja õigeks lahendamiseks oli vajalik tuvastada asjaolu, kas puudutatud isikul on olemas kõigi korteriomanike kokkulepe alternatiivküttele üleminekuks. Kuivõrd käesoleval juhul pole puudutatud isik eelnimetatud asjaolu tõendanud, menetlusosaliste esitatud tõenditest nähtub, et nõusolekut ei ole, puudub alus võtta puudutatud isiku küttekulude arvestuseks vähendatud määr.
25.Järgnevalt analüüsib kohus, kas avaldaja esitatud küttekulu väljamõistmise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Avaldaja väitel on puudutatud isikul korteriomanikuna täitmata rahalised kohustused kütteperioodi eest juuni 2019 kuni 30.09.2022 summas 1 783,56 eurot. Seega kohaldub 01.01.2018 jõustunud KrtS. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KrtS § 40 sätestab tingimused, mille alusel majandamiskulud korteriomanike vahel jagunevad. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust ja seadus ei nõua selleks korteriomanike kokkulepet. KrtS § 40 lg 2 teise lause järgi võib põhikirjaga eelkõige ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või tarbitud teenuse mahule (RKTKm 2-18-12753, p 13.1).
26.Kui korteriomanike üldkoosolek ei kehtestanud alates 2018. aasta algusest majanduskava, siis tuli korteriomanikel üldjuhul jätkata põhikirja ja seniste üldkoosolekute otsustega määratud majandamiskulude kandmist. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset mh korteriühistu põhikirjast lähtudes (Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-110423, p 9.3.2).Vastavalt KrtS seletuskirjale (467 SE) jaotatakse KrtS § 40 lg 1 alusel majandamiskulud korteriomanike vahel kaasomandiosa suuruse järgi, mitte „arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta“, nagu KÜS § 151 lg 1 varasemalt sätestas. Kui
2-22-128175 korteriühistu põhikirjas on siiski korratud KÜS-i jaotuse alust, siis ei tähenda pindala kadumine kinnistusraamatust seda, et selline põhikirja säte muutuks kehtetuks.
27.Avaldaja on 24.10.2022 menetlusdokumendis täpsustanud, et kohtule esitatud majandustegevuse plaanis puudub info korteriomanike kohustuste kohta küttekulude kandmisel ning lähtuda tuleks põhikirjas kajastatud tasumise korrast, mille kohaselt tasub korteriomanik tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud sellist majanduskava, siis ei pea ta ka kandma neid kulusid, mida majanduskavas pole ette nähtud. Puudutatud isiku arvamusel ei ole avaldaja esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtub korteriomanike küttekulude arvestamise kord. Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas kehtiv põhikiri, kus on mh sätestatud küttekulude jaotamise kord, siis vastavalt KrtS § 40 lõikele 2 tuleb sellest ka lähtuda.
28.Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu põhikirja p 2.2.9 järgi on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Küttekulude arvestuse aluseks võetakse korteriomandi reaalosa 1m2 kohta või fikseeritud tasu vastavalt korteriomandi 1m2 kohta tehtud arvestusele (dtl 53). Kohus loeb eelnimetatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et puudutatud isikule esitatud arvetel määratud küttekulude arvestuse aluseks on avaldaja põhikiri. Küttekulude jaotuse osas majandamiskava puudumine ei vabasta korteriomandi omanikku küttekulude tasumisest (vt Riigikohtu 20.06.2022 määruse nr 2-19-8045 p 11).
