Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-47978 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O O (edaspidi Hageja) ning HY K (edaspidi Kostja) 08.03.2006.a. laenulepingu nr 6 (edaspidi Leping 1) (Lisa 1) ja 25.04.2006.a. laenulepingu nr 7 (edaspidi Leping 2) (Lisa 2). Lepinguga 1 andis Hageja Kostjale laenu 25 000 krooni, intressiga 6% aastas. Laenuleping oli sõlmitud tähtaegselt ning Kostjal oli kohustus lepingu alusel saadud laen, koos intressidega, tagastada hiljemalt 08.03.2007.a. Lepinguga 2 andis Hageja Kostjale 10 000 krooni, intressiga 10% aastas. Laenulepingu alusel saadu tuli tagastada koos intressidega hiljemalt 25.04.2007.a. Kostja nimetatud tähtaegadeks kumbagi Lepingut täitnud. Hageja püüdis võtta Kostjaga ühendust, et selgitada välja põhjused, miks Kostja ei ole Lepinguid täitnud ja anda teada, et Hageja on hakanud võlgadele arvestama viivist ning seoses lepingu rikkumisega on vaja maksta lisaks ka kokkulepitud leppetrahv. Esmalt püüdis Hageja saada Kostjat kätte telefoni teel, numbril, mida Kostja oli Hagejale Lepingut sõlmides avaldanud ). Kuna Kostja aga kõnesid vastu ei võtnud, pöördus Hageja Kostja poole kirjalikult ja saatis 28.05.2007.a. Kostjale nõude (Lisa 3), milles palus täita kohustused ja tuletas meelde kõrvalnõuete suurusest. Paraku Kostja ei reageerinud nimetatud nõudele ja tähtkiri tuli avamata tagasi. 15.10.2007.a. (Lisa 4) anti Kostjale vabatahtlikuks kohustuste täitmise tähtajaks aega kuni 29.10.2007. a. Nimetatud nõudes pakkus Hageja, et kui Kostjal on makseraskused, võtaks Kostja Hagejaga ühendust ja lepiksid kokku maksegraafikus, sest Hageja eesmärk on saada laenatud raha, koos kõrvalnõuetega, kätte. Paraku ei andnud Kostja endast ka seekord märku ja tähtkiri tagastati (Lisa 5). Kostja ei ole Hagejat teavitanud postiaadressi mingisugusest muudatusest ja hagejal puuduvad andmed Kostja kohta, sest ühenduse saamine Kostjaga on ilmselgelt raskendatud ja Hagejal on tekkinud arvamus, et Kostja teadlikult väldib Hagejaga kontakti saamist. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 396 on pooled sõlminud laenulepingud. Lepingute punkt 4 alusel, koosmõjus VÕS § 397 lg 1 lausega kaks, on pooled intressimääras kokku leppinud. Sama paragrahvi lõike kolm kohaselt arvestatakse intressi iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kui seda aga rikutakse, siis tuleb iga maksmisega viivitatud päeva eest maksta lepingus kokkulepitud intressi. VÕS § 101 lg 1 punkti 1, koosmõjus VÕS § 108 lg 1 nõuab Hageja, et Kostja täidaks Lepingus 1 ja Lepingus 2 sätestatud raha (sh kõrvalnõuded) tagasimaksmise kohustust. Lepingu 1 punkti üks kohaselt andis Hageja Kostjale laenuks 25 000 Eesti krooni. Vastavalt Lepingu 1 punktile 3 oli laen antud tähtaegselt kuni 08.03.2007 ja punkti 4 kohaselt oli intressimääraks 6% laenujäägilt aastas ehk 1500 krooni. Seega tuli Kostjal 08.03.2007. a maksta Hagejale 26 500 krooni. Kuna tänaseks ei ole Kostja laenu tagastanud, on kokkulepitud intressimäär siiani jõus. Lepingu 1 intressi päevamäär on 4,109 krooni. Kuna tänaseks on laenu kasutatud 246 päeva rohkem, lisandub intresside näol summale veel 1011 krooni, seega on Lepingu 1 nõue 27 511 krooni. Lepingu 2 punkti üks kohaselt andis Hageja Kostjale laenuks 10 000 Eesti krooni. Vastavalt Lepingu 2 punktile 3 oli laen antud tähtaegselt kuni 25.04.2007 ja punkti 4 kohaselt oli intressimääraks 10 % täissummalt ehk 1000 krooni. Seega tuli Kostjal 25.04.2007.a. maksta Hagejale 11 000 krooni. Lepingu 2 intressi päevamäär on 2,739 krooni. Kuna tänaseks on Kostja laenu kasutanud 199 päeva rohkem, kui kokku lepitud, lisandub intresside näol summale veel 545 krooni, seega kokku 11 545 krooni. Hageja püüdis Kostjat kallutada Lepinguid täitma, andes VÕS § 108 lg 4, koosmõjus VÕS § 114, Kostjale täiendava mõistliku tähtaja, seda veel kaks korda, lootes asi lahendada kokkuleppel,

