juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I R (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Fränk Valdmann Kostja K Jahindusklubi (registrikood 80066295), nõustaja Andres Alaver
Asja läbivaatamine
27.septembri 2022 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu I R 12. novembril 2021 esitatud loobumine hagist enda ennistamiseks K Jahindusgrupi liikmeks juhul, kui hagi rahuldatakse ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Keelduda I R hagi K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest.
3.Jätta I R hagi K Jahindusklubi vastu K Jahindusklubi 26. märtsi 2019 juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
4.Jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud I R kanda.
5.Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 600 eurot.
6.Mõista välja I R K Jahindusklubi kasuks menetluskulu 600 eurot. Menetluskulu tuleb kanda K Jahindusklubi MTÜ arvele nr EE441010802000870004.
7.Mõista välja I R K Jahindusklubi kasuks viivis menetluskuludelt 600 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord
1(8)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.I R (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 24. augustil 2021 (täiendatud 12. novembril 2021) hagiavalduse K Jahindusklubi (kostja) vastu. Hageja palub kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist ning ennistada ennast kostja liikmeks. Hageja palub K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Menetluskulud ja nendelt viivise palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kuulus hageja jahimehena kostja kui jahindusklubi liikmete hulka kuni ta kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsusega (edaspidi ka juhatuse otsus) kostja liikmete hulgast alates 1. aprillist 2019 välja arvati. Esiteks leidis hageja, et juhatuse otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda, kuid 27. septembri 2022 istungil loobus neist põhjendustest. Teiseks leidis hageja, et juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega, kuna otsuse põhjendused on paljasõnalised, ebaselged ja otsitud. Seetõttu otsus ei kehti. Tuvastatav ei ole, millist konkreetset tegu on hagejale ette heidetud ning milles seisnevad hagejale etteheidetud ühingu põhikirja p-de 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2 rikkumised ning usalduse kaotus jahikaaslaste seas. Hageja ei ole rikkunud seadust ega ühingu põhikirja. Hageja ei ole salaküttinud. Kostja tõendid vastupidist ei tõenda. Väärteotoimikust nähtub, et hageja on tunnistajana öelnud, et tema ei olnud salaküttimisega seotusest teadlik või tema ei salaküttinud. Hagejat hoiatati ütluste andmise eel teadvalt valede ütluste andmise kriminaalkorras karistamise eest. Tõendamist ei leidnud, et salaküttimine oleks üldse aset leidnud selliselt, et hageja oleks selles osas süüdi või vastutav. Arusaamatu on viide „jahimehe juttudele“. Hageja pole püüdnud salaküttimise fakti olematuks teha. K grupi jahimeeste 23. veebruari 2019 kl 10 toimunud koosolekul ei arutatud hageja väljaheitmist jahindusseltsist. Lisaprotokoll on fiktiivne, koostatud ja vormistatud tagantjärgi ja ei ole kooskõlas 23. veebruari 2019 koosoleku päevakorraga. Erinevused on protokolli ja lisaprotokolli allkirjades ja nimedes. Seetõttu tuleb ka K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisus tuvastada või alternatiivselt see kehtetuks tunnistada. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata, menetluskulud ja nendelt viivise hageja kanda. Juhatuse otsuse vormilised minetused ei too kaasa otsuse tühisust. Kahtluse kõrvaldamiseks ja õigusselguse huvides väljendasid juhatuse liikmed 12. oktoobri 2021 koosolekul taas selgelt oma tahet ning andsid heakskiidu juhatuse 26. märtsi 2019 otsusele ja kinnitasid selle kehtivust alates selle vastuvõtmisest. Vaidlustatud juhatuse otsusele on andnud põhimõttelise heakskiidu ka kostja 22. mai 2021 üldkoosolek. Kostja ja H. H esitasid avalduse klubi liikmeks astumiseks. Üldkoosolek otsustas, et neid isikuid ei võeta liikmeks, 64 osalejast 62 liiget olid vastuvõtmise vastu.
