Otsuse avalikult teatavaks 28.08.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-26536
Tsiviilasi
BR ja GR hagi RR vastu BR kasuks 25000 krooni väljamõistmiseks ja GR kasuks 25000 krooni väljamõistmiseks, alternatiivne hagi tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja 1: BR(ik. XXX, eluk. XXX) Hageja 2: GR(ik. XXX eluk. XXX) esindajad Hagejate esindaja advokaat Taimar Ehrlich (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, XXX) Kostja RR(ik. XXX, eluk. XXX) Kirjalik menetlus
I Jätta rahuldamata BRj a GR hagi RR vastu alusetult saadu tagastamiseks vastavalt 25000 krooni väljamõistmiseks GR ja 25000 krooni väljamõistmiseks BR. II Rahuldada alternatiivselt esitatud hagi. Kohustada RRd tagastama 50.000,00 krooni Tallinna notar Robert Kimmeli ametialasele arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX Hansapangas; Tuvastada, et RRl on kohustus anda nõusolek tahteavalduse tegemiseks ostuhinna vähendamiseks 50.000,00 krooni võrra ja 25.000,00 krooni tagastamiseks BR ja 25.000,00 krooni tagastamiseks GR vastavalt 04. jaanuaril 2006. a. Tallinna notar Anne Saaberi poolt notariaalregistri number XXX all tõestatud lepingu punktile 5.1. ja 08. märtsil 2006. a. Tallinna notar Robert Kimmeli poolt notariaalregistri number XXXall tõestatud lepingu punktile 3.1.3. Lugeda RR nõusolek tahteavalduse tegemiseks asendatuks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
Jätta alusetust rikastumisest tuleneva haginõude menetlemisel kantud RR menetluskulud võrdselt BR ja GR kanda ning alternatiivselt esitatud hagi menetlemisel kantud BRja GR menetluskulud RR kanda. BR j a GR poolt tasutud riigilõiv jätta RR kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, põhjendused Hagi alusetult saadu tagastamiseks
1.08. märtsil 2006. a. allkirjastati R R , Aleksandr A , A K , B R , GR(edaspidi koos nimetatud Hagejad) ning Nordea Bank Finland Plc poolt notariaalselt lepingu lõpetamise kokkulepe, kinnistamisavalduse osalise tagasivõtmise avaldus ning ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav asjaõigusleping (edaspidi Leping).
2.Enne Lepingu allkirjastamist deponeerisid hagejad Tallinna notar Robert Kimmeli notarikontole 2.450.000,00 krooni, mille väljamaksmine pidi toimuma vastavalt Lepingu punktile 3.1. Lepingu punkti 3.1.3. kohaselt pidi deponeeritud summast 50.000,00 krooni edastamine toimuma vastavalt Tallinna notar Anne Saaberi poolt 04. jaanuaril 2006. a. notariaalregistri numbri 39/2006 all tõestatud lepingu punktile 5.1.
3.04. jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt kuulus 50.000,00 krooni RRle (edaspidi kostja) väljamaksmisele juhul, kui ta on hiljemalt 30. aprilliks 2006. a. hankinud Xxxkinnistul asuva elamu juurdeehitusele kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa ning andnud need ostjatele üle; kui nimetatud dokumente ei ole 30. aprilliks 2006. a. ostjatele üle antud ja pädevate asutuste poolt kinnitatud, siis kuulus
04.jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt müügihind 50.000,00 krooni võrra vähendamisele ja 50.000,00 krooni ostjatele tagastamisele. Väljamaksete tegemine kostjale või 50.000,00 krooni tagastamine ostjatele pidi 04. jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt toimuma müüja ja ostjate kahepoolse notariaalse avalduse alusel. Kostja ja Hagejad leppisid Lepingu punktis 2.4. kokku dokumentide üleandmise tähtaja pikendamises kuni 31. maini 2006. a., kuid ülejäänud tingimused notarikontol deponeeritud 50.000,00 krooni saamiseks jäid samaks 04. jaanuari 2006. a. lepingu punktis 5.1. kokkulepituga.
4.Lepingu punktidest 2.4. ja 3.1.3. tulenevalt oleks kostjal tekkinud õigus Tallinna notar Robert Kimmeli notarikontol deponeeritud 50.000,00 krooni saamiseks, kui ta oleks hiljemalt 31. maiks 2006. a. hankinud ja andnud hagejatele üle Xxx kinnistul asuva elamu juurdeehituse kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa ning ühiselt koos hagejatega oleks koostatud notariaalselt tõestatud avaldus kõnealuse summa kostja poolt nimetatud pangakontole kandmiseks. Eksikombel kanti aga 50.000,00 krooni notarikontolt koos ülejäänud osaga müügihinnast kostja kontole juba 10. märtsil 2006. a.
5.Kostja sai 50.000,00 krooni, ent eelmainitud nõutavaid dokumente 31.maiks 2006 ei andnud üle, rahasaamiseks ei ole pooled ühist notariaalset avaldust esitanud. Kostja ei ole seda teinud ka hagiavalduse esitamise ajaks. Kostja ei ilmunud talle teatavaks
tehtud ajal 07. juunil 2006. a. notari juurde raha notari ametialaselt kontolt Hagejatele tagastamiseks vajaliku avalduse koostamiseks. Samuti ei ole kostja vaatamata Tallinna notar Robert Kimmeli ja hagejate esindaja pöördumistele, sealhulgas ka hagejate esindaja 24. juuli 2006. a. tähitud kirjaga saadetud pöördumisele, tema poolt eksituse tõttu saadud 50.000,00 krooni tagastanud.
6.Hagejad on seisukohal, et Kostja on 50.000,00 krooni saanud alusetult ning on kohustatud selle Hagejatele tagastama. Kuna Kostja ei ole seda teinud vabatahtlikult, siis on Hagejad sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtusse.
7.Kostja poolt oli 50.000,00 krooni saamise eelduseks oli dokumentide tähtaegne üleandmine hagejatele ning notariaalse avalduse koostamine ühiselt koos hagejatega. Kuna kõnealused eeldused on täitmata, siis on Kostja 50.000,00 krooni saanud alusetult, sest ta ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust hagejate ees, mis oli hagejate poolt kostjale raha maksmise kohustuse ja Kostja poolt raha saamise õiguse tekkimise eelduseks.