2-07-47978 kuid viimase täiendava tähtaja kuupäev sai täis ja Kostja ei olnud kohustust täitnud ega üldse reageerinud. Lisaks sätestab VÕS § 6 lg 1, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, see hõlmab ka seda, et kui lepingu pool näiteks vahetab enda kontaktandmeid, siis teavitab ta nendest ka Hagejat ja seda mitte tehes on kõik Kostjale langevad raskeimad tagajärjed (kõik lisakulud seoses Hageja poolt kohtu kaudu võla nõudmisega ja kokkulepitud sanktsioonide rakendamisega) tema enda tegevusest põhjustatud. Seega ei jäänud Hagejal üle muud, kui oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. VÕS § 397 lg 4 sätestab, et laenuintressi maksekohustus ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viiviste osas. Lepingute 1 ja 2 punkti 5 kohaselt on Kostja kohustatud iga võla tasumisega viivitatud päeva eest tasuma võlgu olevalt summalt viivist 0.25 %. Lepingu 1 maksega on Võlgnik viivituses 246 päeva (09.03.2007-09.11.2007). Makseviivituse eest tuleb maksta 62.50 (25 000 x 0,0025) krooni iga viivitatud päeva eest, seega viivituse kogusumma on tänaseks 15 375 krooni. Lepingu 2 maksega on Võlgnik viivituses 199 päeva. Makseviivituse eest tuleb maksta 25 (10 000 x 0,0025) krooni iga viivitatud päeva eest, seega viivituse kogusumma on tänaseks 4975 krooni. Lepingute 1 ja 2 punkti viis kohaselt on Hageja ja Kostja leppinud kokku, et Kostja poolne Lepingu rikkumine, ehk võlasummade mitteõigeaegne tasumine, toob kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse, mis kahe Lepingu peale on kokku 4000 krooni. Kui kohus ei nõustu koos rahuldama nii viivise kui leppetrahvi nõuet, palub Hageja, et kohus jätaks leppetrahvinõude läbivaatamata ja arvestaks viivisenõuet. Kokku on Hagejal nõue Kostja vastu tänaseks 63 406 krooni. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1, § 396 ja § 397 lg 4 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 38-39, 40/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 05.03.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 37-39/. Kostjale on menetlusdokument kohtutäitur Kaire Põltsi poolt kätte toimetatud isiklikult 22.04.2008 /t.l. 40/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS (võlaõigusseaduse) § 101 lg

2-07-47978 1 p 1, 108 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist. Intressi suuruse osas leiab kohus järgmist. Intress on tasu raha laenamise eest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-97). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.01.2007.a. otsus nr 3-2-1-137-06 p. 17 kohaselt alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Viivis on sanktsioon juhuks, kui kohustuse täitmisega viivitatakse. Seega tuleb kostjalt välja mõista intress 08.03.2006.a. sõlmitud lepingult (lepingus märgitud suuruses s.o 6% aastas) summas 1500 krooni ja 25.04.2006.a. sõlmitud lepingult summas 1000 krooni (lepingus märgitud intress 10 % aastas). Menetluskulud Hageja palub jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hagiavalduse seisuga on hageja menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale riigilõiv 3500 krooni ja lepingulise nõustaja kulud 4400 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1).

2-07-47978 Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.