2(8)
Vaidlustatud juhatuse otsus on sisuliselt õige. Protokollis on selgesõnaliselt märgitud, et seoses võimaliku põdra salaküttimisega K jahtkonnas kutsuti hageja, M. S ja H. H koosolekule seletusi andma. M. S ja H. H andsid selgitusi (nad ei püüdnud salaküttimist ümber lükata) ning arvesse võeti K jahimeeste seisukohta – usaldus kolme jahimehe vastu oli kadunud. Tugineti põhikirja p-dele 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2. Üldtuntud on see, et Eestis on jahipidamine õigusaktidega reguleeritud ja põdra küttimine ilma vastava loata on salaküttimine. K Jahindusklubis on u 100 liiget ning ajalooliselt on välja kujunenud kindlad jahimeeste grupid, kes tegutsevad teatud kindlas jahipiirkonnas. Üheks selliseks on 23 mehega K grupp. K grupi jahimeeste 23. veebruari 2019 kl 10 toimunud koosolekul tuli üllatuslikult ilmsiks salaküttimine. 23. veebruaril 2019 ilmnenud salaküttimise fakt oli sedavõrd šokeeriv, et samad jahikaaslased otsustasid salakütid enda hulgast välja heita. Selle tahte väljendamiseks koostati 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokoll, mille kohaselt: „Seoses koosolekul kinnitatud salaküttimisega otsustas K grupp välja heita K jahimeeste grupist ja K jahindusseltsist alljärgnevad salakütid: H. H, I. R, M. S“. Seega olid jahikaaslased otsustavalt selle vastu, et salakütid nende ridadesse kuuluksid. Salaküttimise faktile anti ametlik käik ja informeeriti Keskkonnainspektsiooni (tänaseks Keskkonnaamet). Väärteomenetluse toimikust selgub, et salaküttimise juhtumit uuriti ning salaküttimise fakt leidis aset, kuid menetlus lõpetati aegumise tõttu. „Jahimehe juttudest“ ei piisa, et salaküttimise fakti olematuks teha. Menetluse käik
3.Maakohus võttis hagi 6. oktoobri 2021 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile
20.oktoobril 2021. Hageja loobus 12. novembri 2021 menetlusdokumendis oma nõudest enda ennistamiseks K Jahindusgrupi liikmeks ning esitas uue nõude, milles palub K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Asjas toimus 27. septembril 2022 eelistung, kus hageja loobus oma seisukohtadest juhatuse otsuse vaidlustamisega vormiste puuduste tõttu. Kohus määras 4. novembri 2022 määrusega asjas kirjaliku menetluse ja lõplikud tähtajad.
OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus, ära kuulanud pooled, ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hageja osaline hagist loobumine tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus lõpetada, hageja uue nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning muus osas jätta hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
5.Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused.
5.1.Hageja loobus 12. novembri 2021 menetlusdokumendis hagist osas, milles ta nõudis enda ennistamist kostja liikmeks juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kostja 18. jaanuari 2022 vastuses vastuväiteid hagist loobumisele ei esitanud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu kehtib ka nõudest osalise loobumise kohta ja kohus saab loobumise avalduse lahendada kohtuotsusega. Praegusel juhul on hageja
27.septembri 2022 istungil hageja vastupidist soovi ei väljendanud. Kuivõrd hageja nõudest loobumine on menetluses lubatav ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ning selles osas asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
5.2.Hageja esitas 12. novembri 2021 menetlusdokumendis uue nõude, milles palub K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Kostja vaidles 18. jaanuari 2022 vastuses ja
27.septembri 2022 eelistungil nõude menetlusse võtmisele vastu. Kohus selgitab, et menetluse algatamiseks peab esitatud hagiavaldus vastama TsMS §-de 363 ja 338 nõuetele. Minimaalselt peab hagiavaldusest nähtuma hagi ese, alus ja isik, kelle vastu hagi esitatakse (sh isiku nimi, registrikood, aadress, sidevahendite andmed). Praegusel juhul on hageja esitanud uue nõude (ilmselt) K jahimeeste grupi vastu. Kostja selgitas, et K Jahindusklubis on u 100 liiget ning ajalooliselt on välja kujunenud kindlad jahimeeste grupid, kes tegutsevad teatud kindlas jahipiirkonnas - üheks selliseks on 23 mehega K grupp. Tegemist ei ole (ilmselt) iseseisva juriidilise isikuga. Hageja ei ole ei kirjalikes dokumentides ega istungil välja toonud, kes on K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõude puhul isik, kelle vastu on hagi esitatud, samuti millistel asjaoludel ja millisel alusel ta nõude menetlemist soovib. Kohus ei saa omal algatusel menetleda haginõuet (TsMS § 4 lg-d 1 ja 2), sh määratleda hagimenetluses menetlusosaliste ringi. Seetõttu tuleb nõude menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel.
