Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest ja hagi täpsustustest nähtub, 01.08.2019 sõlmisid OÜ Termak

Real Estate OÜ (kostja) ja OÜ Ecoheat Trading ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx, mille alusel võttis OÜ Ecoheat Trading endale kohustuse teostada vabaaja veekeskuse aadressil L. Koidula 19 ja 19a, Narva-Jõesuu ehitus- ja laiendamistöid. Alltöövõtjana tegeles veekeskuse ehitamisega ALIR GRUPP Osaühing (hageja). 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles. 10.10.2020 saatis hageja OÜ-le Ecoheat Trading e-kirja, milles teavitas, et tööde lõpetamine selleta, et viia lõpuni katuse- ja fassaaditööd, võib tuua kaasa teostatud tööde kahjustused talvehooajal. Antud kiri oli koopiana edastatud ka kostjale. Hageja palus OÜ-l Ecoheat Trading esitada hiljemalt 12.10.2020 arvamus tööde konserveerimise vajaduse kohta. Kirja juurde oli lisatud tööde, mille teostamine on vältimatult vajalik, eelarve. 10.10.2020 kirjaga on seega tõendatud, et kostja oli teadlik vajadusest viia lõpuni katuse- ja fassaaditööd, kostjale oli esitatud eelarve antud tööde kohta. Samuti on tõendatud, et hageja on teatanud nii OÜ-le Ecoheat Trading kui ka kostjale sellest, et fassaaditööde lõpuni tegemiseks vajalike tööde maksumuseks on 84 562.00 eurot ilma käibemaksuta (summa on määratud 10.10.2020 kirja juurde lisatud eelarves). 10.10.2020 kirja juurde lisatud eelarves on märgitud ka, et selleks, et tagada hoone säilitamist, on vaja teostada katusetöid summas 47 688.00 eurot. Kostja ei vastanud OÜ Ecoheat Trading 10.10.2020 kirjale. 10.10.2020 esitas OÜ Ecoheat Trading vastuse hageja 10.10.2020 kirjale, millega kinnitas, et tema ja kostja vahel sõlmitud peatöövõtuleping on üles öeldud. Kirjas on teatatud ka, et OÜ Ecoheat Trading ei telli enam hagejalt OÜ Alir Grupp ja OÜ Ecoheat Trading vahel sõlmitud alltöövõtulepinguga ettenähtud tööde teostamist. Hageja leiab, et OÜ Ecoheat Trading eeltoodud vastusega esitas hagejale tahteavalduse alltöövõtulepingu ülesütlemiseks. Vastuse kolmanda lõike viimases lauses soovitas OÜ Ecoheat Trading hagejal kooskõlastada kostjaga fassaadi- ja katusetööde teostamist (lõpuni viimist). 12.10.2020 on hageja esitanud kostjale katusetööde detailse eelarve, millega on hageja hinnangul tõendatud tema poolt kostja kasuks 2020 aasta oktoobris tehtud katusetööde maht ja maksumus. Samuti on antud tõendiga tõendatud asjaolu, et hageja tegi kostjale ettepaneku katusetööd lõpuni teha. Kostja ei esitanud vastust hageja 12.10.2020 eelarvele. Hageja jätkas fassaadi- ja katusetööde teostamisega. Asjaolu, et hageja tegeles eeltoodud tööde teostamisega, võttis kostja omaks 16.08.2021 kohtule esitatud seisukohas. Kuna kostja võttis antud asjaolu omaks, siis tuleb lugeda tõendatuks, et hageja teostas fassaadi- ja katusetöid peale 09.10.2020, s.o peale kostja poolt OÜ-ga Ecoheat Trading peatöövõtulepingu ülesütlemist. Hageja tõendina esitatud OÜ Ecoheat Trading 18.10.2020 kirjast nähtub, et viimane kinnitas taas, et peale 09.10.2020 OÜ Ecoheat Trading ja hageja vahel puuduvad lepingulised suhted seoses kostja vee-keskuse ehitamisega. Samuti kinnitati asjaolu, et kostja lubas sõlmida katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimiseks töövõtulepingu/ kokkuleppe, kuid seisuga 18.10.2020 seda ei teinud. 19.10.2020 pöördus hageja projektijuht ehitusplatsil olnud kostja esindaja F. S. poole küsimusega, kas kostja on nõus sellega, et hageja teostab tööde lõpuni viimist. 19.10.2020 ekirjaga andis F. S. hagejale käsu katusetööd lõpuni viia ning vabastada ehitusplats hiljemalt 26.10.2020. Hageja esitab tõendina 19.10.2020 e-kirjavahetuse, millega tõendab järgmist - kostja oli teadlik sellest, et hageja tegeleb katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimisega ning andis käsu lõpetada katusetööde teostamisega kuni 26.10.2020. Kostja esindaja F. S. 19.10.2020 kell 13:23 kirjutas „minu poolt tellijalt (hr D.) saadud info kohaselt peab firma Alir vabastama ehitusplatsi 26.10.2020.“ Antud fraasist on võimalik järeldada, et kostja esindaja leiab, et kostja tegutseb tellija rollis suhetes hagejaga. Samas kirjas kostja esindaja kirjutas „Enne seda tähtaega palun töövõtjal (ALIR) lõpetada järgmised tööd: 1. Katusekatte montaaž ja keevitamine. 2. Sadeveekanalisatsiooni montaaž hoone sees katusele kolude paigaldamisega. 3. Veeliuväljade platside konstruktsioonide montaaž. Peale selle on vaja: 4. Demonteerida ja ära vedada tellingud hoone ümber. 5. Ära võtta olmeruumid.“ Lähtudes eelnevast on võimalik järeldada, et vähemalt katusetööd teostas hageja kostja tellimusel.

20.10.2020 pöördus hageja projektijuht I. G. e-kirjaga kostja seadusliku esindaja poole, paludes kinnitada fassaaditööde peatamist ning F. S.l kostja volituste olemasolu. 20.10.2020 e-kirjaga kinnitas kostja, et ta on teadlik sellest, et sõltumata OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu ülesütlemisest, jätkab hageja fassaaditööde teostamisega, kuid pakkus hagejal pöörduda kõikide küsimustega OÜ Ecoheat Trading poole. Samal päeval kell 11:20 saadetud ekirjaga kinnitas kostja seaduslik esindaja, et F. S. on tema töötaja ja esindaja ehitusplatsil. 20.10.2020 kirjavahetuses kostja ei eita fassaaditööde tellimist peale OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud peatöövõtulepingu lõpetamist, kuid samas räägib sellest, et fassaaditööd on tellitud OÜlt Ecoheat Trading. 22.10.2020 esitas hageja kostja seaduslikule esindajale aruande katusetööde teostamise kohta ja palus arvamust selle kohta, kuidas korraldatakse tööde lõpuleviimine peale seda, kui OÜ Ecoheat Trading lahkub ehitusplatsilt 26.10.2020. Kostja seaduslik esindaja vastates samal päeval esile toodud hageja e-kirjale teatas, et ta on teadlik sellest, et hageja tegeleb katusetööde lõpuni viimisega ja peale 26.10.2020 sõlmib kostja OÜ-ga Ecoheat Trading kokkuleppe katusetööde lõpuleviimise osas. Kirjas on märgitud, et „seda küsimust (kokkuleppe fassaadi- ja katusetööde lõpuni viimise kohta sõlmimine) me arutame N. (OÜ Ecoheat Trading seaduslik esindaja) 26/10 ja allkirjastame vastavasisulise kokkuleppe katusel tööde lõpetamise küsimuses“. Hinnates antud tõendit koos 20.10.2020 poolte vahel toimunud kirjavahetusega on võimalik seega asuda seisukohale, et kostja viib tahtlikult hagejat eksitusse viidates, et ta kavatseb OÜ-ga Ecoheat Trading kokku leppida fassaadi- ja katusetööde lõpuleviimisest. 27.10.2020 esitas hageja esindaja I. G. kostja esindajale F. S.le ajavahemikul 12.10.2020 30.10.2020 hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti. F. S. esitas arvamuse osa aktis märgitud töödest aktsepteerimise kohta ja edastas akti kostja seaduslikule esindajale heakskiitmiseks. 27.10.2020 e-kirjaga (kell 16:25) andis kostja seaduslik esindaja hagejale teada, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted ning hageja peab pöörduma kõikide ajavahemikul 12.10.2020 - 30.10.2020 teostatud tööde tasumise ja vastuvõtmisega seotud küsimustega OÜ Ecoheat Trading poole. Asjaolu, et kostja lepinguline esindaja aktsepteeris akti osaliselt, tähendab mh seda, et kostja kiitis teostatud töid heaks. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et F. S. oli teadlik sellest, et hageja teostas fassaadi- ja katusetöid kostja huvides ja oli valmis aktsepteerima hageja poolt tehtud töid, kuid samas kostja seaduslik esindaja teatas, et kostja hagejalt fassaadi- ja katusetöid ei tellinud. Hageja esitab tõendina ka OÜ Ecoheat Trading 27.10.2020 kirja, millest tuleneb, et kostja ei sõlminud kokkulepet OÜ-ga Ecoheat Trading fassaadi- ja katusetööde lõpuni viimiseks. Lisaks sellele, antud kirjaga kinnitatakse, et OÜ Ecoheat Trading ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingut ei kohaldata hageja poolt oktoobris tehtud tööde suhtes. Hageja on seisukohal, et kostja andis sõltumata OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu ülesütlemisest enda lepingulise esindaja kaudu hagejale käsu lõpetada katusetööd. Ühtlasi tegi ta hagejale ettepaneku fassaaditööd lõpuni viia. Sõltumata kostja mittevastamisest esile toodud ettepanekule lubas kostja hagejale juurdepääsu ehitusplatsile fassaaditööde teostamiseks. Kostja lepinguline esindaja kinnitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hageja poolt tööde teostamist ja nende vastuvõtmise valmisolekut (F. S. 27.10.2020 e-kiri). Katusetööde teostamise vajadus ning selle tellimine hagejalt on kirjalikult kinnitatud nii kostja seadusliku kui ka lepingulise esindaja poolt. Kuna kostja ütles 09.10.2020 OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles, siis peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud. Seega alates 09.10.2020 hageja ja OÜ Ecoheat Trading vahel puudusid igasugused õigussuhted seoses vee-keskuse ehitamisega. Hageja asus 10.10.2020 ja 12.10.2020 eelarvetes määratud töid teostama. Seejuures tõlgendades kostja poolt vaikimist/ hageja e-kirjadele vastuste esitamata jätmist kostja nõustumisega. Hageja poolt esile toodud eelarvetes määratud tööde osas tuleb rõhutada järgmist. Hagiavalduses