8.Kostja keeldumine 50.000,00 krooni tagastamisest on põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud Hagejatel kohustust Kostjale 50.000,00 krooni maksmiseks, sest Kostja poolt oli täitmata selle eelduseks olev kohustus dokumentide hankimiseks hiljemalt 31. maiks 2006. a.. Seega on Kostjale ekslikult 50.000,00 krooni tasumise näol tegemist Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 sätestatud olukorraga ning hagejad on õigustatud kostjalt nõudma 50.000,00 krooni tagastamist ja sellelt saadud kasu üleandmist, kostjal on aga kohustus hagejate nõue täita.
9.Mõlema hageja nõuded kostja vastu on samalaadsed, sest kumbki hageja nõuab kostjalt alusetult saadu tagastamist) ning see on tekkinud samalaadsest alusest, kostja keeldub tagastamast talle ekslikult ülekantud kummagi hageja poolt deponeeritud osa müügihinnast.
10.Kuna kumbki hagejatest on kostja poolt alusetult saadud summast notar Robert Kimmeli ametialasel arvelduskontol deponeerinud 25.000,00 krooni, siis paluvad hagejad mõista kostjalt kummagi kasuks välja nende poolt deponeeritud summast järgmiselt: BRkasuks 25.000,00 krooni ning GRkasuks samuti 25.000,00 ning paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Hagejad ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja tegi juurdeehituse kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa hankimise täitmiseks omalt poolt kõik. Märgitud kooskõlastused hanksi G R kostja ei ole neid hankinud. Ei ole aru saada, mis takistas kostjal kooskõlastuste olemasolu korral lepingjärgsete dokumentide hankimist. Kostja jättis arhitektile tasumata oma elamu juurdeehituse projekti maksumusest ning projekt jäi seetõttu lõpetamata kuni hagejate poolt arhitektile ka kostja osa tasumiseni. Lõpetamata projektile pole võimalik saada kooskõlastusi ega taotleda selle alusel ehitusloa või kasutusloa väljastamist. PõhjaEesti Päästekeskuse Järelevalve teenistuse nõuded puudutasid kostja kasutuses olevat kaasomandi osa — puudus tulekindel uks kostja kasutuses olnud eluruumi ja pööningu vahel. Ei ole õige, et puudused oli seotud hagejate kasutuses oleva kaasomandi pinnaga. Hagejad ei ole käitunud pahauskselt.
12.Ebaõige on väide, et 50.000,00 krooni tasumist elamu juurdeehitusele kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa hankimisega siduv tingimus jäeti notariaalsesse müügilepingusse hagejate tungival soovil - vastav tingimus oli sätestatud ka esialgse ostjaga 04. jaanuaril 2006. a. sõlmitud müügilepingus. Hagejad kasutasid ostueesõigust ning siis pidi ka hagejatega sõlmitud lepingusse jääma tingimus 50.000,00 krooni tasumise kohta
juurdeehituse kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa hankimise korral. Samuti puudub mistahes põhjendus, miks hagejad oleksid pidanud sellest tingimusest loobuma. Vaidlusalune kostja kohustus ei ole olnud võimatu tingimus. Hagejatel on dokumendid ise hangitud käesolevaks ajaks. Pooled on vaidlusaluse kohustuse täitmise tähtaega pikendanud ja seda kostja enda poolt näidatud tähtajani ja seega ei pidanud kostja võimatuks lepingu tingimuse täitmist. Isegi kui kohustuse rikkumine on vabandatav, ei ole kostjal alust jätta ekslikult talle makstud 50000 krooni endale jätta kuna ei tulene lepingust.
13.Xxx elamu ümberehitustele ehitus-ja kasutusloa hankimise peatumise põhjuseks oli asjaolu, et GR ei nõustunud ümberehituse projekti lahendusega, kuid projektis näidatud lahendus ei vastanud eelnevalt kostjaga kokkulepitule. Peamiseks takistuseks ehitus- ja kasutusloa hankimisel Xxx elamu ümberehitusele oli kostja mittenõustumine kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks. Hagejad ei ole millegagi viivitanud, kostja on võtnud endale kohustuse vastavad dokumendid hankida ja selleks ei olnud mingeid lisatingimusi sj sellega seonduvaid kohustusi hagejatele. Hagejad ei ole Kostjal tema kohustuste täitmist takistanud, kuid pärast ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni 29. märtsi 2006. a. otsuse tegemist loobus kostja toimingute tegemisest ja püüdlustest, et tema kohustused täidetud saaksid, kuigi kostja kohustuste täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud ning oleks olnud võimalik otsida lahendusi kohustuste täitmiseks.
14.Kostjal puudus projekt, mille olemasolu oli lisaks ehitus-ja kasutusloa hankimisele samuti üks Lepingust tulenev 50.000,00 krooni saamise tingimus. Kostja oli hankinud projekti eskiisi, ehitusprojekt aga puudus, kuna Kostja ei olnud arhitektile selle eest tasunud.
15.Kooskõlastused Põhja-Eesti Päästekeskuse Järelevalveteenistusest ja Tervisekaitseinspektsioonist saadi GR avalduse alusel, samuti hankis kooskõlastuse krundinaabritelt GR, AS-i Eesti Energia kooskõlastust projektile ei ole hankinud ÜV. See on antud 19. juunil 2006. a., kuid sellel päeval puudus ÜV ligipääs XXX elamule. Kuna kooskõlastuse andmiseks on vajalik ka objektiga tutvumine, mida ÜV ei teinud ega saanud seega kooskõlastust hankida.
