Võlaõigus › Töövõtulepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2019.a septembrikuus suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama objektil asukohaga Pärnu mnt 31 lagede ehitustööd. Pooled leppisid kokku lagede ehituse hinnaks 1 m2 maksab 11,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled leppisid kokku, et teostatud tööde kohta esitab hageja arve, maksetähtajaga 7 päeva. Pooled ei leppinud kokku tööde üleandmist aktiga. Hageja esitas 11.10.2019 kostjale esimese arve nr 1910003 176 m2 eest summas 2024 eurot, millele lisandus käibemaks 404,80 eurot, kokku summas 2428,80 eurot. Arve maksetähtaeg oli 18.10.2019. Kostja tasus 11.10.2019 antud arve eest 50%, s.t. 1214,80 eurot. Eeltoodud tegevusega tunnistas kostja, et poolte vahel oli töövõtuleping lagede ehituseks hinnaga 1 m2 maksab 11,50 eurot, millele lisandub käibemaks ning et hageja ei pea tööd aktiga üle andma. Lagede ehitamise käigus palus kostja teostada hagejal lae karbikute ehituse 5. ja 6. korrusel, mis oli vajalik, et nõuetekohaselt ehitada valmis 5. ja 6. korruse laed. Hinnaks lepiti kokku jm/15.- eurot pluss käibemaks. Hageja teostas 5. ja 6. korruse lae karbikute ehituse mahus 30,40 jm. Hageja teostas 5. ja 6. korrusel täiendavaid töid. Eeltoodud tööde teostamise eest esitas hageja kostjale täiendava summa 250 eurot pluss käibemaks. Hageja esitas 28.10.2019 kostjale arve nr 1910007 summas 2383,55 eurot. Arve oli koostatud lagede ehituse 107,60 m2 eest 1237,40 (107,60 x 11,50); katte seina ehituse eest 5. ja 6. korrusel 484 eurot, arvestusega 1 m2/10 eurot, maht 48,40m2; 2. ja 3. korruse karkasside ümberehitus, maksumusega 100 eurot; tööde teostamisel kulunud materjal, summas 164,89 eurot, lisandus käibemaks. Arve nr 1910007 maksetähtajaks oli 18.11.2019. Hageja esitas kostjale teostatud tööde kohta 12.11.2019 arve nr 1911001 summas 1860,12 eurot, millest lagede ehitus 844,10 (73,4 x 11,50), 5. ja 6. korruse lae karbikute ehituse eest 456 eurot (30,40 jm x 15) ja 250 eurot puuduste kõrvaldamisega seotud ümberehitustööde eest; lisandus käibemaks. Arve nr 1911001 maksetähtaeg oli 26.11.2019. Hagiavalduse esitamise seisuga on põhinõude summaks 5457,95 eurot (arvest nr 1910003 – tasumata 1214,80 eurot; arvest nr 1910007 summas 2383,55 eurot ja arvest nr 1911001, summas 1860,12 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Arve nr 1911001 osas oli hageja kohtueelselt nõus tingimusliku tühistamisega, seda tingimusel, kui kostja oleks tasunud teised rahalised kohustused (arved nr 1910003 ja

1910007) hageja ees. Kuna kostja seda ei teinud, siis ei jõustunud ka arve nr 1911001 tühistamine.

kokku summas 6000 eurot. Arve nr 1910002 eest tasus JT Osakond OÜ 6000 eurot objekti juhtimise eest. Arve nr 1910006 eest tasus JT Osakond OÜ 3600 eurot objekti juhtimise eest. Kokku tasuti kahe arve alusel 9600 eurot. Kuna JT Osakond OÜ ei olnud rahul objektijuhtimise teenuse kvaliteediga (õieti selle mitteosutamisega), esitas JT Osakond OÜ arvete eest rohkem makstud summade tagasi arvestamiseks omakorda arve nr 19061 Netpak & MT OÜ-le. Arve nr 1910002 eest soovis JT Osakond OÜ üle makstud summa tagasi arvestust 3600 euro ulatuses ning arve nr 1910006 eest soovis JT Osakond OÜ üle makstud summa tagasi arvestust 2400 euro ulatuses. Arve nr 19061 tähtaeg oli 12.12.2019. Netpak & MT OÜ nimetatud arvet tasunud ei ole; arve on muutunud sissenõutavaks. JT Osakond OÜ soovib tasaarvestada oma arvest nr 19061 tuleneva nõude Netpak & MT OÜ vastu juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama ning sellises ulatuses nagu kohus hagi rahuldab.