5.3.Kohtu menetluses on seega hageja nõue kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsuse õiguspärasuse hindamiseks.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: Kostja on mittetulundusühing, mille tegevusala on jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (tl 25). Hageja kuulus jahimehena kostja liikmete hulka kuni ta kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsuse p-ga 1 kostja liikmete hulgast alates 1. aprillist 2019 välja arvati. Kostja juhatuse 26. märtsi 2019 koosoleku protokolli p-i 1 kohaselt: „Seoses võimaliku põdra salaküttimisega K jahtkonnas novembris 2018 olid juhatuse koosolekule seletusi andma kutsutud asjaosalised: M S, H H (ekslikult ilmselt nimetatud A) ja I R Kohale saabusid M. S ja H. H. Mõistlikku seletust juhtunule ei olnud kummalgi jahimehel. Arvestades K jahtkonna liikmete koosoleku otsust 23. veebruaril 2019 – sellistel meestel ei ole kohta meie jahimeeste hulgas. Juhatuse liikmed nõustusid K
4(8)
jahimeeste arvamusega ja arvestades, et eelmainitud jahimehed on oma usalduse jahikaaslaste hulgas kaotanud, otsustasid ühehäälselt M. S, H. H ja I. R K Jahindusklubi liikmete ridadest välja arvata alates 1. aprillist 2019. Oma otsuse tegemisel lähtusid juhatuse liikmed ka klubi põhikirja punktidest 3.9.1 ja 4.2.1 ja 2.“ (tl 6). Kostja põhikirja p 3.9.1 sätestab, et: „Liige arvatakse juhatuse otsusel ühingust välja põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.“ Põhikirja p-i 4.2.1 kohaselt: „Ühingu liige on kohustatud täitma ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid, samuti ühingu juhtorganite korraldusi ja otsuseid;“ ning p-i 4.2.2 kohaselt: „Ühingu liige on kohustatud täitma jahiseaduse, kehtivate jahieeskirjade ja jahieetika nõudeid.“ (tl 11-13). Väärteomenetluse nr 940019000194 toimikust (tl 34-40) nähtub, et Keskkonnainspektsioon on 27. veebruaril 2019 alustanud menetlust M. S suhtes jahiseaduse (JahiS) § 50 (jahiloata jahipidamine) tunnusel selles, et 19. novembril 2018 kütti K jahipiirkonnas K Jahindusklubi K jahtkonna jahimeeste poolt üks põder ilma jahiloata ning menetluses on tunnistajana andnud ütlusi ka hageja. Menetlus on Keskkonnainspektsiooni väärteomenetluse lõpetamise 23. novembri 2020 määrusega lõpetatud väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
8.Hageja põhiväited asjas on järgmised: hageja väljaheitmiseks kostja liikmete hulgast alused puudusid, kuna hageja ei ole rikkumisi toime pannud ja salaküttinud; vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega, sest selle põhjendused on paljasõnalised, ebaselged ja otsitud. Kostja leiab, et vaidlustatud juhatuse otsus on sisuliselt õige ja arusaadav.
9.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas mittetulundusühingu K Jahindusklubi 26. märtsi 2019 juhatuse otsuse p 1 on vastuolus heade kommetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on 30. oktoobri 2013 otsuses nr 3-2-1-106-13 p-s 20 selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu
21.novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23).
10.Praegusel juhul peab kohus asja lahendamiseks tuvastama, kas hageja esile toodud asjaolud lubavad arvata, et vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega. Kohtu arvates ei ole kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsus vastuolus heade kommetega, on piisavalt selgeks saamaks aru, mida ja mille alusel hinnati ning seda alljärgnevatel põhjendustel.