16.Kostja väide heastamisest on ebaselge ja tõendamata. Kostjat ei takistanud kohustuste täitmist vääramatu jõud Kinnistu kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks ei pea ehitised olema seadustatud. Arhitektile tuli tasuda mõlemal poolel oma osa, mitte kogu summa. Ebaõigesti väljamakstud summa tagastamise puhul ei oma kostja varasema kaasomandi osa suurus tähtsust Alternatiivne nõue
17.Hagejad esitasid ka alternatiivse hagi (lk 112-113, 123-126) juhuks kui kohus peaks leidma, et hagejatel ei ole õigus tagasi saada alusetult saadud 50000 krooni. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 50000 krooni, mis oli ekslikult väljamakstud summa Tallinna notar Robert Kimmeli ametialasele arvelduskontole, kust ekslik väljamakse tehti; samuti palusid tuvastada kostja kohustus anda tema poolt sõlmitud notariaalsetest lepingutest tulenev nõusoleku tahteavaldus ekslikult saadud 50.000,00 krooni tagastamiseks, kuivõrd nimetatud summa saamiseks lepingutes ettenähtud tingimused ei ole saabunud, samuti pole väljamakset tehtud ka lepingus ettenähtud poolte ühise avalduse alusel ning lugeda hagejad paluvad kohustada kostjaid tagastama 50000 krooni notari kontole ja tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusoleku ostuhinna vähendamiseks ja 25000 krooni tagastamiseks BR ja 50000 krooni tagastamiseks GR ja lugeda RR nõusoleku tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega. Asjaolude kohaselt ei nõua hagejad enam kostjalt kohustuse täitmist ja seega on kostjad rikkunud 08.03.06 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustust, mis on hinna alandamise eelduseks ja hinnaavaldusena on võimalik avaldada ka hagejate poolt kostjale edastatud 24.07.06 kiri 1438 ja hagiavaldus ise. 08. märtsi 2006. a. notariaalses lepingus (selles ka viidete kaudu 04. jaanuari 2006. a. notariaalses lepingus esialgsete ostjatega) on lepitud kokku summa (50.000,00 krooni), mille võrra mittekohase täitmise
korral lepingu eseme müügihinda alandatakse. Kostja ei ole lepingu kohaselt 50.000,00 krooni suuruse summa saamise aluseks olevat kohustust tervikuna (hankinud kooskõlastatud projekti, ehitus- ega ka kasutusluba) ega ka ühtegi selle osa täitnud, siis puudub Kostja poolt üleantu, mis kuuluks VÕS § 189 lg 1 ja lg 2 kohaselt tagastamisele või hüvitamisele. Seega kuulub hind alandamisele kogu 50.000,00 krooni võrra.
18.Hagejad leiavad, et alternatiivse nõude puhul on sisuliselt tegemist nimetatud lepingust tuleneva 50.000,00 krooni tagastamise regulatsiooni täitmise nõudega. Kostja vabatahtlikult nõusolekust hinna alandamiseks ei anna ega anna nõusolekut raha tagastamiseks. Kuna eksliku väljamakse tõttu pole aga 50.000,00 krooni enam notari ametialasel arveldusarvel, siis ei tagaks üksnes kostja tahteavalduse andmise kohustuse ja selle asendamise nõue siiski hagejate õiguste kaitset, mistõttu vajalik on ka kostja kohustamine 50.000,00 krooni tagastamiseks notari ametialasele arvelduskontole.
19.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et RR ei olnud õigustatud 50.000,00 krooni saama kuid RRlt ei saa BR kasuks välja mõista 25.000,00 krooni ja GR kasuks välja mõista 25.000,00 krooni, siis: kohustada RRd tagastama 50.000,00 krooni Tallinna notar Robert Kimmeli ametialasele arvelduskontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas; tuvastada RR kohustus anda nõusoleku tahteavaldus ostuhinna vähendamiseks 50.000,00 krooni võrra ja 25.000,00 krooni tagastamiseks BR ja 25.000,00 krooni tagastamiseks GR vastavalt 04. jaanuaril 2006. a. Tallinna notar Anne Saaberi poolt notariaalregistri number 39/2006 all tõestatud lepingu punktile 5.1. ja 08. märtsil 2006. a. Tallinna notar Robert Kimmeli poolt notariaalregistri number XXX all tõestatud lepingu punktile 3.1.3.; lugeda RR nõusoleku tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega.
20.Tõendid: maksekorraldused, arve 0009303. aprilli 2002. a. arve nr 93 tasumist tõendava märkega; 24. aprilli 2006. a. maksekorraldus; 16. juuni 2006. a. maksekorraldus ja 23. augusti 2006. maksekorraldused, notariaalselt tõestatud lepingud nr 39/2006 04.01.2006, 08.03.2006 nr 1848, tunnistaja T. R ütlus, ettekirjutus hoiatus.
21.Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles kõigile nõuetele vastu ja palub jätta rahuldamata, menetluskulud palub jätta hagejate kanda.. Põhjenduste kohaselt ei arvanud, et 04.01.2006.a notariaallepingut sõlmides talle Xxx kuuluva kinnistu mõttelise osa müümisel, et ei suuda vaidlusalust kohustust täita. B ja GR kasutasid ostueesõigust ning 08.03.2006.a sõlmiti uus notariaalne leping ja nende palvel jäeti nende tungival soovil punkt 5.1 (50 000 krooni deponeerimine) lepingusse sisse. Kostja tegi kõik endast oleneva: hankis kooskõlastatavatest ametiasutustest: Põhja-Eesti Päästekeskuse Järelvalve teenistusest, AS-st Eesti Energia, Tervisekaitse Inspektsioonist ning krundiga kaasnevatelt naabritelt ja esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vastavad dokumendid ehitusloa taotlemiseks. Põhja-Eesti Päästekeskuse Järelvalve teenistuse poolt oli kinnistu kohta esitatud nõuded, mis oli vaja viia kooskõlastusse projektiga. Enamus puudusi olid seotud kaasomanike kasutuses olevate pindadega. 31.03.2006.a objekti üleandmisel-, edastas hagejatele nõuded ning 2 eksemplari kooskõlastustega maja juurdeehituse projekti. Kõik olid kaasomanikud ja kostja lootis, et hagejad teevad koostööd, mida ei järgnenud. 29.03.2006.a väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusprojektide läbivaatamise komisjon eitava vastuse ehitusloa saamiseks. Lähtudes ülaltoodust puudus võimalus Xxx kinnistul asuva elamu juurdeehituse dokumentide kordaajamiseks ehk siis notariaallepingu punkt 5.1 täitmiseks. Seega on rikkumine on vabandatav. Hagejatel ei ole tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt õigust nõuda kohustuse täitmist, mille täitmine nii subjektiivetel kui ka objektiivsetel asjaoludel osutus võimatuks.
