Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt 2006.a. märtsis või aprillis pöördus kostja hageja poole lühiajalise laenu saamiseks. Kostja poolt soovitud rahasumma oli 360 000 – 370 000 Eesti krooni. Hagejal ei olnud kostjale võimalik anda laenu kogu soovitud summa ulatuses ning tal ei olnud võimalik seda anda ka Eesti kroonides. Tal oli kostjale võimalik anda soovitud summa osaliselt ning seda USA dollarites. Hageja väitel sõitis ta võlasummat kostjale üle andma kostja juurde Aserisse, kuna selline oli olnud poolte kokkulepe. Üleantavaks võlasummaks oli 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) USA dollarit, mida sõitsid kostjale üle andma koos hagejaga kodanikud B P, N. S ja R. S. Hageja andis 13. aprillil 2006.a. kostjale üle võlasumma 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) ja B P andis kostjale üle 700 (seitsesada) USA dollarit. Valuutakurssi arvestades oli hageja poolt kostjale laenatud summa 355 121 krooni (1 USD = 12,9135 Eesti krooni) laenamise aja seisuga. Kostja luges raha üle, kirjutas raha saamise kohta omakäelise dokumendi pealkirja all „Allkiri“. Nimetatud dokument sisaldas ka kohustuse võla tagasi maksmiseks 01. augustil 2006 .a. Dokumendis „Allkiri“ ei ole märget selle kohta, millises valuutas tuleb kohustus täita. Hageja sai hiljem teada, et kostja vajas raha seoses tsiviilasjas esitatud nõudega tema vastu. Kostja võlga vaatamata hageja meeldetuletustele ei tagastanud. Hageja pöördus seetõttu kohtu poole. Hageja poolt esitatud viiviste nõue tugineb hageja poolt väidetuna Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja 94 lg 1. Hageja nõuab kostjalt võlakohustuse täitmist mitte võla andmise päeva valuutakurssi arvestades, vaid arvestades kohtusse pöördumise aja valuutakurssi, mis on kostjale soodsam. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võlasummat 304 312,25 Eesti krooni ning viivisesummat 32 840,34 Eesti krooni. Viiviseid nõuab hageja kostjalt perioodi eest 01. august 2006 kuni 01. august 2007, mis on kontrollitav hageja poolt hagiavalduses välja toodud arvutustest. Hageja on palunud hagi võlasumma ulatuses tagada. Hagi on tagatud 20. novembri 2007.a. kohtumäärusega. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu paludes jätta hagi rahuldamata, menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja väidab, et tal ei olnud võlgu vaja teises kohtuasjas temalt välja mõistetud summa katteks, kuna see raha oli temal olemas.

Ta on kirjutanud hagejale temalt raha saamise kohta dokumendi „Allkiri„ seetõttu, et hageja tuletas temale meelde tema pankrotistunud ettevõtte võlgu ning lootis sel teel oma võlgu kätte saada. Hagejale oli teada kostja probleemide olemasolu ja väga ebastabiilne psüühiline olukord. Hageja kasutas seda ära. Kostja kohtumine hageja ja tema tuttavatega leidis 13. aprillil 2006 Aseris aset juhuslikult. Mingit raha andmist siis ei toimunud. 13.04.2006 kohtumisel oli hageja eesmärgiks võlakohustuse saamine, mille kohaselt saaks hageja hiljem kostjalt nõuda AS Leviseir võlgade tasumist.