29.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku korteriomandi eriomandi suurus 58,5 m2, mis nähtub ka puudutatud isikule esitatud arvetelt (dtl 60, 64-73, 77-85, 88-97, 100) ning puudutatud isiku poolt esitatud tehnoloogilise arvutuse dokumendist (dtl 204). Kohtule ei nähtu, et pooltel oleks selles osas erimeelsusi. Avaldaja väitel on Sõle 65, Tallinn aadressil asuva maja pinna suurus 3 096,4m2, mille tõendamiseks on avaldaja esitanud ehitusregistri väljavõtte (dtl 180). Avaldaja väitel soojusenergia tarbimise hind korteri kohta moodustatakse Utilitas Tallinn AS-i poolt avaldajale esitatud igakuise arve alusel. Arvel kajastatud summa jagatakse maja (Sõle 65, Tallinn) eluruumide ja mitteeluruumide pinna suurusega (3 096,4m2) ja sellest tulenev tariif korrutatakse korteri pinna suurusega (puudutatud isiku korteri üldpind on 58,5 m2), millele vastavalt on koostatud ka puudutatud isikule esitatud arved ( dtl 60, 64-73, 77-85, 88-97, 100). Kohtu hinnangul nii ruutmeetrite kui ka mõttelise osa suuruse alusel tehtud arvutused annavad sama tulemuse. Puudutatud isik ei ole vastupidisele tuginenud ning pooled selle üle ei vaidle.
30.Muuhulgas peab korteriühistu oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). AS Utilitas Tallinn poolt avaldajale esitatud arvetega (dtl 121-177) on tõendatud, et võlgnetaval perioodil AS Utilitas Tallinn on esitanud avaldajale arveid soojusenergia müügi eest ning arvetelt nähtub, milline tasu maksmise kohustus on avaldajale sellest tekkinud. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud kütte kogukulu kujunemise tõenditele ega 01.11.2022 menetlusdokumendis sisalduvale põhinõude arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja 01.11.2022 menetlusdokumendis on vaidlusalusel perioodil arvestatud puudutatud isiku küttekuludeks 1 791,72 eurot, kuid avaldaja nõuab põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 1 783,56. Kohus lähtub esitatud nõudest
2-22-128175
31.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
32.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu avalduse P. O. vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult P. O. avaldaja Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 1 783,56 eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 19.09.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
33.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatuid, vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavaid või kui tõendatavat asjaolu mitte vajavaid, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
35.Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse asjaolu, et avaldaja (endine juhatuse lige Mihhail Didenko) on andnud puudutatud isikule osaliselt eksitavat informatsiooni küttesüsteemi muutmise lubatavuse ja küttekulude arvestuse osas. Asja materjalidest nähtub nimelt, et alates 2007 oli puudutatud isiku korterile nr xx arvestatud küttearveid 2,93 m2 eest (dtl 213, 215-216). Puudutatud isiku 23.11.2022 menetlusdokumendis avaldatu kohaselt on avaldaja juba 5 aastat esitanud 100% osas küttearveid. Puudutatud isik on tasunud igakuiseid arveid kütte eest 5% ulatuses ja seetõttu ongi aja jooksul kogunenud võlg. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja seisukoht küttekulude arvestamisel olnud järjepidev. Lisaks eelnevale ei suutnud avaldaja lepinguline esindaja menetluse algstaadiumis arusaadavalt esile tuua küttekulude arvestuse alust ning kohus tegi avaldajale korduvaid puuduste kõrvaldamise määrusi, mis suurendas vaidluse mahtu ja menetlusosaliste õigusabikulusid. Kohtu hinnangul on õiglane selline vaidluse ja menetluskulude jaotamise lahendus, mille järgi kohus mõistab puudutatud isikult välja küttekulude võlgnevuse ja seadusjärgse viivise, aga mitte täiendavalt avaldaja menetluskulud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
36.Avaldaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras lahendatavas asjas riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 punkt 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas,
2-22-128175 kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimese lause järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohtule nähtub, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot ning avalduse esitamisel hagita menetluses täiendavalt 250 eurot, kokku 315 eurot. TsMS § 172 lg 9 järgi asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enam tasutud riigilõiv summas (315-50) 265 eurot tuleb tagastada vastavalt avaldaja taotlusele Tallinn, Sõle tn 65 korteriühistu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX.
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.