23.Kostja leiab, et ei saanud alusetult raha ja põhjendab seda alljärgnevalt. 2002 a kevadel said pooled pärimise teel kaasomandisse kinnistu aadressil: Xxx. Kinnistul paiknes üksikelamu pindalaga 128,8 m2. Hagejale I kuulus 6/27, Hagejale II 6/27 ja Kostjale 15/27 mõttelist osa kaasomandist. Pooled plaanisid maja ümber ehitada, suurendada, mille puhul ei lähtutud kaasomandi mõtteliste osade proportsionaalsusest, vaid rahalistest võimalustest. Poolte tellimusel tehti maja projekt, esitati Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile poolte poolt allkirjastatud projekteerimistingimuste taotlus, samas alustati maja ümberehitamisega, mis toimus seega kokkuleppel. Maja ümberehitamisest uue projekti järgi said kõige enam kasu hagejad, kuna nende kasutuses olev maja pindala võrreldes nende omandis olevate mõtteliste osadega suurenes enam, kui kostja kasutuses olev pind. Vaatamata sellele, et maja ehitati ümber ning selles olid huvitatud kõik pooled, jäi projekt kinnitamata ja selle alusel jäi ehitus- ja kasutusluba Tallinna Linnaplaneerimise Ametist saamata. Ehitus- ja kasutusloa saamine eeldas eelkõige poolte vahelist koostööd. Hagejad esitasid pretensioone detailide osas, ja seega ühist lõplikku projekti varianti ei saavutatud.
24.11.01.2005 edastas B.R esindaja kaudu kirja, milles märkis, et ei ole ebaseaduslikku ehitamist, seega ei soovinud ta seadustada ümberehitust, s.t täita tegelikult seadusest tulenevat kohustust. Lahkhelid pärijate – kasvas ja kostja otsustas tülide vältimiseks müüja maha temale kuuluva mõttelise osa kaasomandist. Teades hagejate ostueesõigusest, teatas ta 2005 augustil oma kavatsusest hagejatele, mida hagejad ignoreerisid. Alles pärast seda pani oma osa müüki.
25.04.01.2006 müüs oma osa kinnistust. Vastavalt lepingu p 4.1.3. on lepingu eseme hinnaks 2.450.000 krooni. Sama Lepingu p 5.1. kohustus müüja muretsema kinnistu oluliseks osaks oleva elamu juurdeehitusele kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa, ning andma need üle Ostjale hiljemalt 30.04.2006. Viie päeva jooksul arvates nimetatud dokumentide ostjale esitamisest kohustavad müüja ja ostjad esitama notariaalselt tõestatud avalduse notarile, mille alusel notarikontol hoiustatud 50.000 krooni makstakse välja müüjale. Juhul, kui nimetatud dokumendid ei ole 30.04.2006 väljastatud ja pädeva organi poolt kinnitatud, loevad Müüja ja Ostjad ostuhinna nimetatud summa võrra vahendatuks ning ostjatel tekib õigus nimetatud summa tagasi saada. Hagejad teostasid ostueesõigust ja 04.01.2006 sõlmitud lepingus jäi ( p 2.3.3) jäid kehtima 04.01.2006 p. 5.1. nimetatud tingimus ning p 2.4. pikendati kohustuse täitmise tähtaega kuni 31.05.2006. Seoses sellega, et hagejad ignoreerisid kostja pakkumist 2005 suvel ning avaldasid ostueesõiguse teostamise soovi alles peale 04.01.2006 ostu-müügitehingut, kaotas kostja hagejate süül vastavalt 08.03.2006 sõlmitud kokkuleppe ja asjaõiguslepingu p. 2.2. 25.000 krooni, mille ta kohustus hüvitama ostjale seoses 04.01.2006 lepingu sõlmimisega tehtud kulutustega. Vaidlusalusest lepingu p 5.1. tulenev kohustus oli poolte ühine kohustus, kostja volitas maaklerit A K vastavaid asju, sj kooskõlastusi ajama ja kes sai kooskõlastused PõhjaEesti Päästekeskuse Järelevalve teenistusest ja Tervisekaitse Inspektsioonist. Kooskõlastused krundiga kaasnevatelt naabritelt ja AS-ilt Eesti Energia sai Ü V . 29.03.2006 esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks ehitusprojekti. Komisjon otsustas projekteerimistingimisi mitte vormistada ning esitatud materjalid tagastada. Kostja tegi kõik, et oma kohustust, kuid need jäid täitmata kostjast olenemata asjaoludel. Komisjon ei pidanud võimalikus projekti lubada seetõttu, et antud piirkonnas oli lunatud vaid üksikelamud. Kostja andis kinnistu osa üleandmisel üle kõik: projekti, millel olid kõik vajalikud kooskõlastused ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusprojektide läbivaatamise komisjoni protokolli, milles keelduti ehitusloa väljastamisest. Kuna kostja tegi kõik endast oleneva lepingutingimuse täitmiseks, s.o ning lepingutingimuse lõplik tulemus jäi
saabumata kostjast olenemata põhjustel, siis saab rääkida lepingutingimuste mittenõuetekohasest täitmisest, mis oli põhjustatud hagejate käitumisest aga mitte alusetult raha saamisest. Samas leiab kostja, et puudub ka eeltoodu põhjusel alus hinna vähendamiseks.
26.Hagejad vormistasid Xxx ehitise üksikelamuks. Samas, kui kostja taotles ehitusluba ning palus hagejatelt nõusolekut ehitise üksikelamuna käsitlemiseks, keeldusid hagejad keeldusid sellest. Seega tegid hagejad ise kõik selleks, et kostja ei saaks nõuetekohaselt täita lepingu p 5.1. tingimusi (seadusest tulenevaid nende ühiseid kohustusi). Ei ole õige, et kui kostja oleks tahtnud, siis tema oleks saanud lepingu p.5.1. ehitus- ja kasutusloa. Kuna peale ostueesõiguse teostamist said hagejad kinnistu, s.h maja ainuomanikeks, siis oli neil omavahelise koostöö tulemusena võimalik esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile kõik dokumendid selliselt, et saada ehitusluba. Lepingu p 5.1. nägi ette mitte ainult ehitusloa, vaid ka kasutusloa saamist ja hagejad ei saa toetuda asjaolule, et ehitusluba on neil saadud, see veel ei tähenda ka kasutusloa saamist, mis oleks lepingu p 5.1. täitmise aluseks.