10.1.Asja materjalidest nähtub, et juhatuse koosolek arutas 26. märtsil 2019 kolme jahimehe tegevust 2018. a novembris aset leidnud põdra küttimisega seonduvalt. Protokollist nähtub, et arutusele pidi tulema võimalik salaküttimine, mille kohta kutsuti asjaosalised juhatusele ütlusi andma. Hageja kohale ei ilmunud, kuid kahel jahimehel „mõistlikku seletust juhtunule ei olnud“, mistõttu otsustas juhatus lähtudes K jahtkonna liikmete 23. veebruari 2019 koosoleku
5(8)
otsusest – sellistel meestel ei ole kohta meie jahimeeste hulgas; ning põhikirja p-dest 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2, et kolm jahimeest tuleb kostja liikmete hulgast välja arvata.
10.2.Väljaheitmise otsus langetati seega kahe jahimehe selgituste, K jahimeeste grupi
23.veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli ning kostja põhikirja p-de 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2 põhjal.
10.3.Kahe jahimehe (M. S ja H. H) selgituse osas on vaidlustatud juhatuse otsuse protokolli p-s märgitud, et „Mõistlikku seletust juhtunule ei olnud kummalgi jahimehel“. Samas nähtub väärteomenetluse toimikus, et M. S menetlusaluse isikuna (tl 39) ja H. H tunnistajana (tl 38) on andnud erinevaid ütlusi põdra laskmise, liha jagamise ja muude 19. novembril 2018 aset leidnud sündmuste kohta, mistõttu viitas kostja neile, kui täpselt tõendamata „jahimehe juttudele“. Samas puudub alus kahelda, et kolm jahimeest põdra küttimisega sel päeval kokku puutusid. Vaidlus puudub, et luba põdra küttimiseks puudus.
10.4.Seonduvalt K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolliga, märgib kohus järgmist. Kuigi esile pole toodud ega tõendatud, millal täpselt K jahimeeste grupi
23.veebruari 2019 koosoleku lisaprotokoll koostati, siis puudub alus seda pidada sel põhjusel fiktiivseks. Lisaprotokolli võltsituse aluseid ei ole hageja selgelt ja piisavalt põhistanud TsMS § 277 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole kohtul tekkinud põhjendatud kahtlust dokumenti võltsituks pidada ja seda tõendite hulgast välja arvata. Kohus nõustub kostjaga, et 23. veebruari 2019 lisaprotokoll (tl 32) on üks tõenditest, mis näitlikustab, kuidas kujunes juhatuse otsus, mille alusel hageja kostja liikmete hulgast välja heideti. Hinnates K jahimeeste grupi lisaprotokolli, siis nähtub sellest, et 17 K grupi liiget otsustas välja heita K jahimeeste grupist ja K jahindusseltsist H. H, hageja ja M. S, kuna koosolekul leidis kinnitamist salaküttimine.
23.veebruari 2019 koosoleku protokolli p-s 3 (tl 30) on märgitud: „Salaküttimine. Sõna sai I. R, kes rääkis koosolekule, et 19. novembril 2018 oli T kantslist lasknud M. S põdralehma. Helistanud I. R, palunud abi põdra äratoomiseks metsast. Edasi sai sõna H. H, kes ütles, et põder toodi tema juurde, võeti nahk maha ja uluk jaotati kolme asjaosalise vahel. Otsustati: Anda asjale ametlik käik informeerides Keskkonnainspektsiooni, politseid ja kostja juhatust“. Kohus leiab, et lisaprotokolli koostamisega 23. veebruari 2019 koosolekul arutatu järgselt on 17 K grupi liiget sisuliselt andnud oma hinnangu kolme jahimehe tegevusele 2018. a novembris, pidades põdra küttimist ilma loata äärmiselt taunimisväärseks ja soovides seetõttu kolm mees oma liikmete hulgast välja arvata. Sellele lisaprotokollile viitamine ilmestab vaidlusaluse juhatuse otsuse kujunemist.