määratud tööd on ehitustööd. Ehitustööde teostamisel ehitustööde tellija/ ehitatava objekti omanik peab tagama ehitusplatsil ehitise omanikujärelevalvet (ehitusseadustiku § 20). Ehitusseadustiku § 15 kohaselt ehitise omanik, omaniku järelevalve ja ehitaja tagavad ehitamise dokumenteerimist ehitusplatsil. Hagiavalduses määratud tööde teostamise ajal tagas kostja ehitusplatsi valvet ja juurdepääs ehitusplatsile toimus üksnes kostja loal. Seega oli kostja teadlik (nii otse kui ka omaniku järelevalve teostaja kaudu), et hageja teostas hagiavalduses nimetatud töid objektil 2020 aasta oktoobris. Kostja seadusliku esindaja F. D. ja hageja inseneri I. G.i 22.10.2020 kirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on teadlik, et hagejal on juurdepääs ehitusplatsile, kuid samas püüab ta suunata hagejat esitama tasunõude OÜ Ecoheat Trading vastu. Ka I. G.i ja F. S. 19.10.2020 kirjavahetusest (kell 13:23) nähtub, et F. S. annab hagejale käsu teostada katusetööd hiljemalt 26.10.2020. Seejuures tuleb võtta arvesse ka kostja seadusliku esindaja 20.10.2020 (kell 11:20) ekirja hageja insenerile, milles kostja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja volitatud esindaja ehitusplatsil on F. S.. Antud juhul ei ole tegemist vaikimise, vaid vähemalt kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes. Hageja ja kostja seadusliku esindaja 27.10.2020 kirjavahetusest tuleneb ka, et kostja oli teadlik sellest, et hageja tegeleb ehitusobjektil fassaadi- ja katuse ehitustööde tegemisega. Kostja seaduslik esindaja palub küll pöörduda tasunõudega OÜ Ecoheat Trading poole viidates, et OÜ Ecoheat Trading on tellinud 2020 tehtud tööde teostamist hagejalt, kuid antud tõendit tuleb tõlgendada koos teiste tõenditega (kostja seadusliku esindaja 22.10.2020 e-kiri). Kostja seaduslik esindaja viitas ka sellele, et katusetööde lõpetamiseks plaanib ta sõlmida kokkuleppe OÜ-ga Ecoheat Trading, kuid nimetatud kokkulepet ei sõlmitud. Kuivõrd kostja on lubanud hagejale juurdepääsu objektile, ehitusplatsil tööde teostamise ajal viibisid igapäevaselt kostja esindaja F. S. ning omaniku järelevalve teostaja, samuti arvestades 19.10.2020 kostja poolt otseselt tehtud käsundit hagejale teostada katustööd kuni 26.10.2020, siis tegemist on vähemalt kostja kaudse (katusetööde osas otsese) tahteavaldusega fassaadi- ja katusetööde teostamiseks hageja poolt. Kostja väited, et tööde tellimusega tegeles OÜ Ecoheat Trading, on tekkinud aga alles peale seda, kuid tööd olid faktiliselt hageja poolt täies mahus tehtud. Alates 09.10.2020 õiguslikud suhted kostja ja Ecoheat Trading OÜ vahel puuduvad, 19.10.2020 on käsund tehtud otse hagejale. Seega on poolte vahel tekkinud lepingulised suhted seoses katuse- ja fassaaditööde lõpuleviimisega. 08.11.2020 lõpetas hageja katuse- ja fassaaditööd ning lahkus ehitusplatsilt. 03.11.2020 on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale nõude, millega teatas, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud ja palus kostjal tööd vastu võtta 08.11.2020. Kostja ei võtnud hageja poolt teostatud töid vastu. Alternatiivselt tekib hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest. Hageja on esitanud tõendina enda 10.10.2020 kirja, milles teatab OÜ-le Ecoheat Grupp ning kostjale, et selleks, et säilitada objekti ja tehtud tööde tulemused talveajal, tuleb vähemalt lõpetada fassaadi(viimistlustööd) ja katusetööd. 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05) hageja insener I. G. teatas kostja seaduslikule esindajale, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud täies mahus, v.a katusel parapeti monteerimine. Kui asuda seisukohale, et pärast OÜ-ga Ecoheat Trading peatöövõtulepingu ülesütlemist, ei tekkinud poolte vahel töövõtulepingust tulenevaid suhteid, siis hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 lg 1). Käesoleval juhul esinevad mõlemad käsundita asjaajamise eeldused, s.o 19.10.2020 hageja lepinguline esindaja kiitis katusetööde teostamist heaks ning poolte 27.10.2020 kirjavahetusest tuleneb, et kostja ei vaidle vastu, et fassaadi- ja katusetööde teostamine oli vajalik ning tööd olid tehtud kostja huvides. Juhul, kui 27.10.2020 ja varasemat poolte kirjavahetust ei ole võimalik tõlgendada fassaadi- ja katusetööde heakskiitmisena, siis igal juhul on tööd tehtud kostja kasuks ja kostja huvides. 09.10.2021 hageja seaduslik esindaja selgitas fassaadi- ja katusetööde lõpuleviimise vajadust. On tõenäoline, et juhul, kui fassaadi- ja katusetööd jääksid talveni lõpetamata, siis ehituskonstruktsioonid oleksid talvel rikutud.

Puudub vaidlus, et kinnistu, millele ehitati vee-keskus, on kostja omandis. Seega kinnistule ehitatud ehitised (vee-keskus) on kostja kinnistu oluline osa ja kostja omand. Peale hageja lahkumist jäid kõikide hageja poolt teostatud tööde tulemused kostja kasutusesse ja hagejale teadaolevatel andmetel kasutab kostja hageja poolt 2020 oktoobris tehtud fassaadi- ja katusetööde tulemusi. Seega on antud tööd ilmselgelt tehtud kostja kasuks ja huvides, mis annab hagejale võimaluse esitada tasunõude teostatud tööde eest kostjale. Ühtlasi ei esitanud kostja hagejale ühtegi dokumenti selle kohta, et ta tellis (peale peatöövõtulepingu ülesütlemist) nimetatud töid OÜ-lt Ecoheat Trading. Kostja käitumine on suunatud sellele, et keelduda tehtud tööde eest tasumisest. Kuivõrd kostja kirjavahetuses väidetu, et ta sõlmib OÜ-ga Ecoheat Trading kokkuleppe vähemalt katusetööde teostamiseks, kuid mis jäi sõlmimata, siis puuduvad igasugused alused lugeda teostatud tööd tehtuks OÜ Ecoheat Trading kasuks või tellimusel. Tuleb rõhutada ka, et 10.10.2020 ettepanek objekti konserveerimiseks (sh fassaadi- ja katusetööde lõpetamiseks) oli esitatud kostjale hageja poolt. Seega ei saanudki tekkida olukorda, et hageja tegi 2020 oktoobris fassaadi- ja kastusetöid kostja objektil OÜ Ecoheat Trading tellimusel. Tööd olid tehtud kostja tellimusel vahetult hageja poolt. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et tema nõue tuleneb poolte vahel tekkinud kokkuleppest fassaadi- ja katusetööde teostamise kohta, mis tekkis hageja 10.10.2020 ettepaneku ja kostja vastusoorituste (ehitusplatsile lubamise, omanikujärelevalve ehitustööde üle teostamise ja 19.10.2020 kostja esindaja e-kirja) alusel. Hageja on teostanud kostjaga kokkulepitud töid kostja nõustumisel tööde teostamisega hageja poolt. Tööd on teostatud kvaliteetselt ja vastavalt kehtivatele normidele. Lähtudes sellest on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alternatiivselt tuleneb hageja nõue kostja vastu käsundita asjaajamisest. Haginõude summa arvestamisel lähtub hageja katuse- ja fassaaditööde maksumusest, mis oli määratud OÜ Ecoheat Trading 10.10.2020 kirjale lisatud eelarves ja 12.10.2020 hageja poolt kostjale esitatud fassaaditööde eelarves. Kõik eelarvetes märgitud tööd on teostatud hageja poolt täies mahus. Kokku on tehtud tööde maksumus 132 648.38 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 159 178.05 eurot. Hageja palub seega kostjalt välja mõista tasu teostatud tööde eest summas 159 178.05 eurot ning hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 94 lg 1 ettenähtud määrast summas 6 553.86 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kokkuvõtvalt leiab kostja järgmist. Peatöövõtja, s.o Ecoheat Trading OÜ, on tegelenud peatellijale, s.o kostjale, veekeskuse ehitamisega. Peatöövõtja rakendas tööle alltöövõtjat, s.o hagejat. Ecoheat Trading OÜ ja kostja vaheline koostöö katkes töövõtulepingu 09.10.2020 ülesütlemisega. Peale seda ei olnud töövõtjal õigust lubada ei hagejat ega muid alltöövõtjaid objektile. Hageja üritas aga tegutseda objektil omavoliliselt, kuid ta aeti objektilt minema. Kostja ei vaidlusta, et ta oli teadlik asjaolust, et hageja tegeleb ehitusobjektil katuse- ja fassaaditööde tegemisega sõltumata selleks loa puudumisest. Hageja on tegutsenud kostja objektil omavoliliselt ja kostja loata. Seepärast on kostja korduvalt palunud hagejal objektilt viivitamatult lahkuda. Samuti ei nähtu hagist, kas ja millises ulatuses on tegemist hageja esitatud eelarves väljapakutud tööde teostamisega ning milliste pooleliolevate tööde lõpetamist kostja nõuab, s.o kas need on kattuvad. Poolte vahel mistahes võlasuhet ei ole. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe hageja esitatud eelarvetes märgitud tööde teostamiseks, täpsustades mh, milles seisnes hageja pakkumine kostjale (tehtavad tööd), milliste tööde lõpetamist kostja hagejalt nõudis ja millised tööd hageja teostas. Töövõtulepinguline võlasuhe hageja ja kostja vahel ei saa tekkida ühepoolselt. Otsest või kaudset aktsepti kostja saatnud hagejale ei ole ning kostja vaikimist ei saanud hageja lugeda aktseptiks. Asjaoludest ei nähtu, et kostja ja hageja vahel tekkis mistahes sisuga leping, millest tulenevalt võis hagejal tekkida õigus esitada kostjale nõudeid või pretensioone.