27.Hagejad ei toiminud kostja suhtes hea usu põhimõtte kohaselt ning nende eesmärgiks oli alandada Lepingu eseme hinda 50000 krooni võrra. Lepingu p 5.1. kohustuse rikkumise (mittenõuetekohase täitmise) ei ole kostja põhjustanud tahtlikult ega raske hooletuse tõttu.(VÕS §104 lõige 4, lõige 5). Seega 04.01.2006 lepingu p 5.1. ja 08.03.2006 poolte vahel sõlmitud 04.01.2006 lepingu lõpetamise kokkulepe, kinnistamisavalduse osalise tagasivõtmise avaldus ning ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav asjaõiguslepingu p 2.3.3., mille kohaselt jäid kehtima 04.01.2006 tingimused on tingimuslik tehing, mis on tehtud edasilükkava tingimusega. Hagejatel ei olnud kasulik Lepingu p 5.1. täitmine kostja poolt, kuna nad olid huvitatud hinna alandamisest. Hagejad tegid kõik selleks, et kostja poolt jääks lepingu p 5.1. tingimus nõuetekohaselt täitmata, mistõttu leiab kostja, et TsÜS § 104 lõike 1 kohaselt on tingimus saabunud ja kostjal tekkis õigus 50.000 kroonile.
28.Kostja ei nõustunud eelmenetluses hageja poolt esiletoodud väidetega. Kostja ei ole olnud kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise vastu. Kuna hagejad ei soovinud seadustada ümberehitatud maia, mida nad ise kinnitavad oma vastuses, siis ei olnudki võimalik reaalselt sõlmida kaasomandis oleva maia kasutuskorra kokkulepet. Poolte vahel oli projekt ja selle alusel alustati ehitamist, mille käigus tehtud muudatusi palus kostja seadustada, kuid hagejad esitasid nõudmisi projekti detailide osas, õige ei ole et kostja ei tasunud arhitektile, vaid selle tõttu jäi maksmata, et GRhakkas esitama pretensioone juba ümberehitatud maja detailide osas. Tasu maksmine oli igal juhul hagejate ja kostja ühine kohustus.
29.Kostjaga pakkus oma osa müüki 2005 suvel hagejatele. Vastavalt EhS § 29 lõikele 4 kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi (ehitusloa olemasolu, omanikujärelevalve, kasutusluba jne) täitma kõik ehitada soovivad isikud. Seoses kogu maja ümberehitamisega olid pooled kohustatud vastavalt seadusele hankima projekti, ehitus- ja kasutusloa ühiselt. Antud kohustus on jagamatu ning vastavalt VÕS § 65 lõikele 3 on tegemist solidaarkohustusega. 04.01.2006 sõlmitud müügilepinguga võttis kostja omale kohustuse Xxxelamu ümberehitusele projekti, ehitus- ja kasutusloa hankimiseks, s.t solidaarkohustuse ning jäi ostjate A K ja Aleksandr A ees vastutavaks isikuks. Vastavalt VÕS § 69 lõikele 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike suhtes, välja arvatud talle endale langevas osas. Sellest tulenevalt, pärast 04.01.2006 Lepingu p 5.1. tuleneva kohustuse täitmist oleks kostjale, kui solidaarkohustuse
täitnud võlgnikule läinud üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike, s.t hagejate suhtes, välja arvatud talle endale langevas osas.
30.Käesolevaks ajaks ei ole kostja ega hagejad täitnud seadusest tulenevat solidaarkohustust - Hagejad said küll ehitusloa, kuid ei ole saanud kasutusluba. Seega ei ole neil käesoleval ajal VÕS § 69 lõikest 4 tulenevat raha nõudmise õigust. Juhul, kui hagejad täidavad solidaarkohustuse ning saavad majale kasutusloa, tekib neil VÕS § 69 lõikest 1 ja 2 tulenevalt rahalise hüvitise nõudmise õigus mitte võrdsetes osades, vaid osades, mis vastavad nende osale kaasomandis. Kostja arvates on kasutusloa hankimine 50000 krooni, hagejad nõustusid kokkuleppes nimetatud summaga. Sellest tulenevalt on rahalises väärtuses solidaarvõlgnike osad järgmised: hageja 1 - 13631,36 krooni, hageja 2 - 17506,75 krooni ja kostja - 18861,89 krooni. Juhul, kui hagejad täidavad solidaarkohustust, tekib neil alles pärast seda õigus nõuda Kostjalt mitte 50000,00 krooni, vaid 18861,89 krooni.
31.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hagejate kanda.
32.Tõendid: Ü. V ja A. K ütlused, ehitusprojekti läbivaatamise komisjoni protokoll märts 2006, 16.08.2006 kinnistamisotsus, ehitusluba 19.06.2006, 17.08.2006 projekteerimistingimuse taotlus 28.05.2002, pooltevahelised kirjad (jaan 2005) projekteerimistinguimuste taotlus. Kohtu põhjendused
33.08.03.2006 sõlmisid kostja RR, AA, AK, BR, GR(edaspidi koos nimetatud Hagejad) ning Nordea Bank Finland Plc poolt notariaalselt lepingu lõpetamise kokkuleppe, kinnistamisavalduse osalise tagasivõtmise avaldus ning ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav asjaõiguslepingu (edaspidi Leping). Vaidlus puudus ka selles, et hagejad deponeerisid notar R. Kimmeli notarikontole 2.450.000,00 krooni, mille väljamaksmine pidi toimuma vastavalt lepingu punktile 3.1 ning punkti 3.1.3. järgi pidi deponeeritud summast 50.000,00 krooni edastamine toimuma vastavalt notar A. Saaberi poolt 04. jaanuaril 2006. a. notariaalregistri numbri 39/2006 all tõestatud lepingu punktile 5.1. Eelmärgitud 04. jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt kuulus 50.000,00 krooni kostja RR väljamaksmisele juhul, kui ta on hiljemalt 30. aprilliks 2006. a. hankinud Xxxkinnistul asuva elamu juurdeehitusele kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa ning andnud need ostjatele üle. Lepingus sätestati, et kui nimetatud dokumente ei ole 30. aprilliks 2006. a. ostjatele üle antud ja pädevate asutuste poolt kinnitatud, siis kuulus 04. jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt müügihind 50.000,00 krooni võrra vähendamisele ja 50.000,00 krooni ostjatele tagastamisele. Väljamaksete tegemine kostjale või 50.000,00 krooni tagastamine ostjatele pidi 04. jaanuari 2006. a. lepingu punkti 5.1. kohaselt toimuma müüja ja ostjate kahepoolse notariaalse avalduse alusel. Pooled leppisid kokku punktis 2.4. dokumentide üleandmise tähtaja pikendamises kuni 31. maini 2006. a., kuid ülejäänud tingimused notarikontol deponeeritud 50.000,00 krooni saamiseks jäid samaks 04. jaanuari 2006. a. lepingu punktis 5.1. kokkulepituga. Lepingu punktidest 2.4. ja 3.1.3. tulenevalt tekkis kostjal õigus R. Kimmeli notarikontol deponeeritud 50.000,00 krooni saamiseks, kui ta oleks hiljemalt 31. maiks 2006. a. hankinud ja andnud hagejatele üle Xxx kinnistul asuva elamu juurdeehituse kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa ning ühiselt koos hagejatega oleks koostatud notariaalselt tõestatud avaldus kõnealuse summa kostja poolt nimetatud pangakontole kandmiseks. Eksikombel kanti aga 50.000,00 krooni notarikontolt koos ülejäänud osaga müügihinnast kostja kontole juba 10. märtsil 2006. a. ning samas ei olnud kostja poolt Rõika 20 juurdeehituse projekt kinnitatud, hangitud ehitusluba ja kastusuluba ega
