Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 01. september 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-15794 (kuni 01.01.2006.a. nr 2-1059/05)
Tsiviilasi
AS N V hagi V D, I D, N D ja A D vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts N V (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja volitatud esindaja Jevgenia Tušinskaja Kostjad V D (isikukood xxx) I D(isikukood xxx) N D (isikukood xxx) A D (isikukood xxx) Kostjate ühine elukoht xxx.
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
12. august 2008.a. Hageja volitatud esindaja J T Kostja V D
Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 2-3) kohaselt vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele (vastu võetud 10.02.1999.a.) Narva linnas on vee-ettevõtjaks AS N V, kes varustab elanikke ühisveevärgist veega ning tagab ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja ja kostjate vahel tekkisid, nende elamise ajal registreerimiskohas Narva linnas, lepingulised suhted müügi kohta, mille esemeks on külm vesi, heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu ning selle puhastamine. Kostjad ei keeldunud antud teenustest ning kasutasid neid teenuseid. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi- varustas regulaarselt kostjaid külma veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostjad ei tasunud täielikult vee ostu hinda ning kanalisatsiooniteenuste eest, seisuga 01.06.2005.a. nende võlgnevus moodustab 1351,65 krooni. Kostjatele tehti mitmel korral ettepanek täita vabatahtlikult oma kohustusedtasuda hagejale vee tarbimise eest, kuid kostjad rikuvad antud kohustusi ning ei soovi vabatahtlikult tasuda vee eest. Hageja palub eeltoodu alusel ning juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 alusel välja mõista kostjatelt hageja kasuks võlgnevus summas 1351,65 krooni ning riigilõiv summas 105 krooni. Kostjate vastused hagile Kostjad kohtule 18.08.2005.a. ja 13.04.2007.a. esitatud kirjalikes vastustes (tlk 25, 36) hagi ei tunnista. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud ES § 36 kohaselt kannavad üürilepingujärgsete kohustuste eest vastutust täiskasvanud perekonnaliikmed. 1999.a. veebruari seisuga oli A alaealine ja ei saa olla kostja. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10. peatükile kaotab nõue jõu aegumise tõttu, kui aegumistähtaeg on möödunud. Tehingu nõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat ning see lõppes 02.07.2005.a. Aegumistähtaja möödumisel on kohustatud isikul õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Kostjad paluvad kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Vastavalt seadusele (4.1 § 8) vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi jakanalisatsiooniga vastava torustikuühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks järgmistel alustel: “Ühisveevärgi jakanalisatsiooniga ühendumise eeskiri Narva linnas“ ja „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Narva linnas“. Kuna kostjad elasid munitsipaalkorteris aadressil Rahu 38-92, siis ei ole nad kinnisvara omanikud ega valdajad või ehitise kui kinnisasja valdajad. Järelikult keegi kostjatest ei saanud olla AS N V klient. Kostjad on AS E kliendid. Hageja vastus kostjate vastuväidetele Kirjalikus vastuses (tlk 28) hageja kostjate vastuväidetega hagile seoses aegumistähtaja möödalaskmisega ei ole nõus. Kuni 10.12.2003.a. elasid kostjad (4 inimest) aadressil xxx. Sellel aadressil kasutasid nad hageja teenuseid veevarustuse osas ja tasusid osaliselt nende eest. Võlgnevus moodustas seisuga 10.12.2003.a. 1351 krooni 85 senti. Poolte vahel olid hagiperioodil lepingulised suhted. Seda fakti kostjad ei vaidlusta. 10.12.2003.a. registreeriti kostjad teisele aadressile xxx. Kolinud välja aadressilt xxx, jätsid kostjad tasumata võlgnevuse summas 1351,85 krooni. Hageja pöördus hagiga kohtusse 08.08.2005.a., st aegumistähtaega järgides. Menetluse käik
Kohtuistungil palus hageja esindaja lõpetada menetlus A D suhtes seoses hagist loobumisega; välja mõista V D, I D ja N D solidaarselt hageja kasuks võlgnevus summas 1351,65 krooni ja riigilõiv summas 105 krooni. Hageja esindaja arvates hagi ei ole aegunud. Hageja esindaja ei vaidle vastu, et kostjate võlgnevus tarbitud külma vee eest tekkis ajavahemikul 12.10.1998.a. kuni jaanuar 1999.a., viimase makse vee eest tegid kostjad 19.01.1999.a., millest alates oli hagejal õigus pöörduda kohtusse. Hageja esitas kohtusse hagi kostjate vastu 08.08.2005.a. Kohtusse varem hagi ei esitanud, kuna võlgnikke oli tuhandeid ja võlgade sissenõudmine on mahukas töö. Hageja esindaja arvates hagi ei ole aegunud, kuna aegumise tähtaeg kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli 10 aastat. Kostja V D palus kohtul kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata; välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulud 175 krooni. Kostjad I D, N D ja A D kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungist on nad teadlikud, kohtule istungile ilmumata jätmiste põhjustest teatanud ega istungi edasilükkamist taotlenud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kostja Anna Dmitrijeva suhtes kuulub menetlus lõpetamisele seoses hagist loobumisega. Hageja taotleb kostjatelt V D, N D ja I D solidaarselt võlgnevuse 1351,65 krooni väljamõistmist, milline oli tekkinud ajavahemikus 12.10.1998.a. kuni jaanuar 1999.a. (tlk 93). Kostjad on esitanud hagile aegumise vastuväite. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. Sama §-i lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002.a. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühem aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Seega hageja nõue ei olnud 01.07.2002.a. seisuga aegunud, kuna ei olnud möödunud kümne aastane tähtaeg. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 ning TsÜS § 146 lg 1 (tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg) algas kolme aastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002.a ja hageja sai esitada hagi kohtusse enne 2002. aasta 01. juulit tekkinud võlgnevuse kohta kuni 01.07.2005.a. Hagi on kohtule esitatud 08.08.2005.a. s.o. peale aegumistähtaega. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Menetluskulud Kostja V D esitas kohtule taotluse välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud summas 175 krooni. Kooskõlas 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kohus mõistab poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna hagi jäeti rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks AS-lt N V kostja V D kasuks välja mõista V D kantud õigusabikulude katteks 68 (5% 1351,65 kroonist) krooni.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.