Hageja ei ole ka omaenda argumentatsioonis järjepidev. Ühel hetkel nimetab ta kostja käitumist vaikimisena, teisel hetkel aga kaudse tahteavaldusena. Vale on rääkida kostja kaudsest nõustumusest, kui kostja ei ole seda kordagi väljendanud, ning, vastupidi, on korduvalt väljendanud järgmist - tööd katkestada, ehitusplats vabastada, hagejal (ALIR GRUPP Osaühingul) kostjat mitte tülitada ja oma küsimustega pöörduda otse Ecoheat Trading OÜ poole. Hagis sõnastas hageja üldsõnaliselt, et „katusetööde teostamise vajadus ja selle tellimine OÜ-lt Alir Grupp on kirjalikult kinnitatud OÜ Termak Real Estate seadusliku samuti kui lepingulise esindaja poolt“. Hageja väide on ilmselgelt paljasõnaline ilma ühegi viideta konkreetsele kuupäevale või tõendile, sest mistahes aktsepte ei ole kostja hagejale teinud. Ebaõige ja meelevaldne on ka hageja õiguslik konstruktsioon, et „peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud“. Jääb arusaamatuks, kuidas kostja 09.10.2020 ülesütlemisavaldus Ecoheat Trading OÜ-le mõjutas hageja ja Ecoheat Trading OÜ võimaliku lepingulise suhte kehtivust. Kostja ei ole hageja ja Ecoheat Trading OÜ vahel sõlmitud lepingute pooleks. Ka kostjal ei saa seetõttu olla nõudeid hageja vastu, sest hageja tegevuse eest suhtes kostjaga vastutab peatöövõtja Ecoheat Trading OÜ. Seoses hageja esitatud tõenditega selgitab kostja järgmist. I. G. kirjutas aadressilt xxxx aadressidele xxxx ja xxxx 19.10.2020 13:10: „Tere päevast, F., Palun kirjutage Teie korraldused tööde käigu kohta. /---/ Väga ootan teilt, et koordineerida tööde käiku ja Tellija esindaja korraldusi. Lugupidamisega I. G., xxxx“. I. G.ile vastas projektijuht F. S. 19.10.2020 13:23: „Tere päevast! Tellijalt (hr D.) minu poolt saadud informatsiooni kohaselt firma ALIR peab vabastama ehitusplatsi 26.10.2020. Enne seda tähtaega palun Töövõtjal (ALIR) lõpetada järgnevad tööd: /---/“. Oma kirja seletas F. S. kostjale 21.10.2021 kell 10:07 saadetud e-kirjas: „Selle kirja kirjutasin mina G. vastuseks tema kui Ecoheat esindaja pöördumisele. G. tegutses objektil peatöövõtja esindajana, kes oli ainus, kellega leping oli sõlmitud. Tema kirjas ei ole teda Aliri töötajana tuvastatud. Allkirjas ei ole viiteid Alirile. Alir ei teavitanud mind, et G. oli nende töötaja“. Tõepoolest, I. G. ei ole ei Ecoheat Trading OÜ ega hageja (ALIR GRUPP Osaühing) registrikaartidel registreeritud nende juhatuse liikmena. Seetõttu sai I. G.i roll F. S. silmis tuleneda üksnes nendevahelisest varasemast suhtlusest. Kostja hinnangul hageja eksitab kohut tõenditena esitatud kirjavahetuse liiga loomingulise ja põhjendamatult laia tõlgendamise ning tõlkimisega. Esiteks, F. S. ei kirjutanud „Töövõtja (ehk ALIR)“ ega ole seega vaadelnud hagejat, kui kostjaga suhtes olevat töövõtjat. Teiseks, F. S. ei kirjutanud tööde „lõpule viimisest“, „lõpuni viimisest“ jms. Eeltoodust tulenevalt on õiged ainult kaks järeldust: 1) kostja projektijuht F. S. pidas I. G.i 19.10.2020 üksnes Ecoheat Trading OÜ esindajaks. F. S. 19.10.2020 kell 13:23 vastus ei olnud mõeldud mitte hagejale „pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid Ecoheat Trading OÜ-le korraldusena ehitusplats kiireimas korras vabastada; 2) projektijuht F. S. kirjutas vene keeles ja pidas silmas, et töövõtja ehk Ecoheat Trading OÜ (sealhulgas Ecoheat Trading OÜ poolne võimalik alltöövõtja ALIR GRUPP Osaühing) peavad platsi kindlasti vabastama hiljemalt 26.10.2021, sealhulgas kõigi tööde tegemine peab platsil lõppema. Selline tõlgendus on eluliselt usutav ja kooskõlas sellega, et 09.10.2021 ülesütlemise avaldusega väljendas kostja soovi sisuliselt, et ei taha rohkem Ecoheat Trading OÜ-d antud objektil näha. Niipea kui I. G. tutvustas end hageja esindajana 20.10.2020 kell 10:58, siis F. D. (kostja juhatuse liige 20.10.2020 seisuga) vastas talle koheselt ja resoluutselt: „Tellija ei tellinud fassaaditöid peatöövõtjalt, tööd lõpetada, tellingud ära viia!“ Kuna I. G. ei paistnud sellest aru saavat, F. D. kirjutas talle 20.10.2020 kell 12:30 veelgi resoluutsemalt: „/---/ tuletan meelde, et ehitusega seotud kõigi küsimuste [arutamine] toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata Teie vahetule tellijale! Pärast platsi üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja tellija vahel, Te võite üldistel alustel osaleda tenderil mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE TEGEMINE KATKESTADA [vene k прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020 VABASTADA

PLATS!“

Seega on tõendatud, et kostja esindaja täpsustas 20.10.2020 kell 12:30, mida kostja on mõelnud ka juba 19.10.2020 13:23, s.o kostja ei soovinud ehitusplatsil Ecoheat Trading OÜ-d näha ei otse ega läbi ALIR GRUPP Osaühingu ning nõudis antud ehitusplatsi vabastamist, kõigi tööde katkestamist ja jätkamata jätmist. Kostja esindaja ei teavitanud ka hagejat oma 22.10.2020 16:28 e-kirjas „sellest, et Termak Real Estate OÜ on teadlik sellest, et Alir Grupp OÜ tegeleb katusetööde lõpuniviimisega“. Kostjale jääb arusaamatuks hageja vastupidine paljasõnaline väide. Kostja juhib ka tähelepanu, et I. G. ei tutvustanud end hageja (ALIR GRUPP Osaühingu) esindajana, see tähendab 22.10.2020 16:21 ekirjas puudub viide hagejale. Kostja esindaja 22.10.2020 16:28 e-kiri ei olnud seega suunatud hagejale. Lisaks vastas kostja esindaja selgelt 22.10.2020 16:28 e-kirjas, et arutab küsimuse N. 26/10 ja allkirjastab vastava kokkuleppe seoses katuse tööde lõpetamisega. D. N. ei ole hageja juhatuse liige, D. N. on Ecoheat Trading OÜ juhatuse liige. Kostja vaidleb resoluutselt vastu hageja paljasõnalisele väitele, et I. G. esines justkui läbivalt hageja esindajana. Hageja (ALIR GRUPP Osaühing) oli mainitud ainult ühel korral, kui I. G.i 27.10.2020 17:05 kirja allkirjastas, siis sellele kostja esindaja F. D. vastas koheselt ja resoluutselt 27.10.2020 kell 19:20, et „mitte mingeid töid teilt tellitud ei olnud, tööd olid Teie poolt teostatavad Teie enda otsuse alusel, veelkordselt kordan, et Teie firmaga mitte mingeid lepingulisi suhteid meil ei ole ja palve on pöörduda tööde tellija poole!“ Lisaks vaidleb kostja vastu ka hageja paljasõnalisele väitele, et F. S. on justkui hageja töid aktsepteerinud. F. S. selgitas kostja esindajale 21.10.2021 09:54, et oma 27.10.2020 kirjades ei ole sõnagi selle kohta, et ta aktsepteerib töid: „Tere päevast! D., minu kirjas ei ole sõnagi selle kohta, et ma võtan töid vastu. Kollaseid positsioone ei võeta tasustata, sest need ei ole mitte kellegi poolt vastu võetud. Teisi positsioone olen kontrollinud. Korrektselt kontrollinud. Vastuvõtmise kohta ei ole sõnagi. Manustatud dokument on üksnes G. pakkumine. Kooskõlastatuna mitte kellegagi. Sellest ta kirjutab kaaskirjas: „Ei kooskõlastanud manustatud tabeli mitte kellegagi. See on minu poolt isiklikult, üldine vaade. Panin üksnes otsesed kulutused märgitud töödele. Palun andke märkusi, siis lähen akti vastuvõtmiseks esitama. Eesmärgiks on üksnes kõigile tasu saada. Ja ta palus teha märkusi tabelisse minu poolt. Ma tegin märkusi. Markeerisin kollasega“. Seda kinnitab ka I. G.ile kostja esindaja F. D. poolt 27.10.2020 16:25 saadetud e-kiri, milles viimane vastas resoluutselt: „Lugupeetav I.! Termak Real Estate OÜ-l puuduvad lepingulised suhted Teie firmaga, mistahes eelarveid Teile mitte keegi ei kooskõlastanud, kõik tööd teostatakse Ecoheat Trading poolt, kellega on lepingulised suhted lõppenud 9. oktoobril 2020. aastal, millest Teid on korduvalt teavitatud, palun vabastada ehitusplats, tähtaeg oli antud 26.10.2020, mida Te ignoreerisite! Platside montaaž ja kõik teised tööd on Ecoheat [Trading] OÜ peatöövõtus! Palun kõigi küsimustega pöörduda Teie enda tellija poole! Eeltoodust tulenevalt on ainuõige järeldada, et F. S. ei ole 27.10.2020 mistahes hageja töid vastu võtnud“. Kostja tõendina esitatud tema ja F. S. vahelise töövõtulepingust nähtub, et F. S.l ei olnud õigust kostjat mitte ühegi lepingu sõlmimisel esindada. Samas ei ole hageja seda ka väitnud. Hagiavaldusest ei nähtu ka, et I. G.il oleks hageja nimel volitused töövõtulepinguid sõlmida. See, kui I. G. nimeline isik esitas F. S. nimelisele isikule mingeid akte, dokumente, e-maile, ei saa tõendada, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. Eeltsiteeritud kostja juhatuse liikme kirjade valguses ei saa ka rääkida sellest, et F. S. sõlmis kostja nimel hageja poolt väidetud töövõtulepingu ja kostja esindaja on oma käitumisega selle heaks kiitnud (nn talumisvolitus). Eeltoodu valguses, kui F. S. 27.10.2020 e-kirjavahetuses mingite hageja tööde tegemist kommenteeris ja arvamust avaldas, siis see kostjale mingeid kohustusi ei saanud tekitada. Selle pinnalt ei ole võimalik järeldada ka, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping 159 178.05 euro ulatuses ehitustööde tellimiseks. Vastasel juhul võinuks hageja esitada tööde üleandmise akti ka nt hotelli restorani kelnerile ja läbi selle „tõendada“ kostjaga töövõtulepingu sõlmimist. Arusaadavalt selliselt ei ole võimalik lepingut sõlmida.

Kostja lõpetas 09.10.2020 OÜ Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu, sest ehitustähtaegasid ületati ja ehitustööd olid ebakvaliteetsed. Neid töid teostas faktiliselt OÜ Ecoheat Trading alltöövõtjana hageja. Seetõttu ei saanud ka kostjal olla mingit mõistliku põhjust pärast OÜ-ga Ecoheat Trading ehituse peatöövõtulepingu lõpetamist sõlmida töövõtuleping äriühinguga, kes tegelikult nendes viivitustes ja ebakvaliteetsetes tööde tegemises süüdi on. Kostja on esitanud tõendina riiklikult tunnustatud eksperdi T. S. ekspertarvamuse, millest nähtub, et fassaadi- ja katusetööd on tervikuna ebakvaliteetselt teostatud. Kostja ei hakka kõiki puudusi välja tooma, kuid toob eksperdi järeldustest olulisemad välja: „Ehitustööde kvaliteedis esineb hulgaliselt probleeme. /---/ Fassaadi pind on ebaühtlane ja selgelt nähtav „lainetus“. /---/ Puuduvad fassaaditööde kaetud tööde aktid ja temperatuuri mõõtmisraportid. /---/ Katuse konstruktsioon ei vasta nii ulatuslikult nõuetele ja vajab ümberehitamist. /---/ Parapeti lahendus ei vasta ei EVS ega RYL nõuetele. /---/ Sisuliselt tuleb kogu katuse ümber ehitada, et saavutada nõuetekohane lahendus. Tuleohutusnõuetele mittevastavus on seostatud ehitise ohutusega ja seda ei saa jätta tähelepanuta /---/ Katus ei vasta tuleohutusnõuetele, mis tähendab, et tagatud pole hoone ohutus tulekahju olukorras. Katuse profiilplekk ei vasta kandevõime nõuetele ventilatsiooni torude ümbruses, kuna seal puuduvad ava serva tugevdused. See on otseselt seotud katuse kandevõimega, mis hetkel ei vasta nõuetele (vt akti lk-d 7-18, 20)“. Kostja esitab tõenditena ka kolm fotot, millest nähtuvalt on ka ehitusteadmisi mitteomavale isikule arusaadavalt fassaad ebakvaliteetselt ehitatud. Nimelt seinad ei ole siledad, vaid need lainetavad. Lainetus ei ole seal vaid „soovimatu disaini element,“ vaid see on ebakvaliteetse töösümptom. Rääkimata sellest, et tegemist on visuaalselt koledate seintega, on vaid lähiaastate küsimus, millal need tervikuna asendada tuleb. Ekspert T. S. järelduse kohaselt tuleb fassaad ja katus tervikuna asendada. Teisisõnu, hageja poolt väidetavalt teostatud tööd on kostja jaoks ebavajalikud – fassaadid ja katus tuleb nende ebakvaliteetsuse tõttu maha lõhkuda ning uutega asendada. Hageja poolt teostatud tööde väärtus on null, et mitte öelda kostjat kahjustav. Nimelt, kui hageja ei oleks neid ebakvaliteetseid töid teostanud, saanuks kostja tellida kvaliteetsed ehitustööd. Kuivõrd üldteadaolevalt ehitushinnad pidevalt tõusevad, siis on tulevikus ehitushind kõrgem. Seetõttu tulevikus peab kostja maksma hageja ehitustöö lammutamise eest ja kõrgendatud hinda uue fassadi/ katuse ehituse eest. Arusaadavalt kostjal ei saanud olla mingit mõistliku huvi selliseid ehitustöid kostjalt tellida ja nende eest veel 159 178.05 eurot tasuda. Ka kasutusloa väljastamise fakt ei tõenda, et eksperdi poolt tehtud järeldused on ebaõiged ja et hageja poolt teostatud tööd olid kvaliteetseid. Nimelt kasutusloa väljastamisel ei uurita ehitustöid süvitsi. Hageja ei ole ekspert T. S. järeldusi ümberlükkavaid tõendeid esitanud. Käesolevas asjas, poolte vahel ei ole ka käsundita asjaajamisest, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, tasu avalikust lubamisest ega muust seadusest tulenevast alusest tekkinud võlasuhet. Hagis puuduvad selle kohta mistahes eluliselt veenvad asjaolud. Samuti seletab ja kinnitab kostja käesolevaga, et nimetatud alustel poolte vahel võlasuhet ei ole. Eraldi väärib märkimist, et hagejat ei saa pidada käsundita asjaajajana VÕS § 1018 tähenduses. Kostja ei soovinud hagejalt töid saada. Riigikohus on selle kohta selgitanud, et käsundita asjaajamise regulatsioon ei ole mõeldud alternatiivse oportunistliku aluse konstrueerimiseks, kuidas hagimenetluse toimumine sisuliselt peale suruda: kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde tegemine) vastas teise isiku tegelikule või eeldatavale tahtele või kas teine isik kiitis selle heaks, tuleb arvestada, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (xxxx, p 15.2). Võrreldes viidatud asjaga, hageja ja kostja vahel ei ole käesolevas asjas lepingut kunagi olnud. Kogu alltöövõtu kasutamise majanduslik loogika lähtub sellest, et alltöövõtjate mured, nõuded ja praaktööd on peatöövõtja mured, st peatellija ajab asju ainult peatöövõtjaga. Lisaks hagist nähtub, et hageja ei tegutsenud mitte kostja kasuks, vaid ikkagi Ecoheat Trading OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel viimase kasuks (hageja kinnitas oma rolli alltöövõtjana). Hageja ei