olnud need üle antud 30.04.2006. Märgitud asjaolude üle pooltel vaidlus puudus ja seega on märgitud asjaolud tõendatud. Eeltoodust järeldub, et pooled olid reguleerinud omavahelised suhted lepinguga, mille kehtivus või selle mõne osa või üksiku tingimuse kehtivus ei ole poolte poolt seatud kahtluse all. Eeltoodust tulenevalt lasus hagejatel kui võlausaldajatel kohustus tasuda kostjale kui võlgnikule ning võlgnikul kui kostjal tekkis õigus saada raha summas 50000 krooni pärast seda kui ta lepingus p 5.1 märgitud kohustuse on kohaselt täitnud, st pärast täitmise tähtaja muutmist on hagejatele üle antud 31.05.2006-ks aastaks juurdeehituse kinnitatud projekt, ehitusluba, kasutusluba. Vaidlust ei olnud selles, et rahasumma saamiseks 50000 krooni, ei ole pooled sõlminud kooskõlas 04.01.06 notariaalselt tõestatud lepingu p 1 kahepoolset notariaalset avaldust rahasumma 50000 krooni tasumiseks kostjale. Kostja on selle raha saanud, kuna see kanti ekslikult koos ülejäänud müügihinnaga kostjate kontole 10.03.2006, seega varem kui hagejate kohustuse täitmise tähtaeg saabus kostja suhtes, sest hagejate tasu maksmise kohustus tekkis alles pärast kostja kohustuse (dokumentide hankimise ja üleandmise aeg algselt 04.04.2006, mida pikendati 31.05.2006) vastavalt lepingu p 5.1) täitmist. Teisisõnu, ei olnud hagejate kohustus muutunud kostja jaoks sissenõutavaks VÕS § 81 lg 1 ja 7 1 lause järgi, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaksmääratud tähtajal ja kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
34.Hageja palub märgitud rahasumma, mis on kostjale üle kantud, tagastada neile kui alusetult saadu.
35.VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Märgitud sätete järgi on võimalik üleantud tagasi nõuda üksnes siis, kui kohustust ei ole olemas (sooritus teostati ekslikult isiku poolt, keda peetakse võlausaldajaks, topelt sooritus, sooritus liiga suures ulatuses, mida lepingus ei ole ette nähtud), see ei teki (tehing tühine, tühistatud), kohustus langeb hiljem ära. Eeltoodu tähendab, et puudub üldse kohustust, või on väliselt kohustus olemas, kuid selle täitmise nõudele saab esitada vastuväite või kohustus oli algselt olemas, kuid soorituse ajal enam mitte. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hagejate kohustus tasuda 50000 krooni oleks ära langenud või ei oleks tekkinud. Raha maksmine tehingu järgi on sooritus ega ole ise kohustus. Käesoleval juhul on tehtud sooritus kostjale enne seda kui hagejate kohustus muutus ka 50000 krooni ulatuses kostja jaoks vaidlusaluse lepingu järgi sissenõutavaks. Kuivõrd lepingust tulenevad poolte kohustused on kehtivad ning väidetav kostja poolne kohustus lepingus märgitud tähtajaks jäi hagejal täitmata, siis ei langenud ära mitte hagejate kohustus VÕS § 1028 lg 1 tähenduses, vaid tegemist on nende pooltevahelisest lepingust tuleneva regulatsiooniga ehk teisisõnu lepingust endast tuleneb, et hagejatel on õigus nõuda hinna alandamist kostja sellise kohustuse (lepingi p 5.1) rikkumise eest ja hagejad saavad kaitsta end väidetavalt kostjapoolse lepingu rikkumise vastu lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahenditega, mitte alusetust rikastumisest tulenevate õiguskaitsevahenditega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagejate nõue kostja vastu alusetust rikastumisest (soorituskondiktsioonist) tulenevate õiguskaitsevahendiga ei ole põhjendatud ja seega tuleb jätta nende nõue kostjate vastu 50000 krooni tagastamiseks rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja väidetele, kas ta on rikastunud, kas tegelikult on hagejad saanud midagi vastu vmt.
36.Kostja väiteis, et tema tegi endast kõik võimaliku lepingulise kohustuse täitmiseks, hagejad pidanuks aitama kaasa kohustuse täitmisele, rikkumine on vabandatav, kohustus oli solidaarne, millega hagejad ei nõustunud.
37.Kohtule esitatud vaidlusalusest lepingust 04.01.2006 nr 39/2006 (tlk 5-13) p –st 5.1. (mis on sõlmitud AA ja AK ja kostja vahel), tuleneb kostja kohustus hankida Rõika 20 ehitise kinnitatud projekt, kasutusluba, ehitusluba ja anda need üle hagejatele (ostjatele). Lepingus ei ole sätestatud, millised kohustused tuli täita kasutusloa, kinnitatud projekti, ehitusloa hankimisel A. A ja A. Kl. Lepingu lõpetamise, kinnistamisavalduse osalise tagasivõtmise avalduse ja ostueesõiguse teostamise avalduse alusel tehtavast asjaõiguslepingust 08.03.2006 nr 1848 (lk 17) ja mis on sõlmitud kostja, hagejate ja esialgsete ostjate (A. A , A. K ) vahel, nähtub, et hagejad kui ostueesõigust teostavad isikud ja kostja on pikendanud müügilepingust 04.01.2006 nr 39/2006 p-st 5.1 tuleneva kostja kohustuse täitmise tähtaega 31. maini 2006. Ülalmärgitud lepingust nr 1848 ei nähtu samuti, et hagejatel oleks seoses kinnitatud projekti, ehitusloa ja kasutusloa saamiseks mingeid kohutusi kostja ees selleks, et kostja saaks omapoolseid kohustusi täita või see sõltuks hagejate poolse kohustuse täitmisest.