10.5.Kostja liikmete väljaarvamine oli põhikirja järgi juhatuse pädevuses (p 3.9.1), mitte K jahimeeste grupi pädevuses. Põhikirja sätete kohaselt peab kostja liige täitma mh juhatuse otsuseid (p 4.2.1) ja täitma ka jahiseaduse, kehtivate jahieeskirjade ja jahieetika nõudeid (p 4.2.2). Üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes saab pidada seda, et jahipidamine ilma loata on salaküttimine. Siiski on täpsem jahipidamise kohta käiv regulatsioon sätestatud mh jahiseaduses. JahiS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tõendab jahipidamisõigust jahiluba ning vastav dokument peab jahipidamise ajal kaasas olema (sama paragrahvi lõige 2). Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti (JahiS § 40 lg 1). Jahiloata jahipidamise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga (JahiS § 50). Hageja on väärteomenetluses andnud ütlusi (vt tl 35), et ta arvas, et M. S on põdra laskmiseks luba ja ta ei tulnud selle pealegi, et luba pole. Kohus leiab, et isegi kui hagejal puudus teadmine, kas M. S oli jahiluba või mitte, siis osaledes koos M. S ja H. H põdra küttimisel oleks tal ilmselt jahipidamisel vajaliku hoole järgimisel käibekohustusena tulnud jahiloa olemasolu välja selgitada. Hageja ei ole esile toonud, et ta
6(8)
oleks M. S või H. H jahiloa olemasolu kohta küsinud või oleksid viimased talle väitnud, et jahiluba on olemas.
10.6.Hoolimata eelmärgitule tuleb rõhutada, et kostja juhatusel on õigus liige ühingust välja arvata, kui ta ei täida põhikirja sätteid, sh jahipidamise seaduslikke ja eetilisi nõudeid. Vaidlustatud otsuse protokollis on märgitud, et eelmainitud jahimehed on oma usalduse jahikaaslaste hulgas kaotanud. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et heade kommete seisukohalt käitumisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest, oluline ei ole see, millise hinnangu võib anda üks või teine konkreetne isik, kelle moraalitunnetus võib olla kõrgem või madalam ühiskonnas üldiselt valitsevatest väärtushinnangutest (vt Tsiviilõiguse üldosa. Koostajad: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Kalev Saare. Juura, 2012, lk 138). Seega, hinnates kogumis kõiki tõendeid ja kostja juhatuse n-ö käitumist, ei ole kohtu arvates kostja juhatuse 26. märtsi 2019 otsus vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hageja juhatuse otsusega ei nõustu on mõistetav, kuid see ei tähenda, et juhatuse käitumise ja tehtud otsuse eesmärk oleks ebamoraalne või taunitav. Kostja selgitas, et kostja liikmete, sh K jahimeeste grupi jaoks oli kolme jahimehe osalemine põdra salaküttimine sedavõrd šokeeriv, et asjale anti ametlik käik ja asi päädis kostja juhatuse otsuse alusel jahimeeste enda hulgast väljaheitmisega. Otsuse põhjendused on piisavalt selgelt välja toodud, et keskmine mõistlik inimene mõistaks, kuidas otsus kujunes ja miks see vastu võeti.
11.Eeltoodu alusel jääb hageja nõue kostja vastu rahuldamata – kostja juhatuse otsus ei ole kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks jäävad kostja maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
13.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja 21. novembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 600 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja kinnitab, et 22. oktoobril 2021 sõlmiti kostja ja Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ vahel kliendileping tsiviilasjas õigusabi osutamiseks ning 500 eurot (ilma käibemaksuta) on tasutud selle lepingu alusel ning teenuste eest, mis osutati enne 1. juulit 2022. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Menetluskulude nimekirja alusel kulus kostjal õigusabile 5 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta): 22. oktoobril 2021 õigusvaidluse materjalidega tutvumiseks ja kostja esimese vastuse koostamiseks 2,5 h ning 18. jaanuaril 2022 kostja nõustamiseks ja teise vastuse koostamiseks 2,5 h (TsMS § 176 lg 5).
7(8)
14.Arvestades vaidluse sisu ja nõude olemust, poolte tõendamiskoormist ning tsiviilasja keerukust, esindaja tunnitasu hinda (100 eurot (lisandub käibemaks), mis on igati kooskõlas kohtupraktikaga) ning poolte menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 600 eurot, on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Kostja taotlus kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuulub rahuldamisele TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.