ole teinud ühtegi tegu kostja kasuks ühegi lepinguvälise võlasuhte alusel. Mitte ainult ei ole hageja viide käsundile paljasõnaline ja seostamata ühegi tõendiga, viide käsundile töövõtulepingulise suhte argumentatsiooni juures on ka üllatav ja arusaamatu. Käesolevas asjas ei esinenud ühtegi hädavajalikku eeldust VÕS § 1018 kohaldamiseks: (a) asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele või (b) soodustatu kiidab asjaajamise heaks või (c) asjaajamiseta jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolmandat isikut või on asjaajamisele asumine muul põhjusel oluline avalikes huvides. Kostja erahuvides ehitatava veekeskuse mistahes ehitustööde lõpetamine kinnisel ehitusplatsil ei ole avalikes huvides. Kostja ei kiitnud asjaajamist heaks, näiteks, hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi hageja tööde vastuvõtmise akti. Kostja ei väljendanud ei otseselt ega kaudselt tahet, et hageja teostaks tema huvides peale 09.10.2020 mistahes ehitustöid. Lisaks, VÕS § 1018 kohaldamiseks peab puuduma asjaajamiseks alus. Isegi kui oletada, et hageja on teinud kostja huvides mistahes ehitustöid alates 09.10.2020, siis VÕS § 1018 kohaldamine on välistatud, kui hageja on tegutsenud objektil alltöövõtja rollis. See tähendab, et maksimaalselt võib olla mõeldav tõlgendus, et hageja on võinud tegutseda objektil alltöövõtulepingu alusel (hageja ja Ecoheat Trading OÜ vahel) ning kostja kasuks või kaitseks VÕS § 80 või VÕS § 81 tähenduses. VÕS § 80 ja VÕS § 81 võivad anda nõudeõiguse kaitstud isikule, mitte asjaajajale. VÕS § 1018 kohaldamine on käesolevas asjas välistatud. 10.11.2022 leidis kostja täiendavalt, et hageja on märkinud, et 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05) hageja insener I. G. teatab kostja seadusliku esindajale sellest, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud täies mahus, v.a. katusel parapeti monteerimine. Seega hagi kohaselt teostati ehitustööd oktoobrikuu jooksul 2020 aastal. 11.10.2021 esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale nõudekirja peatöövõtulepingu nr xxxx alusel väljastatud akti 13 alusel 707 728.85 euro tasumiseks. Akti 13 ülemisest osast nähtavalt on see esitatud tööde eest, mis on teostatud perioodil septemberoktoober 2020. Seega oktoobri 2020 ehitustööde eest on kostja vastu samaaegselt esitanud nõuded nii OÜ Ecoheat Trading kui ka hageja. Sealjuures OÜ Ecoheat Trading ise ehitustöid veekeskuse ehitamisel ei teinud, vaid kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Seega faktiline teostaja on olnud hageja. Nii OÜ Ecoheat Trading kui hageja poolt esitatud seisukohtadest ei ole võimalik aru saada ega eristada, millised tööd on hageja teostanud OÜ Ecoheat Trading alltöövõtjana ja millised väidetavalt väljaspool seda, s.o hageja ebaõige käsitluse järgi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Kostja teatab ka, et ta ei ole pärast 09.10.2020 OÜga Ecoheat Trading sõlminud kokkuleppeid veekeskuse ehitustööde teostamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja nõuded on põhjendamatud. Kostja on esitanud taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ning vaheotsuse hagi nõuete põhjendamatuse kohta tegemiseks. Hageja vastuväiteid vaheotsuse tegemisele ei esitanud. Hageja täiendavad seisukohad Kostja tõlgendab OÜ Ecoheat Trading 13.05.2021 ja 11.10.2022 nõudekirju selliselt, et antud nõudekirjadega esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale nõude ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde tasumiseks ning antud tööd on kajastatud 11.10.2022 nõudekirjale lisatud aktis. Antud väide ei vasta nõudekirjades märgitule. Mõlemas nõudekirjas on määratud, et nõue esitatakse 01.08.2019 ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ja sellega seonduvate kokkulepete alusel ja sisaldab nõudeid tasuda: a) lepinguliste tööde eest; b) kokkulepitud lisatööde eest; c) heakorratööde eest; d) ehitusmaterjalide, sh poltide eest. 13.05.2021 nõudekirjas on rõhutatud, et 2020 oktoobris ütles kostja ehituslepingu üles. Seejärel kirjutasid pooled alla 09.11.2020 aktile ehitusplatsi üleandmiseks, millega kostja võttis tehtud tööd vastu. Aktis on märgitud, et Ecoheat Trading OÜ esitab ehitustööde üksikasjaliku kalkulatsiooni ja arve. Lisatööde hulka kuuluvad tööd, mis on tingitud ehitusprojekti muudatustest. Samuti lisatööde hulka kuuluvad heakorrastustööd, mis ei olnud lepitud kokku OÜ Ecoheat Trading ja Termak Real Estate vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Nõue ehitusmaterjalide eest tasumise kohta on esitatud OÜ Ecoheat Trading poolt ehitamisel kasutamata jäetud ehitusmaterjalide eest, mis olid

antud OÜ-le Termak Real Estate ehitusplatsi üleandmisel peale töövõtulepingu ülesütlemist. 11.10.2022 nõudekiri ei kajasta uusi asjaolusid ja viitab ainuüksi 13.05.2021 nõudekirjas kirjeldatud asjaoludele. Seega ei tõenda antud nõudekirjad kostja väidet, et nõue on esitatud peale OÜ Ecoheat Trading ja OÜ Termak Real Estate vahel sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemist tehtud tööde eest tasumiseks. Akt nr 13 on esitatud 2020 septembris-oktoobris tehtud tööde eest, kuid puudub vaidlus selle üle, et OÜ Ecoheat Trading teostas ehitustööd kuni 09.10.2020. Antud akti sisust tuleneb, et akt esitatakse mh seinte lammiploki materjali kasutamisega ja katuse konstruktsioonide ehitamise eest (rea „Lepingujärgsed tööd“, alamread 3 ja 5). Kuid hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et hageja tegi kostja jaoks seinte lõppviimistluse ja katuse väliskatte paigaldamise töid. Antud asjaolu tõendatakse hagiavaldusele lisatud 10.10.2020 hageja kirjaga kostjale, kirjas on loetletud tööd, mille teostamine on vajalik OÜ Ecoheat Trading poolt teostatud tööde tulemuste säilitamiseks: katuse väliskatte paigaldamine ja seinte lõppviimistlus. Hageja on esitanud tõendina ka 12.10.2020 hageja poolt kostjale esitatud eelarve, milles on märgitud, et hageja teostab seinte lõppviimistlust kasutades ehitusmaterjale Sakret UG, BAK, PG ja CIP. Kostja poolt esitatud OÜ Ecoheat Trading aktis 13 antud tööd ja materjalid puuduvad. Seega OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 akt nr 13 ei sisalda kostja poolt 2020 oktoobris (alates 10.10.2020) tehtud töid, mistõttu see ei tõenda ka, et käesolevas asjas esitatud nõue n-ö „finištööde“ eest kostja vastu on üheaegselt esitatud ka OÜ Ecoheat Trading poolt. Kostja esitab tõendina ka OÜ Ecoheat Trading ja Termak Real Estate OÜ e-kirjavahetuse. Hageja seisukohalt kajastab antud kirjavahetus järgmist: OÜ Ecoheat Trading esitas aktis nr 13 kajastatud tööd vastuvõtmiseks OÜ-le Termak Real Estate 2021 mais ja andis OÜ-le Termak Real Estate aega teostatud tööde mahu kontrollimiseks. OÜ Termak Real Estate palub kirjavahetuses täiendavat aega tööde mahu hindamiseks 30 päeva, lubades OÜ-le Ecoheat Trading antud tähtaja jooksul teostada tööde mahu ja loetelu kontrolli. Kuid lähtudes OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 nõudekirjast ja selle juurde lisatud aktist ei teostanud kostja tööde vastuvõttu e-kirjavahetuses määratud ega ka 11.10.2022 nõudekirjas määratud aja jooksul. Hageja seisukohalt tõendab antud kirjavahetus, et kostja ei võtnud OÜ-lt Ecoheat Trading töid vastu ja seoses sellega ei saa kostja viidata ka sellele, et käesolevas asjas esitatud nõue on esitatud topelt ka hageja poolt. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostja lepingulisele esindajale käesoleva menetluse raames 20.04.2022 esitatud e-kirja ja selle juurde lisatud tabeli, mis kajastab hageja poolt kostja jaoks ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud töid, tööde teostamise ajavahemikke ja tööde maksumust. Antud tabel on esitatud vastuses kostja päringule. Hageja poolt 20.04.2022 kostjale esitatud tabelit on võimalik käsitleda kostja poolt 2020 oktoobris teostatud tööde vastuvõtuaktina. Antud tabelist tulenevalt teostas hageja 2020 oktoobris kostja heaks töid, mis ei klapi kokku OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 aktis kajastatud töödega. 20.04.2022 hageja kirja kostjale tuleb käsitleda nõudena tööde vastuvõtmise kohta võlaõigusseaduse § 638 mõistes. Kostja 20.04.2022 hageja kirjale ei vastanud. VÕS § 638 alusel 20.04.2022 hageja poolt kostjale vastuvõtmiseks esitatud töid loetakse vastuvõetuks. Hageja esitab ka I. G.i poolt 21.11.2022 antud kirjalikud seletused. Antud seletused tõendavad järgmiseid asjaolusid: a) hageja teostas SPA Vee-keskuse fassaadi ja katuse n-ö „finištööd“ kostja tellimusel; b) kostja ei tellinud esile toodud töid OÜ Ecoheat Trading kaudu; c) hageja teostas töid kostja esindaja ehitusplatsil F. S. juhistele alludes; d) teostatud tööde mahtu ja tööde käiku. Üheaegselt soovib hageja rõhutada ka, et käesolevas asjas on esitatud F. S. seletused, millistes ta viitab sellele, et 2020 oktoobris kontakteerus ta I. G.i, kui OÜ Ecoheat Trading esindajaga. Antud väide on vastuolus I. G.i seletustega. Hinnates F. S. väidete usaldusväärsust tuleb võtta arvesse järgmist - F. S. on Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusega kriminaalasjas xxxx mõistetud süüdi ametialase kuriteo toimepanemise eest, otsus jõustus 04.10.2019. Otsusest nähtub, et F. S.l on muuhulgas keelatud osutada omaniku järelevalve teenust 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise päevast ja seisuga 2020 oktoober oli see keeld kehtiv. Otsuse p-s 67 on määratud, et kohus ei leidnud F. S. ütlusi maakohtus usaldusväärseteks. Antud asjaolu annab alust

