Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-12511

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis palub hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja võlg summas 18 505,37 Eesti krooni ja menetluskulud s.o riigilõiv 650 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS Saare Finants (edaspidi hageja) ja J P (edaspidi Kostja I) 07.02.2006.a. laenu- ja käenduslepingu nr 1-11-225, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 16 990 Eesti krooni MicroLink 580, Samsung N740, Logitech MX 610 ja Logitech X 230 ostmiseks, intressimääraga 16 % laenujäägilt aastas ( 1,33 % kuus). Vastavalt lepingu p. 1 kandis hageja laenusumma Müüja OÜ EQ Computer arvelduskontole nr 221003120504 Hansapanka, kellega oli hagejal sõlmitud 2001. november Ühise tegutsemise Leping nr 11 kauba järelmaksuga müügiks (vt Lisa 2) Vastavalt Lepingu punkti 2 (vt Lepingu Lisa 1 maksegraafikut) kohustus Kostja I maksma laenu - ja intressisummat hagejale igakuiste maksetena 831.88 krooni iga kuu 20. kuupäevaks. Laenu- ja intresside tasumise lõpptähtaeg oli 07.02.2008.a. Laenuleping oli tagatud M S käendusega (edaspidi Kostja II) (lepingu p. 5). Käendaja kohustus vastutama laenusaajaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste eest (lepingu p. 5.1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 25 485 krooni. Lepingu punkti 4 kohaselt Kostja I kohustus maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1 % päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt graafikule pidi Kostja I tasuma hagejale 24 kuu laenu kasutamise eest 19 965.20 krooni. Faktiliselt on kostja I tasunud makseid 12 korral, kokku summas 9 459.83 krooni. Hageja loeb tasutuks 11 esimest graafikujärgset intressimakset s. o. 945.51 krooni (9 459.83intressimaksed 945.51 krooni = 8 514.32 krooni, mille hageja arvestab maha laenu põhiosa võlast) Viivist arvestas hageja kuni 07.03.2008. Vaatamata korduvatele võlanõuete 08.05.2006, 02.03.2007, 02.04.2007, 27.06.2007 ja 21.01.2008 ei ole kostjad neile reageerinud ega võlga tasuma asunud. 15.01.2007 tegi Kostja I küll hagejale avalduse laenulepingu pikendamiseks, mida aga allkirjastama ei tulnud. Kostjate võlgnevus lepingust nr 1-11-225 tulenevalt hageja ees moodustab kokku 18 505. 37 Eesti krooni, millest laenu põhiosa võlg on 8 475. 68 Eesti krooni, intressi võlg 2 029. 69 Eesti krooni ja viivis 8 000 Eesti krooni. Vastavalt graafikule on viivisesumma 21600.07 krooni (vt Lisa nr 3) Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhi võlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend ts. asjas nr 3-2-1-66-05) ning TsMS § lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud põhivõlast väiksemas ulatuses s. o. 8 000 kroonist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

2-08-12511 Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Vastavalt VÕS § -le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhi võlgniku kohustuste täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt VÕS § - le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 133 lg-1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2 , 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339,340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 1131g-lel, § 396 lg 1, 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 hageja palub:

KOSTJATE SEISUKOHT

Kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 19-21, 25-27/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjatele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.04.2008.a. ja 24.04.2008, kohustades kostjaid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 19-21, 25-27/. Kostjatele on menetlusdokumendid postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 18.04.2008 (M S) /t.l. 21/ ja 10.05.2008 (J P) /t.l 27/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjad ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, §

2-08-12511 113 lg-1, § 396 lg 1, 397 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjatelt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist.. Menetluskulud Hageja palub kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 650 krooni jätta kostjate kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 650 krooni. Nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.