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja tunnistajate ütlustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostja kirjutas 13. aprillil 2006.a. hagejale dokumendi „Allkiri“, milles ta kinnitab, et on võtnud hagejalt 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) USA dollarit ning kohustub selle tagastama 01. augustil 2006.a. Kostja on kohustust rikkunud, kuna ta ei ole seda täitnud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kostja ei ole hagejale kohustuses kirjas olevat summat tagastanud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist kohtu korras tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1. Kohustus tuleb täita tuginedes VÕS § 76 lg. 2 lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei eita oma võlgu hageja ees ning püüab saavutada hagejaga kompromissi soovides oma kohustust täita väiksemas mahus. Kohtul on alus kostjalt välja mõista kogu kohustus selle ekvivalentväärtuses Eesti kroonides. Et kostjal ilma põhjendamata ei ole nii suurt summat maksta, ei anna kohtule alust vähendada väljamõistetava summa suurust. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hageja ees oma võlasumma osaliselt kustutanud. 10 000 krooni maksmine hageja abikaasale ei ole tõendiks, et kostja on sellega osaliselt kustutanud kohustust hageja ees, mistõttu ei ole kohus võtnud vastu ka seda makset tõendavat dokumentaalset tõendit. Hageja poolt kohtusse kutsutud tunnistajad N S (ütlused toimiku lk. 77), I P (ütlused toimiku lk. 79) ja R S (ütlused toimiku lk.81) tõendavad kostja poolt 13. aprillil 2006.a. kirjutatud dokumendi „Allkiri“ kostja poolt hagejale kirjutamist (toimiku lk. 6) ning raha samal ajal üle andmist hageja poolt kostjale. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Kohtu poolt kostjalt kohustuse ekvivalentsumma välja mõistmine kohustuse katteks saab toimuda ainult Eesti kroonides, kuna see on Eesti Vabariigi rahaühik EV Rahaseaduse § 1 järgi ning sama seaduse § 3 järgi Eesti Vabariigis ainus seaduslik maksevahend. EV Rahaseaduse § 5 kohaselt Eesti krooni teiste valuutade vastu vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Ka hageja haginõudes kostja vastu on USA dollar ümber arvestatud Eesti krooni ekvivalentväärtusesse. Rahaliste vahendite ekvivalentsuse arvestamine saab toimuda ainult kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, so. 25.08.2008, mitte tagasiulatuvalt, kuna maksmist kohustavas dokumendis, mille nimetus on „Allkiri“, ei ole märgitud kohustusena muud ekvivalenti kui USA dollar. 25.08.2008 saaks väljamõistetud kroonide vahetuse tulemusel USA dollariteks hageja lugeda temale kohustuse täidetuks täpselt 27 500 USA dollari ulatuses, millele lisandub ka viiviste summa. Tuginedes Eesti Panga valuutakursile 25. augustil 2008.a. 1 USA dollar = 10,611 Eesti krooni. Seega 27 500 USA dollarit = 291 802 krooni ja 50 senti. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõla kohustuse täitmise katteks välja mõista. Hageja on kostjalt palunud välja mõista ka viivised tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 ja 113 lg 1. VÕS § 94 lg 1 sätestab: „Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „ Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tuginedes haginõudele nõuab hageja kostjalt viiviseid perioodi eest 1. august 2006 kuni 01. august 2007. Hageja nõude suuruseks on 32840 krooni ja 34 senti. Sellise summa on hageja arvutanud arvestades USA dollari ja Eesti krooni vahetuskurssi 28.09.2007.a. seisuga. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on Eesti krooni kurss USA dollari suhtes muutunud ning seega muutub ka väljamõistetavate viiviste suurus. Perioodil 01. august kuni 31. detsember 2006 (5 kalendrikuud) on intressimääraks vastavalt VÕS § 944 lg 1 3,5 %, mis moodustab arvestades 25. augusti 2008.a. raha vahetuskurssi summa 4255 krooni ja 45 senti ning 1. jaanuarist kuni 31. juulini 2007 (7 kalendrikuud) on intressimääraks 4%, mis moodustab summa 6808 krooni, 73 senti. Selline viivistesumma tuleb välja mõista kostjalt ning kokku moodustab see juhindudes VÕS § 94 lg 1 11 064 krooni, 18 senti. VÕS § 113 lg 1 tuginedes lisandub sellele 7% aastas. Hageja on nõudnud kostjalt 1 aasta (01. august 2006 – 01. august 2007) viiviseid summas 21 301,85 krooni. Kuna Eesti krooni kurss USA dollari suhtes on muutunud ning 1 USA dollar seisuga 25.08.2008 võrdub 10,611 Eesti krooni, siis 7% aastas on 20 426,14 krooni. Kohtu poolt kostjalt välja mõistetavad viivised kokku on 31 490krooni ja 32 senti (4255,45+6808,73+20426,14). Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kostja on põhjustanud kohtusse hagi esitamise ja kohtus asja menetlemise, peab ta kandma sellest põhjustatud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Sellele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.