eriti hoolikalt kaaluda F. S. seletusi, mis olid antud seoses käesoleva asjaga. Hageja esitab ka 30.09.2020 töökoosoleku protokolli nr 47, mis oli koostatud kostja poolt ja edastatud 02.10.2020 D. N.ile ja seejärel D. N.i poolt I. G.ile. Töökoosolekud on suurte ehitusobjektide ehitamisel tavapärane tellija ja töövõtjate koostöö organiseerimise vorm. Protokolli p-de 22; 23; 25; 26; 27; 31 ja 33 järgi koosoleku toimumise päeva seisuga SPA Veekeskuse hoone seinad ja katus olid ehitatud (antud asjaolu on kajastatud kostja poolt esitatud OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13), kuid tuleb teostada fassaadi viimistlust ja katuse väliskatte paigaldamist (antud tööd puuduvad OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13). Seejuures on märkimisväärne järgmine: p-s 27 kirjeldatakse, et osa fassaadi viimistlustöödest teostatakse ainult peale seda, kui Rootsi firma Hydrosprot tarnib ehitusobjektile ja monteerib veeliumäed. Protokoll nr 47 tõendab ka asjaolu, et OÜ Ecoheat Trading aktis nr 13 kajastatud tööd (seinte ja katuse ehitamine) ning hageja 10.10.2020 kirjas ja 12.10.2020 eelarves kajastatud n-ö „finištööd“ erinevad omavahel ning kostjale esitatud akt nr 13 ei tõenda, et OÜ Ecoheat Trading esitas kostjale vastuvõtmiseks hageja poolt 2020 oktoobris teostatud töid. Samuti tõendab akt I. G.i seletuskirjas toodud asjaolusid. Hageja esitab 19.10.2020 ehitusobjektil toimunud vestluse helisalvestuse. Vestluses osalesid OÜ Termak Real Estate esindajatena F. S. ja I. P. ning OÜ Alir Grupp poolt A. P. ja I. G.. Vestluses arutletakse mh OÜ Termak Real Estate poolt OÜ-le Alir Grupp antud käsundit lõpetada katusetööd ning teostada ettevalmistusi veeliumägede paigaldamiseks. Muuhulgas F. S. kinnitab, et tööde tasumise küsimus venib seoses sellega, et kostja seaduslik esindaja F. D. on haigestunud, kuid tema tervendamisel arutlevad pooled tööde tasumise küsimust. Hageja esitab ka 20.10.2020 ehitusobjektil toimunud vestluse helisalvestuse. Vestlus toimus A. P.i, I. G. ja F. S. vahel tööteemadel. Räägitakse muuhulgas sellest, et OÜ Alir Grupp peab tegelema fassaadi- ja katuse „finištöödega“. Seostatakse veeliumägede paigaldamist Rootsi firma poolt hageja poolt teostatavate töödega. Tõendatakse, et kostja poolt ehitusplatsil tööde juhtimisega tegeleb F. S. ning samuti, et tegemist ei ole OÜ Ecoheat Trading vahendusel teostatavate töödega. Antud vestlus ajaliselt seostub hageja poolt esitatud 20.10.2020 ekirjavahetusega I. G.i, F. S. ja F. D.i vahel. Antud kirjavahetuses esitatakse Lammi-plokki tootja juhendid seoses ehitusmaterjali omadusega, mh ka viide sellele, et talvehooajaks tuleb teostada nö „seinete finišviimistlust“ (I. G.i kiri kell 12:17). Vastusel juhul tootja ei vastuta seinete kindluse eest talvel. F. S. vestluses ei viidanud kunagi, et töid tellitakse OÜ Ecoheat Trading kaudu, vaid arutas tööde teostamisega seotud küsimusi otse hagejaga. Antud tõenditega on tõendatud, et finištöid teostas hageja kostja tellimusel ja kostja esindaja kontrolli all. Täiendavalt esitab hageja tema poolt OÜ-le Ecoheat Trading 10.11.2022 esitatud nõude ja Harju Maakohtu otsuse asjas xxxx. Koostoimes tõendavad antud tõendid järgmist: hageja ei esitanud kunagi OÜ-le Ecoheat Trading nõudeid, mis on esitatud OÜ Termak Real Estate vastu käesolevas asjas. Esile toodud tõendid tõendavad seega asjaolu, et 2020 oktoobris tööde teostamisel lähtus hageja sellest, et tööd tellitakse kostjalt ega teinud kunagi katset nõuda tasu nimetatud tööde eest üheaegselt nii kostjalt kui ka OÜ-lt Ecoheat Trading.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ALIR GRUPP Osaühing (hageja) esitas kohtule hagi Termak Real Estate OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja leiab, et tema nõue kostja vastu põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud eraldiseisval töövõtulepingul, s.o väljaspool kostja ja OÜ Ecoheat Trading sõlmitud peatöövõtulepingut. Alternatiivselt leiab hageja, et tema nõue kostja vastu võib tuleneda käsundita asjaajamisest. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga mistahes töövõtulepinguid sõlminud, hagejal ei ole ka õigust nõuda oma nõude rahuldamist käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud

hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul vastab hagiavaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine võlaõigusseaduse (VÕS) 36. peatükis (töövõtuleping) ja 51. peatükis (käsundita asjaajamine) sätestatud alustel on iseenesest lubatav. Kohus selgitab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-114-12, p 18). Kuna poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe või kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist lepinguväliselt, siis tuleb kohtul nimetatud asjaolusid tuvastada. Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja on esitanud taotluse vaheotsuse hageja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta tegemiseks. Hageja vastuväiteid vaheotsuse tegemisele ei esitanud. TsMS § 449 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus teeb seega käesolevas asjas TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et Termak Real Estate OÜ (kostja) ja peatöövõtja Ecoheat Trading OÜ on 01.08.2019 sõlminud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx, mille alusel võttis OÜ Ecoheat Trading endale kohustuse teostada vabaaja veekeskuse aadressil L. Koidula 19 ja 19a, Narva-Jõesuu (Noorus SPA veekeskus) ehitus- ja laiendamistöid. Alltöövõtjana tegeles veekeskuse ehitamisega ALIR GRUPP Osaühing (hageja). 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles, määrates tööde ja seadmete üleandmiseks tähtaja 12.10.2020 (I kd, tlk 122). Iseenesest puudub vaidlus ka, et hageja jätkas pärast 09.10.2020 fassaadi- ja katusetööde teostamisega. Hageja palus 03.11.2020 kostjal tööd vastu võtta (I kd, tlk 30-33), kuid kostja seda ei teinud. Hageja selgituste kohaselt 08.11.2020 lõpetas ta töö ja lahkus ehitusplatsilt.

Hageja hinnangul tema 159 178.05 euro suurune põhinõue, millele lisandub viivis 6 553.86 eurot kostja vastu baseerub sellel, et pärast kostja poolt Ecoheat Trading OÜ-ga Noorus SPA veekeskuse välitööde tegemiseks sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ülesütlemist 09.10.2020, sõlmiti poolte vahel pooleli jäänud fassaadi- ja katusetööde lõpuni ehitamiseks eraldi töövõtuleping. Hageja hinnangul toimus poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine selliselt, et hageja saatis 10.10.2022 OÜ-le Ecoheat Trading e-kirja koos eelarvega katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimise kohta (fassaaditööd summas 84 562.00 eurot ja katusetööd summas 47 688.00 eurot), kirja koopias oli märgitud kostja. 12.10.2020 esitas hageja kostjale ka katusetööde detailse eelarve. Puudub vaidlus, et kostja nimetud hageja kirjadele ei vastanud. Kohus selgitab, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Seejuures ei ole kohus tulenevalt TsMS § 436 lg 7 seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Poolte vahel on seega eelkõige vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on tekkinud peale kostja poolt Ecoheat Trading OÜ-ga peatöövõtulepingu 09.10.2020 ülesütlemist iseseisev lepinguline suhe (töövõtuleping). VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kirjalikku töövõtulepingut sõlminud, pooltel selle üle ka vaidlus puudub. Poolte töövõtuleping võis seega iseenesest olla sõlmitud kas suuliselt või mis tahes muus vormis, kuna seaduses ei ole töövõtulepingule kohustuslikku vormi sätestatud. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 20 lg 1 ja 2 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lepingu sõlmimiseks tuleb vahetada vastastikuseid tahteavaldusi ning leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Tahteavaldusteks loetakse vastavalt oferti (pakkumus, ettepanek leping sõlmida) ning selle aktsepti (nõusolek lepingu sõlmimiseks). Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Kohus selgitab ka, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (lg 2), kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (lg 3) ning vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (lg 4). Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja leiab, et ta on teinud kostjale pakkumuse (oferdi) lepingu sõlmimiseks OÜ-le Ecoheat Trading 10.10.2022 edastatud kirjaga, millele lisati eelarve katuse- ja fassaaditööde lõpuni