38.Kostja viidatud ehitusseaduse § 29 lg 4 sätestatud ehitise kaasomanike kohustus ehitusloa hankimisel teatud kohustuste täitmine on oma olemuselt avalik-õiguslik kohustus ega reguleeri pooltevahelisi suhteid, mis tulenevad vaidlusalusest müügilepingust. Kostja väidetud solidaarkohustusega ei ole pooltevahelises lepingus tegemist, sest antud juhul oli lepingust võlausaldajaks ostjad, so hagejad, kostja oli võlgnikuks, kuid VÕS § 65 mõtte kohaselt saavad solidaarvõlgnikeks olla isikud, kes peavad täitma kohustuse solidaarselt võlausaldajale, st võlausaldaja ei saa olla sama kohustuse osas ise solidaarvõlgnik. Seega eksib kostja kui märgib, et hagejatel oli seadusest tulenev kohustus teatud tegusid teha müügilepingu lepingu p 5.1 järgi märgitud dokumentide hankimiseks ja et hagejad olid märgitud kohustuse osas müügilepingus ostjatena solidaarvõlgnikud koos kostjaga. Eeltoodust järeldub, et hagejatel ei olnud kohustust kostja ees lepingus märgitud dokumentide hankimiseks, kostja ei ole sellist väidet tõendanud.
39.Kostja väitis, et vaidlusaluse kohustuse puhul oli tegemist kohustusega, mida on võimatu täita, et seda ei saa täita, ei näinud täitmise võimatust ette, kostja kohustus pandi lepingusse hagejate tungival soovil. Kohus sellega ei nõustu.
40.VÕS 2. osa 11. peatüki 3 .jao sätete kohaselt toestatakse ostueesõigust pärast seda kui müüa on teatanud ostueesõigust omavale isikule sõlmitud müügilepingust ja sisust /VÕS § 249/ ja ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustele, mille müüja ostjaga kokku leppis ja see ei muuda kehtetuks müüja ja ostja vahelist müügilepingut VÕS § 244 lg 1 järgi.
41.Esiteks oli märgitud kohustus võetud juba AA ja A. K sõlmitud müügilepingusse, mida tulnuks täita juhul kui hagejad ei oleks soovinud teostada ostueesõigust, seega pidi kostja mõistliku inimesena eeldama, et märgitud kohustuse täitmine oli võimalik nende ees, kellega müügileping sõlmiti, teiseks ei saa ehitise juurde kuuluvate dokumentide hankimist pidada kuidagiviisi tingimuseks, mida ei saa täita. VÕS § 244 lg 1 tulenevalt oli ka ostueesõiguse teotamisel märgitud müügilepingust tulenev tingimus - kostja kohustus hankida dokumendid ja need üle anda, sest ostueesõigust teostavate isikutega, antud juhul hagejatega, osutuks leping sõlmituks kostjaga samadel tingimustel. Kostja tunnistaja A. K ütluste kohaselt ajas tema vastavaid kooskõlastusi ehitise projektile, millele tehti erinevates ametites, sh päästeametis vastavad märkusi, sj ei olnud arhitekt nõus parandusi projektis tegema, kuivõrd töö eest oli tasumata, kuid tunnistaja ei teadnud, kes raha pidi maksma. Tunnistaja ütles, et arhitektuurikomisjon ei pidanud võimalikuks mitte anda ehitusluba ning kogu see
asjaajamine toimus enne lepingus märgitud tähtaega, mis oli aprilli alguses 2006 ja et kostja teatas tunnistajale, et ei pea enam midagi ajama, kuna ostueesõigus oli teostatud ja raha oli ära makstud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei keeldunud arhitekt tegemast muudatusi mitte sellepärast, et need oleksid võimatud, vaid et talle oldi tööd eest võlgu. Kostja tunnistaja Ü. V ütluste kohaselt olid poolte suhted teravad kui arutati ehitise projektiga seotud asju, pooltel olid erinevad huvid ehitise osas ja seetõttu otsustas R. R müüa oma osa maha, naabri kooskõlastus saadi 2006 märtsis, maakler andis dokumendid vastavate lubade ajamiseks linnavalitsusse, arhitektile pidi maksma hageja G. R , kuna tema tellis muudatuse. Tunnistaja T. R ütluste kohaselt hankis ehitusloa GR ja selle saamiseks ka vastavad load, ehitusluba saadi 2006.a. augustis. Kohtule on kostja ise esitanud ehitusload, mis on saadud pärast lepingus kokkulepitud tähtaega. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et ehitusloa hankimine oli võimalik, ent, seda tegi GR pärast seda, kui kostja oli jätnud oma kohustuse täitmata. Tunnistajate ütlusi omavahel hinnates leiab kohus, et pooltel olid erimeelsused projekti osas, mistõttu otsustas kostja oma osa maha müüa. Erimeelsusi kinnitavad ka kostja esitatud poolte omavahelised kirjad jaanuaris 2005.
