Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled AS Saare Finants (edaspidi hageja) ja Karin K (edaspidi laenusaaja) 30.08.2005.a. laenulepingu nr 2815 (edaspidi leping) (vt Lisa nr 1), mille alusel hageja andis laenusaajale laenu summas 26 760 Eesti krooni, intressimääraga

2-07-48229 14,4 % laenusummalt aastas. Laenu- ja intressi tagastamise lõpptähtajaga 28.08.2007.a. Laenusumma anti üle laenusaajale 30.08.2005.a. sularahas, mille kohta koostati sularaha vastuvõtmise akt. (vt. Lisa nr 2). Laenuleping oli tagatud R K (edaspidi kostja) käendusega (lepingu p. 5), kes kohustus vastutama laenusaajaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste eest (lepingu p. 5.1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 32 000 krooni. Kostja eest kirjutas laenulepingule alla volikirja alusel laenusaaja ( vt. Lisa nr 3). Lepingu punkti 2.1.1 vastavalt lepingu lisa 1 graafiku kohaselt ( vt. Lisa nr 1) kohustus laenusaaja maksma laenu -ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena (1 115 krooni laenusummat ja intressimakset 321.12 krooni ) kokku 1 436.12 krooni iga kuu 30 kuupäevaks. Lepingu punkti 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas tähtajaks tasumata maksete eest (vt. arvutusi Lisa nr 4). Laenusaaja on teinud tagasimakseid viiel korral, kokku summas 7 250 krooni. Selle summaga loeb hageja tasutuks esimest 5 intressimakset 5 x 321.12 = 1 605. 60 krooni. Laekunud summast 7 250 - intressimaksed 1 605.60 = 5 644.40 krooni, mille arvestas hageja maha laenu põhiosast. Vaatamata korduvatele võlanõuetele 07.11.2005, 23.01.2006, 14.02.2006, 30.08.2007 (vt. Lisa nr 6), telefonikõnedele ja e-kirjadele hageja võlgnevust ei tasunud. Kuna laenusaaja ja kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, tegi hageja ettepaneku sõlmida laenusaajal ja kostjal notari juures sundtäitmisele allumise kokkulepe. Laenusaaja reageeris ettepanekule ja temaga sõlmiti 05.09.2007 notariaalne kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta ( vt Lisa nr 5). Kostja kirjale ei reageerinud. Lepingust nr 2815 tulenev kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 32 000 Eesti krooni, millest: 1) laenu põhiosa võlg on 21 115.60 Eesti krooni - tasutud summas 5 644. 40 krooni. 26 760 -5 644.40 = 21 115.60; 2) intressi võlg 6 101.28 Eesti krooni. Laenu kasutatud 24 kuud, tasutud 5 kuud. 19 x 321.12 = 6101.28; 3) viivis 4 783.12 Eesti krooni. Viivist hakkas hageja arvestama 30.09.2005.a. kuni laenu- ja intresside tagasimakse tähtajani s.o. 28.08.2007.a. Vastavalt graafikule on viivisesumma 84 244.68 krooni (vt Lisa nr 3) Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend ts. asjas nr 3- 2-1-66-05) ning TsMS § lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s.o. 4783.12 kroonist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §- le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuste

2-07-48229 rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostjate poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS §-dele 133 lg-1 ja 2, 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS §-dele 8 lg 2, § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, §113 1g l, §396 1g l ja 397 1g l ja RLS §3 1g l ja 2 p 1 ja 33 palub hageja:1. välja mõista kostjalt R Kilt AS-i Saare Finants kasuks võlgnevus 32 000 Eesti krooni.2. kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 1 500 Eesti krooni jätta kostja R K kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 37-38, 39/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Vastavalt maakohtu 19.03.2008.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS Saare Finants hagiavaldus R Ki vastu kokku 32 000 krooni nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-38/. Vastavalt TsMS §le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 20.03.2008.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 21.04.2008.a. /t.l. 39/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 1 500 Eesti krooni jätta kostja R Ki kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-07-48229 Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.