viimise kohta, kirja koopias oli adressaadina märgitud kostja. Lisaks on hageja koostanud eelarve ehitustööde kohta 12.10.2020, milles on adressaadiks märgitud kostja (I kd tlk 55-57, 125-128). Puudub vaidlus, et kostja nimetatud hageja dokumentidele ei vastanud. Kohus nõustub kostjaga, et kohtule ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et 10.10.2022 ja 12.10.2020 hageja ettepanekud/eelarved (PDF-formaadis koostatud kirjad) ehitustööde lõpetamiseks oleksid üleüldse mingilgi viisil kostjale edastatud ning kostja poolt kätte saadud. Nimetatud eelarvetest ei nähtu ka, et need oleksid kostjale edastatud nt ehitusplatsil vms, kuna neis puuduvad mistahes märked kostja poolt kättesaamise kohta (nt allkirjad vms). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu seega, et kostja oleks üleüldse hagejalt mistahes kirjalikke pakkumisi saanud. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et poolte vahel toimusid läbirääkimised (suulised) ehitusplatsil, samas mida täpselt arutati ja milles väidetavalt kokku lepiti, esitatud tõenditest ei nähtu. Toimiku materjalidest ei nähtu seega, et kostja oleks hageja 10.10.2022 ja 12.10.2020 ettepanekut/eelarvet saanud ning hagejale sõnaselget nõustumust hageja märgitud tööde teostamiseks ning lepingu sõlmimiseks esitanud. Puudub vaidlus ka, et hageja asus pärast 10.10.2020 ja 12.10.2020 dokumentide koostamist nende alusel töid teostama. Hageja teatas ka, et väidetavalt sai ta kostja vaikimisest aru, et viimane on nõus hageja töödega objektil. Vaatamata sellele, et kohtul puuduvad mistahes usaldusväärsed tõendid, millest nähtuks, et kostja oleks üleüldse hagejalt ehitustööde lõpetamiseks pakkumisi/eelarveid jms saanud, nõustub kohus kostjaga, et e-kirjale või tavakirjale vastamata jätmine ei tähenda iseenesest selle sisuga nõustumist, kui ei ole täidetud VÕS § 20 lg 2 sätestatud eeldused (vt nt RKTKo 3-2-1-10111, p 12). Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt selgitanud ega põhjendanud, millele tuginevalt (varasem praktika, ehitusalal kehtivad tavad vms) ta leiab, et kostja vaikimine või tegevusetus oli käsitletav tahteavaldusena (aktseptina) hagejaga lepingu sõlmimiseks 10.10.2020 ja 12.10.2020 dokumentides märgitud tööde teostamiseks. Iseenesest ka hageja istungil avaldatu, et poolte vahel olid varasemalt head õigussuhted (III kd, 156 pöördel-157), ei tõenda, et vaikimist saab lugeda poolte tavaks nõusolekute andmisel lepingute sõlmimiseks. Kohus selgitab, et ka kaudse tahteavalduse olemasolu tuvastamisel on määrav, et tegevuses, mille hindamise kaudu tuleb otsustada, kas vastav tahteavaldus on olemas või mitte, väljendub tahe kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui sellist tahet ei ole, ei saa rääkida ka tahteavaldusest, mis oleks tegijale õiguslikult siduv ning tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et vale on käesolevas asjas rääkida ka kostja kaudsest nõustumusest, kuivõrd kostja seaduslik esindaja (F. D.) on korduvalt hagejale poolte e-kirjavahtuses resoluutselt väljendanud: „tööd katkestada, ehitusplats vabastada, hagejal (ALIR GRUPP Osaühingul) kostjat mitte tülitada ja oma küsimustega pöörduda otse Ecoheat Trading OÜ poole“(I kd, tlk 129-140). Hageja on samuti menetluses läbivalt leidnud, et kuivõrd kostja on lubanud hagejale pääsu ehitusobjektile, on ta seeläbi vähemalt kaudse tahteavaldusena nõustunud hageja poolt pakutud fassaadi- ja katusetööde teostamisega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtule esitatu põhjal on hageja kui kostja ja Ecoheat Trading OÜ vahelise töövõtulepingu peamise täitja lubamine ehitusobjektile pärast 09.10.2020 mõistlikult selgitatav asjaoluga, et kostja määras ehitusobjektil olevate materjalide üleandmise ajaks 12.10.2020 ja hiljem pikendas objekti üleandmise tähtaega kuni 26.10.2020, Ecoheat Trading OÜ 13.05.2021 nõudekirja (dtl 720) kohaselt kirjutasid peatöövõtulepingu nr xxxx pooled alles 09.11.2020 alla aktile ehitusplatsi üleandmiseks. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et peatöövõtulepinguga kokkulepitud tööde teostajaks oli reaalselt hageja, siis saab hageja lubamist ehitusobjektile selgitada peatöövõtulepingu ülesütlemise järgsete tööde lõpetamise ja objekti koristamise ning ehitusmaterjalide ja -vahendite üleandmise vajadusega. Esitatud tõenditest nähtub, et e-kirja teel suhtlus seoses ehitustöödega pärast 09.10.2020 on toimunud ka hageja töötaja I. G.i ja kostja töötaja F. S. vahel. Hageja ei ole küll iseenesest väitnud, et töövõtuleping sõlmiti poolte töötajate vahendusel, samas on ta korduvalt juhtinud tähelepanu nende omavahelistele vestlustele, läbirääkimistele jms, millega hageja hinnangul

peaks samuti olema tuvastatav lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel. Kohus selgitab, et TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu

hinnangul rääkida sellest, et F. S. oleks sõlminud kostja nimel hageja poolt väidetud töövõtulepingu ning et kostja seaduslik esindaja oleks selle oma käitumisega hiljem heaks kiitnud (nn talumisvolitus). Vastupidi, kostja seaduslik esindaja on sellest selgesõnaliselt keeldunud. Kohus märgib, et venekeelne sõna „прекратить“ tähendab tegevuse kohest katkestamist ja jätkamata jätmist, kuid ka vaatamata sellele jätkas hageja tööde teostamist. Ühtlasi ei ole võimalik ka tõenditena esitatud F. S. poolt 19.10.2020 I. G.ile saadetud e-kirja pinnalt asuda seisukohale, et kostja on hagejalt 159 178.05 euro ulatuses ehitustöid tellinud ehk andnud hageja 12.10.2020 eelarves märgitud tööde tellimiseks aktsepti. Nimetatud e-kirjas ei ole ühtegi viidet hageja poolt esitatud 12.10.2020 eelarvele. Nimetatud F. S. e-kirjast tuleneb, et „Minu poolt Tellijalt (hr D.) saadud info kohaselt peab firma Alir ehitusplatsi 26.10.2020 vabastama. Selle tähtajani palun töövõtjal (ALIR) lõpetada järgmised tööd /.../“. Kirjas palutakse muuhulgas lõpetada teatud katusetööd (katusekatte paigaldus ja keevitamine), ära viia tellingud ja ehituspraht (I kd, tlk 23, 58). Kuna tegelikuks töötegijaks ehitusplatsil on olnud hageja (mitte Ecoheat Trading OÜ), siis peab kohus ka eluliselt usutavaks kostja väidet, et tema projektijuht F. S. võis pidada 19.10.2020 ekirjas silmas, et ehitusplatsi peavad vabastama töövõtja ehk Ecoheat Trading OÜ ning sealhulgas ka Ecoheat Trading OÜ poolne alltöövõtja ALIR GRUPP Osaühing hiljemalt 26.10.2021, sealhulgas kõigi tööde tegemine peab platsil lõppema. Selline tõlgendus on kohtu hinnangul eluliselt usutav, kuna 09.10.2021 ülesütlemise avaldusega väljendas kostja sisuliselt soovi, et ei soovi enam Ecoheat Trading OÜ-d (ega ka tema alltöövõtjat, kes tegelikkuses töid teostas) antud objektil näha. Kostja selgituste kohaselt F. S. 19.10.2020 vastus ei olnud mõeldud mitte hagejale „pakkumusena“ või „nõustumusena“, vaid korraldusena ehitusplats vabastada ja mõnedes üksikutes töölõikudes pooleliolev töö ära lõpetada, milline nõue sai puudutada vaid kostja ja Ecoheat Trading OÜ vahelist õigussuhet (dtl 181, 644). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud ekirjas ei ole kostja kuidagi väljendanud soovi hagejalt katuse- ja fassaaditööde lõpuni viimist tellida ja/või hageja poolt esitatud pakkumisi/ eelarveid aktsepteerida. Käesolevas asjas esitatud tõenditega ei ole seega kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et poolte vahel sõlmiti hageja koostatud 10.10.2020 ja 12.10.2020 dokumentide alusel iseseisev töövõtuleping. Käesolevas asjas ei nähtu ka, et kostja oleks hagejale andnud otsest või kaudset aktsepti lepingu sõlmimiseks, ka kostja võimalikku algset vaikimist ei saanud hageja aktseptiks pidada. Esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel tekkis mistahes sisuga leping, millest tulenevalt võis hagejal tekkida õigus esitada kostjale nõudeid või pretensioone. Kõik hageja sellekohased väited on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Kohus rõhutab, et töövõtulepinguline võlasuhe poolte vahel ei saa tekkida ühepoolselt. Esitatud tõenditest nähtub ka, et kostja seaduslik esindaja on hagejale e-kirjavahetuses korduvalt teada andnud, et kostjal hagejaga lepingulised suhted puuduvad, kõik küsimused lahendatakse OÜ-ga Ecoheat Trading ning et töid teostab OÜ Ecoheat Trading (27.10.2020 kell 12:30, 16.25, 19:20 e-kirjad). Kohtule tõendina esitatud Ecoheat Trading OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale nähtub, et vaatamata sellele, et kostja on töövõtulepingu temaga üles öelnud, töö tuleb siiski saabuva talve tõttu lõpetada (I kd, tlk 50 pöördel-53). 18.10.2020 ja 27.10.2020 Ecoheat Trading OÜ kirjadest hagejale nähtub ka, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja vahel toimusid oktoobris 2020 suulised läbirääkimised ehitustööde lõpetamiseks (kostja on korduvalt nõudnud ehitustööde lõpetamist), ehitusplatsi vabastamise tähtaeg on edasi lükatud kuni 26.10.2020. Samas Ecoheat Trading OÜga kokkuleppeid sõlmitud ei ole ning ei ole selge, kellele tasutakse tehtud töö eest. Ecoheat Trading OÜ soovitas hagejal pöörduda nõudega otse kostja poole (I kd, tlk 50-54). Kohus palus asja õigeks lahendamiseks kostjal täiendavalt selgitada ja võimalusel ka tõendada, kas kostja sõlmis Ecoheat Trading OÜ-ga peale töövõtulepingu ülesütlemist 09.10.2020 täiendavaid kokkuleppeid ehitustööde lõpetamiseks (arvestades muuhulgas, et ehitusplatsi vabastamise tähtaega pikendati kuni 26.10.2020) ning kas Ecoheat Trading OÜ on esitanud kostjale oktoobris-novembris 2020 teostatud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise akte,