42.Müügileping sõlmiti 04.01.2006, milles kostja võttis ise kohustuse hankida kinnitatud projekt, ehitusluba, kastusuluba, seega pidi ta olema kindel, et ta saab müüdavale asjale hankida vastavad dokumendid, hoolimata sellest, et tal oli teiste kaasomanikega, so hagejate enne oma kinnistu osa müümist teatud erimeelsusi asjaajamises. Tunnistaja A. Koppel, kes esines maaklerina ja asjas vastavaid asju kostja korraldusel ametiasutustes, ütles, et 2006. märtsis ei pidanud kostja enam vajalikuks asja edasist ajamist, kuna ta oli juba kogu tehingujärgse raha kätte saanud. Eeltoodud tõendiga on tõendatud, et kostja ei pidanud vajalikuks müügilepingust p 5.1 tulenevat kohustust täita ning seega ei oma vaidluses üldse kaalu asjaolu, millisel põhjusel ei nõustunud vastavad ametiasutused kooskõlastusi andma, projekti kinnitama. Seda, et müügilepingusse oleks selline kohustus nagu dokumentide hankimine ja üleandmine ostjatele võetud esialgsete ostjate sunni ähvarduse tõttu, ei ole kostja seadnud kahtluse alla, kostja ei ole seda tehingut ka tühistanud, samuti ei ole kostja tõendanud, et ostueesõiguse teostamisel ja vastava kokkuleppe nr 1848 sõlmimisel oleks hagejad avaldanud kostja suhtes sundi, ähvardanud teda märgitud lepingu tingimuse muutmata jätmiseks, sj tähtaja pikendamise osas. Kostja ei ole lepingut tühistanud ega enda poolt märgitud asjaolusid tõendanud. Seega on märgitud lepingu tingimus kehtiv, pooltele siduv kooskõlas VÕS § 8 lg 1,2 § 76 lg 1, mille kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Asjaolu, kas kostja pakkus enne oma osa müüa hagejatele või mitte ei oma vaidluses üldse kaalu, sest kinnisasja kaasomanikul, antud juhul hagejatel, on seadusest tulenev ostueesõigus ülalmärgitud sätete kohaselt teostada ostueesõigust pärast müügilepingu tingimuste teadasaamist.
43.Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi selleks märgitud ajaks, milleks oli 31.05.2006 täitnud, ja milles vaidlus puudus, siis on ta kohustustust rikkunud. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, va kui rikkumine on vabandatav ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kuna asjas on tõendatud, et pärast tehingujärgse rahasumma laekumist, mis toimus enne kui saabus tema kohustuse täitmise tähtaeg hagejate ees, ei pidanud kostja vajalikuks enam dokumendiga seotud asju ajada, siis on kostja vastutav VÕS § 103 lg 1 järgi kohustuse rikkumise eest ning
väited vääramatust jõust on asjakohatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et vääramatu jõud VÕS § 103 lg 1 järgi on selline objektiivne asjaolu, mis ei sõltu üldse poolte tahtest ning millise saabumine teeb võimatuks kohustuse täitmise, mitte aga asjaolu, kas kolmandad isikud, st ametiasutused võivad anda teatud dokumente või mitte. Nimelt on hageja tõendanud tunnistaja T. R ütlustega, et märgitud dokumentide saamine on võimalik, kuid eeldas vastavat aktiivset käitumist isiku enda poolt. Asjaolu, et kasutusluba ei ole praegugi, mida väitis kostja, ei oma üldse kaalu, sest kostja kasutusluba ise ei hankinud, kuid see ei tähenda, et selle loa saamine oleks võimatu VÕS § 103 lg 2 tähenduses vääramatu jõuna ja välistaks vastutuse kohustuse rikkumise korral. Kostja väited justkui oleks kohustuse näol tegemist tingimusliku tehinguga, ei ole kostja tõendanud. Ehitise dokumentide hankimine ei ole olemuslikud tingimus, mille saabumist või saabumata jätmist ei saa teada TsÜS § 102 tähenduses.
44.VÕS § 217 lg 1 järgi peab üleantav asi vastama lepingu tingimustele, lepingu tingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid ja VÕS § 211 peab müüja andma üle asja juurde kuuluvad dokumendid. Kuna kostja ei ole lepingust tulenevat kohustutust täitnud, ei ole ehitise dokumente hankinud ega üle andnud hagejatele, ei vasta asi VÕS § 217 lg 1 ning hagejatel on õigus kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 5, § 112 lg 1 lepingu p 5.1 järgi nõuda hinna alandamist. Hinna alandamise regulatsioonis on pooled kokku leppinud järgmiselt: et kui kostjaga lepingu p 5.1 märgitud dokumente ei ole väljastatud ja kinnitatud pädevate asutuste poolt ja hagejatele üle antud, siis loevad müüja ja ostja ostuhinna 50000 krooni võrra vähendatus ning ostjatel tekib õigus nimetatud summa tagasi saada ning summa tagasisaamiseks on poolte notariaalselt tõestatud avaldus ostuhinna vastava vähenemise ja rahasumma maksmise kohta. Kuna vaidlus puudus selles, et pooled oleksid notari juures tõestanud ostuhinna alandamise kahepoolse avalduse 50000 krooni võrra ja kostja andnud nõusoleku rahasumma tagastamise kohta 50000 krooni ulatuses, siis tuleb seega tuvastada, et kostjal on sellise tahteavalduse tegemise kohustus kooskõlas TsÜS § 68 lg 5 järgi, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.
45.Eeltoodu alusel kuub hagejate alternatiivne hagi rahuldamisele ja seega tuleb kohustada RRd tagastama 50.000,00 krooni Tallinna notar Robert Kimmeli ametialasele arvelduskontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas; tuvastada, et RRl on kohustus anda nõusolek tahteavalduse tegemiseks ostuhinna vähendamiseks 50.000,00 krooni võrra ja 25.000,00 krooni tagastamiseks BR ja 25.000,00 krooni tagastamiseks GRvastavalt 04. jaanuaril 2006. a. Tallinna notar Anne Saaberi poolt notariaalregistri number 39/2006 all tõestatud lepingu punktile 5.1. ja 08. märtsil 2006. a. Tallinna notar Robert Kimmeli poolt notariaalregistri number 1848 all tõestatud lepingu punktile 3.1.3 ja lugeda RRnõusolek tahteavalduse tegemiseks asendatuks kohtuotsusega.
46.Kuna alternatiivne hagi kuulub ülaltoodu motiividel rahuldamisele, ei oma vaidluses kaalu üldse kui suured olid kinnistu kaasomandi suurused, kuidas poole leppisid või ei leppinud kokku kasutuskorra, milliseid kulusid tehti ehituse asjaajamise käigus, kas arhitektile jäädi võlgu või mitte, kes pidi või ei pidanud tasuma, kuna nendest asjaoludest tulenevalt ei ole kumbki nõudeid esitanud ning neid asjaolusid ei olnud pooled vaidlusaluses müügilepingus reguleerinud.
47.TsMS § 162 lg 1 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
48.Kuna alusetust rikastumisest tulenev hagi jääb rahuldamata, jäävad selle nõude piires kantud kostja menetluskulud hagejate võrdselt kanda ja kuna alternatiivselt esitatud
hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad märgitud alternatiivse hagiga seotud hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja tasutud riigilõiv (alternatiivse nõude puhul täiendavat lõivu ei tulnud tasuda TsMS § 134 lg 1) jääb kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.