nõudeavaldusi tehtud tööde eest tasumiseks vms. 10.11.2022 teatas kostja, et 13.05.2021 ja 11.10.2021 esitas OÜ Ecoheat Trading kostjale nõudekirju peatöövõtulepingu nr xxxx alusel väljastatud akti 13 alusel 707 728.85 euro tasumiseks. Akti 13 ülemisest osast nähtavalt on arve esitatud tööde eest, mis on teostatud perioodil september-oktoober 2020. Seega oktoobri 2020 ehitustööde eest on kostja vastu samaaegselt esitanud nõuded nii OÜ Ecoheat Trading kui ka hageja. Kostja vastusele on lisatud OÜ Ecoheat Trading 13.05.2021 ja 11.10.2021 nõudekirjad kostjale teostatud tööde eest tasumiseks, teostatud tööde akt nr 13 ning e-kiri, millest nähtub, et kostja ja OÜ Ecoheat Trading on pidanud läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks (IV kd, tlk 8-22, 35-39). Hageja leiab, et nimetud tõendid ei tõenda lepinguliste suhete olemasolu puudumist poolte vahel, peatöövõtuleping oli kostja poolt üles öeldud 09.10.2020, mõlemas nõudekirjas on aga märgitud, et nõue esitatakse 01.08.2019 ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx ja sellega seonduvate kokkulepete alusel ja sisaldab nõudeid tasuda: a) lepinguliste tööde eest; b) kokkulepitud lisatööde eest; c) heakorratööde eest; d) ehitusmaterjalide, sh poltide eest. Puudub vaidlus, et 09.10.2020 ütles kostja OÜ-ga Ecoheat Trading sõlmitud ehituse peatöövõtulepingu nr xxxx üles, määrates tööde ja seadmete üleandmiseks tähtaja kuni 12.10.2020 (I kd, tlk 122). VÕS § 195 lg 1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohtule tõendina esitatud 18.10.2020 ja 27.10.2020 Ecoheat Trading OÜ kirjadest hagejale nähtub, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja vahel on oktoobris toimunud läbirääkimised ehitustööde lõpetamiseks, kuid samas ei ole selge, kellega kostja soovis lepingut sõlmida, lisaks nähtub ka, et ehitusplatsi vabastamise tähtaeg on edasi lükatud kuni 26.10.2020 (I kd, tlk 50-54). Ecoheat Trading OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale nähtub ka, et vaatamata sellele, et leping Ecoheat Trading OÜ ja kostja vahel on üles öeldud, on Ecoheat Trading OÜ hagejale teatanud, et tööd tuleb lõpetada (I kd, tlk 50 pöördel-53). Ka kostja seadusliku esindaja F. D. 20.10.2020 kell 12:30 ekirjast hagejale nähtub, et „/---/ tuletan meelde, et ehitusega seotud kõigi küsimuste [arutamine] toimub Ecoheat Trading OÜ-ga, palun kõik küsimused saata Teie vahetule tellijale! Pärast platsi üleandmist 26.10.2020 ning tööde akteerimist peatöövõtja ja tellija vahel, Te võite üldistel alustel osaleda tenderil mistahes tööde teostamiseks. TÖÖDE TEGEMINE KATKESTADA [vene k прекратить] JA HILJEMALT 26.10.2020 VABASTADA PLATS!“ (I kd, tlk 24, 25 pöördel, 6061). Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole pärast 09.10.2020 OÜ-ga Ecoheat Trading sõlminud kokkuleppeid veekeskuse ehitustööde teostamiseks, peab kohus siiski eluliselt usutavaks ning esitatud tõenditega (kostja e-kirjad hagejale, täiendava tähtaja määramine ehitusplatsi vabastamiseks jne) tõendatuks, et kostja ja OÜ Ecoheat Trading vahel olid siiski mistahes täiendavad kokkulepped (suulised) vähemalt pooleliolevate ehitustööde lõpetamiseks. Sealjuures ei ole asjas vaidlust, et OÜ Ecoheat Trading ise ehitustöid veekeskuse ehitamisel ei teinud, vaid kasutas selleks alltöövõtjana hagejat. Seega faktiline tööde teostaja sai olla ka pärast 09.10.2020 vaid hageja. Seoses kostja väitega, et peatöövõtulepingu ülesütlemisega tellija poolt tuleb lugeda ülesöeldutuks ka peatöövõtulepingu alusel peatöövõtja poolt sõlmitud alltöövõtulepingud, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Õiguskirjanduses on selgitatud: „üldjuhul on töövõtja ning kolmanda isiku vaheliseks suhteks samuti töövõtuleping, sellisel juhul nimetatakse töövõtjat peatöövõtjaks, töid tegelikult läbi viivat isikut alltöövõtjaks ning nendevahelist lepingut alltöövõtulepinguks. Alltöövõtja tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu iseenda tegevuse eest, eelkõige omistatakse kõik alltöövõtja või tema töötajate toimingud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel peatöövõtjale (vt TsÜS § 132 lg 2)“ (VÕS § 635 lg 3 komm. – P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn: Juura, 2021, lk 649 p 3.5).

Kohus selgitab seega, et võlasuhe kehtib võlasuhte poolte vahel, kostja ei ole olnud hageja ja Ecoheat Trading OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingu pooleks, mistõttu ainuüksi peatöövõtulepingu lõppemisega ei kaasne üldjuhul sellega seotud alltöövõtulepingu automaatne lõppemine, kuivõrd tegemist on iseseisva töövõtulepinguga. Lisaks ei nähtu ka Ecoheat Trading OÜ 10.10.2020 kirjast hagejale, et ta soovib nende töövõtulepingu ülesütlemist ning vastupidi teatab, et pooleliolevad tööd tuleb lõpetada ning töid on vaja jätkata (I kd, tlk 53). Hageja teatas, et 08.11.2020 lõpetas ta katuse- ja fassaaditööd ning lahkus ehitusplatsilt, 03.11.2020 on hageja lepinguline esindaja esitanud kostjale nõude, millega teatas, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud ja palus kostjal tööd vastu võtta 08.11.2020. Kostja ei võtnud hageja poolt teostatud töid vastu. Kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid, millest nähtuks, et tööd lõpetati novembris 2020. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 27.10.2020 e-kirjaga (kell 17:05) hageja insener I. G. teatas kostja seaduslikule esindajale sellest, et fassaadi- ja katusetööd on tehtud täies mahus, v.a. katusel parapeti monteerimine (I kd, tlk 29, 64). Hageja on kohtule teatanud ka, et kostja esindaja F. S. aktsepteeris hageja tööde üleandmise akti osaliselt, mis tähendab mh seda, et kostja kiitis teostatud töid heaks. Kohus märgib, et nimetatud akti ei ole kohtule esitatud, on vaid F. S. kiri kostja seaduslikule esindajale, millest nähtub, et F. S. on töid üle vaadanud, kuid ei ole neid vastu võtnud (I kd, tlk 174). Hageja esitas tõendina ka hageja poolt kostja lepingulisele esindajale käesoleva menetluse raames 20.04.2022 esitatud e-kirja ja selle juurde lisatud tabeli, mis kajastab hageja hinnangul hageja poolt kostja jaoks ajavahemikul alates 09.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud töid, tööde teostamise ajavahemikke ja tööde maksumust (IV kd, tlk 50). Hageja poolt 20.04.2022 kostjale esitatud tabelit on hageja hinnangul võimalik käsitleda kostja poolt 2020 oktoobris teostatud tööde vastuvõtuaktina. Antud tabelist tulenevalt teostas hageja 2020 oktoobris kostja heaks töid, mis ei klapi kokku OÜ Ecoheat Trading 11.10.2022 aktis kajastatud töödega. 20.04.2022 hageja kirja kostjale tuleb hageja hinnangul käsitleda nõudena tööde vastuvõtmise kohta VÕS § 638 mõistes. Kostja 20.04.2022 hageja kirjale ei vastanud. Hageja leiab, et VÕS § 638 alusel 20.04.2022 hageja poolt kostjale vastuvõtmiseks esitatud töid loetakse vastuvõetuks. Vaatamata sellele, et hageja koostatud eelarvete alusel kostjalt nõutud summad ning OÜ Ecoheat Trading poolt kostjale esitatud aktis nr 13 olevad summad on erinevad, peab kohus siiski vajalikuks märkida, et OÜ Ecoheat Trading nõuab kostjalt tasu muuhulgas ka katuse paigaldamise (p 5, tõlkes valesti „katusekarkass“), sh ka parapeti jne paigaldamise eest (p 20) ning kandev ja -välisseina ehitamise eest (p 3) (IV kd, tlk 20-22, 35-37). Hageja on kohtule teatanud, et Ecoheat Trading OÜ ja kostja kirjutasid alla 09.11.2020 aktile ehitusplatsi üleandmiseks, millega kostja võttis Ecoheat Trading OÜ tehtud töid vastu. Hageja enda selgituste kohaselt 08.11.2020 lõpetas ta töö ja lahkus ehitusplatsilt. Hageja ei ole välja toonud ning kohtule jääb arusaamatuks, kuidas oli sel juhul võimalik eristada, milliseid töid tegi hageja sel ajal OÜ Ecoheat Trading alltöövõtjana ning milliseid töid väidetavalt poolte vahelise lepingu raames. Iseenesest ei oma ka käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas kostja on OÜ-lt Ecoheat Trading töid vastu võtnud, tasu maksnud jne. Samas peab kohus nõustuma, et vähemalt katuse paigaldamise eest on kostjalt tasu nõudnud nii hageja kui ka Ecoheat Trading OÜ. Kohus leiab, et OÜ Ecoheat Trading osalemisele katusetööde lõpuleviimisel, seega ka hageja nimetatud katusekattetööde hõlmatusele peatöövõtulepingu ja sellega seotud alltöövõtulepingu raames tehtavate töödega, viitavad nii F. S. 19.10.2020 e-kiri I. G.ile (vastusena kui talle teadaolevalt OÜ Ecoheat Trading esindajale ehitusobjektil) ja ka I. G.i 22.10.2020 16:21 kiri P. D. (dtl 41, 88), milles ta kannab ette katusetööde käigu kohta, s.h et: „D. N. räägib luukide katete tarnest 23-24.10.2020. Äärmisel juhul 26-27.10.2020“. Kohtu hinnangul kostja seadusliku esindaja 22.10.2020 16:28 vastuse põhjal, milles ta ei vaidle vastu katusetööde tegemisele, olles selleks ajaks teadlik I. G.i seotusest Alir Grupp OÜ-ga, ja lubades mh D. N.iga arutada ja allkirjastada vastavasisuline kokkulepe katusel tööde lõpetamise küsimuses, käsitles ka tema seda peatöövõtulepingu raames tehtava tööna, isegi kui D. N.i 27.10.2020 kirja kohaselt lubatud ajaks veel vastavat kokkulepet sõlmitud ei olnud.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates tõendeid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud iseseisev töövõtuleping katuse- ja fassaaditööde tegemiseks. Ka hageja väide, et ta ei ole pärast 09.10.2020 teostatud tööde eest OÜle Ecoheat Trading tasunõuet esitanud, ei tõenda lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel. Hageja leiab ka, et poolte vahel lepingulise suhte puudumisel, võib tema nõue alternatiivselt tuleneda käsundita asjaajamisest. Kohus selgitab, et kui hageja tegi kostjale mingeid töid, milles pooled ei olnud kokku leppinud, võib kostjal iseenesest olla kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise (VÕS § 1018 ja § 1023) või alusetu rikastumise (VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042) sätete alusel juhul, kui hageja tahtis neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi. Kohus selgitab, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: - teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); - isikul puudub tehingust või seadusest tulenev õigus või kohustus tegu teha (lg 1); - isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); - täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kuivõrd kohtu hinnangul on tulenevalt menetluses esitatud asjaoludest ja tõenditest hageja poolt pärast 09.10.2020 tehtud katusetööd (detailne tööde nimekiri on menetluses esmakordselt esitatud 25.11.2022 (20.04.2022 kostjale esitatud kulude arvestusena), dtl 841) hõlmatud Ecoheat Trading OÜ-ga sõlmitud ja tööde tegemise hetkel jätkuvalt kehtiva alltöövõtulepingu täitmisega, ei ole tegemist kostja suhtes käsundita asjaajamisena vaadeldavate töödega. Kohus selgitab, et käsundita asjaajamise sätete kohaldamine on välistatud juhul, kui lepingulise kohustuse täitmine toob kasu isikutele, kes ei ole lepingu pooled, kuid keda soodustatakse lepinguga (VÕS § 80). Antud juhul on kohtu hinnangul tegemist nö „ebaehtsa“ lepinguga kolmanda isiku kasuks, millest tuleneb küll kohustus täita leping kolmandale isikule, kuid nõudeõigus on vaid võlausaldajal. Kohus leiab, et kohtule esitatu põhjal puudub võimalus sama järeldada pärast 09.10.2020 tehtud fassaaditööde kohta. D. N.i (Ecoheat Trading OÜ esindaja) 10.10.2020 ja 27.10.2020 kirjades antud selgituste põhjal on tema hinnangul lõplik viimistus vajalik ja talle on esitatud suulisi nõudeid lõpetada (katuse- ja) fassaaditööd. Samas ei ole menetluses kostja väitnud ega esitatud tõendeid, nt kostja kirjavahetust selle kohta, mis kinnitaksid kostja soovi pärast peatöövõtulepingu ülesütlemist sama lepingu raames ka pooleliolevate fassaaditööde lõpetamiseks analoogselt katusetöödega. Kohus leiab, et pärast 09.10.2020 tehtud fassaaditööde näol on tegemist käsundita asjaajamisega, kuivõrd see on toimunud kostja kasuks (kostjale kuuluva ehitise ehitustööna), ilma et õigus ja ühtlasi kohustus selleks tuleneks nendevahelisest tehingust. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et hageja osutas 10.10.2020 ja 12.10.2020 pöördumistes Ecoheat Trading OÜ ja kostja juhatusele liikmetele vajadusele lõpetada fassaaditööd ja esitas nende seisukoha saamiseks hageja hinnangul vajalike tööde, sh fassaaditööde eelarve ja kirjelduse. Kostja ei ole kinnitanud ettepanekute kättesaamist ega neile vastanud. Samuti puudub vaidlus, et hageja asus pärast nimetatud dokumentide koostamist neis märgitud katuse- ja fassaaditöid teostama, seega enne kostjalt soovitud vastuse saamist. Kohus leiab, et antud juhul tuleb käsundita asjaajamise õigustatuse hindamisel võtta lähtekohaks kohtu poolt juba eelpool tuvastatu, et 20.10.2020 11:20 kirjas vastuseks hageja töötaja I. G.i päringule fassaaditööde peatamisest teatab kostja seaduslik esindaja resoluutselt, et: „Fassaaditöid tellija peatöövõtjalt ei tellinud, tööd lõpetada, tellingud ära võtta!“, täiendavalt 20.10.2020 12:30 kirjas, et: „/.../ kõik ehitusega seotud küsimused esitatakse OÜ-le Ecoheat

Trading, palun saata kõik küsimused Teie vahetule tellijale!“ ja „TÖÖD LÕPETADA JA VABASTADA PLATS HILJEMALT 26/10/2020!“. Kohtu hinnangul on tegemist kostja selge nõudega lõpetada hageja poolt igasuguste fassaaditööde tegemine. Kostja avaldatud tahte vastaselt fassaaditöödega jätkamine on seega õigustamatu, v.a juhul kui kostja soodustatud isikuna peab taluma asjaajamist tulenevalt § 1018 lg 1 p-st 3, millisele asjaolule hageja aga oma nõudes ei ole tuginenud. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt käsundita asjaajamine oli õigustatud kuni kostja 20.10.2020 kirjani. Hageja ei ole väitnud ja kohtule esitatust ei ilmne, et kostja oleks 09.10.2020 peatöövõtulepingu ülesütlemisel avaldanud tahet hageja poolt fassaaditööde lõpetamiseks. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja oleks hiljem hagejale tööde teostamiseks otseselt või kaudselt (TsÜS § 68 lg 3 mõttes) heakskiidu andnud. Nii D. N.i 18.10.2020 ja 27.10.2020 kirjade kui I. G.i selgituste (dtl 843-848, 867-871) põhjal on kostja nõustunud fassaaditööde lõpetamise vajadusega, kuid puudub selgus, kellega leping sõlmitakse ja milliste vahendite arvel töid finantseeritakse. I. G.i selgituse järgi ei tekkinud tal hageja tööde juhatajana kahtlust, et kokkulepe (katuse- ja ) fassaaditööde tegemiseks on hageja ja hoone omaniku vahel faktiliselt saavutatud, kuna neile lubati juurdepääs taraga piiratud ja valve all olevale ehitusplatsile, samuti viibis kohapeal igapäevaselt kostja esindaja F. S., andes juhendeid tööde tegemiseks ja kontrollis nende täitmist, samuti olid ehitusplatsi vahetus läheduses asuvas hoones kostja administratiivsed ruumid, kus viibis ka kostja seaduslik esindaja. Kohus on eelpool juba esitanud oma seisukoha hageja ehitusplatsile lubamise tähenduse kohta seoses pooltevaheliste võimalike kokkulepetega. Samuti kohus selgitab kostja võimaluse kohta vahetult näha ehitusplatsil toimuvat, et soodustatu heakskiitu kui kaudset tahteavaldust ei saa järeldada üksnes sellest, et ta pärast asjaajamisest teadasaamist ei avalda asjaajajale, kas ta lubab asjaajamise jätkumist või kiidab heaks juba lõpetatud asjaajamise (vt TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4).1 Seoses hageja tuginemisega F. S. kui kostja esindaja käitumisele, kohus märgib, et F. S. selgituse põhjal vähemalt kuni 19.10.2020 kirja saatmiseni pidas ta I. G.i Ecoheat Trading OÜ esindajaks. Samuti nähtub D. N.i 27.10.2020 kirjast, et talle on esitatud suuliseid nõudeid lõpetada fassaadija katusetööd. Seega kohtu hinnangul ei saa üksnes I. G.i selgitustele tuginedes pidada tõsikindlaks väidet, et kostja on F. S. vahendusel kiitnud heaks ja soovinud nimelt hagejalt fassaaditööde tegemist. Samuti on I. G.i selgituste põhjal ka F. S. soovitanud tal pöörduda selguse saamiseks tööde jätkamiseks kokkuleppe olemasolu ja tööde tasustamise osas kostja seadusliku esindaja poole vastava ettepaneku ja päringuga. Olukorras, kus kostja on lõpetanud peatöövõtulepingu, milles praktiliselt kogu ettenähtud tööde mahu teostas hageja (vt D. N.i 10.10.2020 kiri), mh ehituse tähtaegade mittekinnipidamise, tellija nõudmiste ignoreerimise ja ehitustööde teostamise reaalse graafiku puudumise tõttu (30.09.2020 koosoleku protokoll, dtl 836, 865), ei saa hageja ka mõistlikult eeldada, et võimalik kokkulepe sõlmitakse nimelt temaga. Õiguskirjanduse kohaselt VÕS § 1018 lg 1 p 2 märgitud soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui käsundita asjaajamise õigustatuse eeldus on vaja kindlaks teha siis, kui soodustatu ei olnud enne seda, kui tema asja hakati ajama, avaldanud tahet asjaajamiseks, kui asjaajamist ei kiideta soodustatu poolt heaks lg 1 p 1 järgi või kui asjaajamine ei ole õigustatud oluliste avalike huvide järgimise tõttu lg 1 p 3 järgi. Eeldatava tahte kindlakstegemiseks tuleb küsida, kas soodustatu kõiki asjaolusid teades oleks olnud asjaajamisega nõus. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides, tähtsust ei oma soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadustest. Soodustatu eeldatava tahte kindlakstegemisel tuleb arvestada asjaajamise ülevõtmise kõiki aspekte, kaasa arvatud asjaajaja isikuomadusi (nt teovõimet, võimeid, ametioskusi).2

T.Tampuu. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2020, § 1018, p 3.5. Samas, § 1018, p 3.6.2.

Kuigi hageja esitas 25.11.2022 kohtule hageja poolt pärast 09.10.2020 reaalselt teostatud tööde nimekirja, jääb kohus selle juurde, et hageja ei ole piisava selgusega välja toonud, kuidas siin nimetatud fassaaditööde tegemine vastab kostja huvile ja eeldatavale tahtele, hageja on endiselt piirdunud vaid selgitusega, et neid tegemata ehituskonstruktsioonid saaksid talvel kahjustatud. Kohus leiab, et kostja huvide ja eeldatava tahte väljaselgitamisel tuleb antud juhul arvestada ka asjaoluga, et kohtule esitatu põhjal on konkreetsed kokkulepped tööde teostamiseks jäänud sõlmimata põhjusel, et kostjal esinevad rahalised raskused või ebaselgus tööde finantseerimisallikate osas, seega võib selliste tööde tegemisega kostja eest tekkida talle suurem kahju kui hoonele talvel tekkivate kahjustustega kaasnev. Riigikohus on selgitanud, et käsundita asjaajamise regulatsioon ei ole mõeldud alternatiivse oportunistliku aluse konstrueerimiseks, kuidas hagimenetluse toimumine või soovimatute tööde vastuvõtmine sisuliselt peale suruda. Kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde tegemine) vastas teise isiku tegelikule või eeldatavale tahtele või kas teine isik kiitis selle heaks, tuleb arvestada, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo 08.02.2019 2-10-12908, p 15.2). Kohus märgib siinkohal, et asjaajamise halb tulemus (millele kostja osutab riiklikult tunnustatud ekspert T. S. 13.02.2022 ekspertarvamuse põhjal) ei muuda asjaajamist iseenesest õigustamatuks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt fassaaditööde teostamine ei olnud ka ajavahemikul 10.10.2020 kuni 20.10.2020 käsundita asjaajamisena õigustatud. Kohus selgitab, et õigustamatu käsundita asjaajamine võib olla kas hea- või pahauskne. Seejuures käsundita asjaajamist ei muuda õigustatuks see, kui asjaajaja arvas heauskselt, et esines mõni § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eeldustest. Kuna TsÜS § 139 järgi eeldatakse isiku heausksust, siis peab soodustatu, kes tahab tugineda asjaajaja pahausksusele, seda pahausksust tõendama. Kohus leiab, et vastupidise kohta tõendite puudumisel võib antud juhul hageja puhul möönda, et ta heauskselt leidis, et tal on kostja nõusolek fassaaditööde teostamiseks vaatamata konkreetse kokkuleppe puudumisele. Samas võib asjaajaja pahausksus mh tuleneda sellest, et ta on rikkunud § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust. VÕS § 1020 lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Riigikohtu seisukoha järgi ei saa heauskseks pidada asjaajajat, kes jättis välja selgitamata soodustatu tahte olukorras, kus see oli võimalik, või kes ei arvestanud soodustatu tahtega.3 Kohtu tuvastatu põhjal alustas hageja fassaaditöödega enne või samaaegselt hageja poolt 10.10.2020 ja 12.10.2020 kirjade esitamisega. Kohus leiab, et nimetatud kirjade koos eelarvetega esitamine ei ole tulenevalt nende sisust käsitletavad kostjale asjaajamise, s.o fassaaditööde tegemisega alustamisest teatamisena (sõltumata nende kättesaamisest). Hageja ootas kirjade põhjal üksnes kostja seisukohta esitatud ettepanekutele, s.h võimalike tööde eelarvele. Hageja selgitustest ei nähtu põhjuseid, mille tõttu ei olnud võimalik enne tööde reaalselt tegema asumist neist kostjat teavitada. Hageja ei ole väitnud ja toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks muul viisil või ajal kostjat hageja poolt fassaaditöödega alustamisest enne 20.10.2020 kirja

Samas, § 1024, p 3.3.

teavitanud. Seega on hageja rikkunud VÕS § 1020 lg-test 1 ja 2 tulenevat kohustust ja hageja käitumine on olnud pahauskne. Käsundita asjaajamine võib muutuda õigustamatuks ja pahauskseks ka juhul, kui soodustatu nõuab asjaajamise lõpetamist, asjaajaja peab soodustatu sellise tahtega arvestama (s.o asjaajamine on oluline avalikes huvides), kuid ei tee seda. Kohtule esitatud hageja kulude arvestuse põhjal on hageja lõpetanud fassaadi katmise kergkrohvisüsteemiga 29.10.2020, tellingute demonteerimistööd, lõpliku koristuse jms 02.11.2022, s.o pärast kostja 20.10.2020 kirja. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt fassaaditööde tegemine oli õigustamatu ja pahauskne ning tal puudub alus nõuda kostjalt tasu käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus selgitab täiendavalt, et kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2), tuleks hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1 p-des 13 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud ka hageja võimalikud alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (vt RKTKm 07.06.2011 3-2-1-44-11, p 33). Kohus ei tuvastanud ka, et poolte vahel oleks ka mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe VÕS § 3 p 6 alusel.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5). Kuna kohus teeb lahendi TsMS § 449 lg 2 (vaheotsus lõppotsuse tähenduses) alusel, siis jätab kohus hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162 lg 1 arvestades menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 23. detsembri 2022 otsuse resolutsioon muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Riigikohtu 01.04.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 23.12.2022 kohtuotsus 2-21-9207 jõustus 01.04.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.