Hagiavalduse kohaselt on nõue tekkinud sellest, et pooled sõlmisid 2019. a. septembris suuliselt töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja (kui töövõtja) kostja (kui tellija) tellimusel teostama objektil asukohaga Pärnu mnt 31 lagede ehitustööd (tlk 2-2p). Lagede ehitamise käigus palus kostja teostada hagejal lae karbikute ehituse 5. ja 6. korrusel ning tegi mõningaid muid täiendavalt tellitud töid. Tööde aktiga üleandmist kokku ei lepitud ja seda ei toimunud. Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale kolm arvet, millest esimene on osaliselt tasutud.

Kostja eitab hagejalt tööde tellimist ja tasus kokkuleppimist, vaid tegemist oli mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 mõistes (tlk 56p, p 2). Isegi kui on poolte vahel töövõtuleping sõlmitud, siis ei olnud töö nõuetekohane ja ei ole valminud ega kostja poolt vastu võetud ehk hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks (tlk 20p-21). Kostjal on hageja vastu objektijuhtimise lepingust tulenev kahju hüvitamise nõue, mille ta palub tasaarvestada hageja nõudega, juhul kui hagi mingis osas peaks rahuldatama (tlk 57, p II 2 jj).

Kohus analüüsib kõigepealt kostja vastuväidet, et kuna hageja tõi objektile töömehe O. P.’a appi (kes vaidlusaluseid töid tegi), siis oli tegemist mittetäieliku kohustusega. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega.

Vastavalt VÕS § 4 lg 1 on mittetäielik kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kostja leiab, et kellelegi ehitustöödele appi minemine on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale (VÕS § 4 lg 1 p 2). Kohus selgitas kostjale 20.10.2021 istungil, et kui on majandustegevuses tegutsevate juriidiliste isikute suhe, siis enamasti tasuta keegi midagi ei tee ja eeldatakse, et lepingud on tasulised. See, mis suhted olid hageja ja appi võetud isiku

vahel, ei puutu asjasse (tlk 117p, 0035:37).

Asjaolud, millest nähtuks kõlbelise kohustuse täitmine hageja poolt kostja suhtes, on kostja tõendada. Kostja vastavaid asjaolusid esile toonud ega nende kohta tõendeid esitanud ei ole. Kostja on viidanud kahele e-kirjale: hageja e-kiri 13.11.2019 (tlk 47), milles hageja on kirjutanud, et ta tõi O. objektile appi, ning kostja e-kiri 15.11.2019 (tlk 45), kus ta hagejale kirjutas, et kui hageja appi tuli, siis abi eest raha ei küsita. Siit aga ei nähtu, kuidas kostja majandustegevuses viimase poolt majandustegevusena ehitatavale objektile tööle tulemine või sinna töölise leidmine oleks üldise arusaama kohaselt kõlbelise kohustuse täitmine. Kõlbeline kohustus on isiklikest suhetest, sündsustundest, viisakusest või moraalsetest kaalutlustest lähtuvalt endale vabatahtlikult kohustuse võtmine. Kohus ei nõustu, et sellega antud juhul tegemist oleks. Asjaosalised on kaks majandustegevuses ehitusega tegutsevat äriühingut, kelle vahel selliseid kategooriaid üldse eksisteerida ei saa. Poolte kirjavahetuses ainuüksi termini „appi tulema“ kasutamine ei ole aluseks kõlbelise kohustuse tekkimisele. Nagu kohus kostjale ka selgitas, siis võib appi tulla või abi organiseerida ka töövõtulepingu raames (näiteks objekti graafikust mahajäämust likvideerima), kuid see ei tähenda mittetäieliku kohustuse tekkimist.

Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku ehitustööde tegemises ilma töövõtja poolt tasu saamata. Töövõtuleping on eelduslikult tasuline leping (VÕS § 637 lg 1), mistõttu kui kostja väitis vastupidist, pidi tema seda ka tõendama. Kostja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et enne „appi tulemist“ lepiti kokku selles, et vastav töövõtuleping hagejaga on tasuta. Kostja viidatud kirjavahetus on aset leidnud pärast vaidlusaluste arvete esitamist, kui pooltel oli juba vaidlus nende tasumise kohustuse üle, mistõttu ei tõenda need kohtu arvates seda, millised olid poolte kokkulepped töövõtulepingu sõlmimisel ehitusobjektil tööde tegemiseks.

Kohus tuvastab, et hageja esitas 11.10.2019 e-kirjaga (tlk 8) kostjale arve nr 1910003 kokku summas 2428,80 eurot (tlk 8p). Arve selgitusse oli kirjutatud „lagede ehitus“, kogus ja ühik 176 m2, ühiku (m2) hind 11,50 eurot. Arve maksetähtaeg oli 18.10.2019. Objektiks oli märgitud Tallinn, Pärnu mnt 31. Kostja tasus 11.10.2019 hagejale 1214,40 eurot, selgitusega „arve 1910003 osaline“ (tlk 13). Rohkem sellest arvest tasutud ei ole.

Nagu kohus eelmises punktis tuvastas, siis kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja korraldas objektil mingite ehitustööde tegemist kostja tellimusel, kuid kostja väitel hageja tuli talle objektile lihtsalt appi. Kostja seega kohtu hinnangul sisuliselt möönab, et hageja kostja poolt juhitavalt ehitusobjektil Pärnu mnt 31, Tallinn, mingeid töid tegi.

VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. VÕS § 635 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine on kokku lepitud või kui see on töö omadustest tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kohus selgitas hagejale 20.11.2021 istungil, et hageja peab töövõtulepingu osas tõendama lepingu sisu, tööde tegemise, tööde üleandmise. Kui kostja vaidleb tööde üleandmisele vastu, siis tuleb hagejal tõendada, et tegi tööd nõuetekohaselt ja kostja keeldub alusetult töid vastu võtmast (tlk 116p, 00:05:21).

Kohus eelnevalt tuvastas, et kostja tasus osaliselt talle lagede ehituse eest esitatud arve nr 1910003. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Pooled ei ole kokku leppinud, kas töövõtja tasu muutus sissenõutavaks valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4). Kohtu hinnangul on äriühingute vaheliste töövõtulepingute puhul tavaline, et tööd antakse töövõtja poolt üle, võimaldatakse tellijal need üle vaadata ja tellija võtab need vastu. Samuti on praktikas tavapärane ehituse töövõtulepingute, milline on ka pooltevaheline leping, alusel valminud tööde üleandmine. Tööde üleandmise kohustuslikku vormi ega muid täpsemaid nõudeid ei ole seaduses kehtestatud, seega on pooled vabad seda tegema mistahes vormis ja viisil.

Antud juhul saatis hageja kostjale 11.10.2019 arve, millest saab välja lugeda hageja soovi tööd kostjale üle anda. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

Kohus asub seisukohale, et hageja arve kostja poolt osaline tasumine on kaudne tahteavaldus ja kinnitus selle kohta, kostja arvel nimetatud tööd ja hinnaga hagejalt tellis ning need tööd olid valmis. Tavapäraselt oma majandustegevuses tegutsev ehitustööde tellija ei maksa töövõtjale ilma, et ta oleks tasumise aluseks olnud tööd tellinud, üle vaadanud ja need heaks kiitnud ja vastu võtnud. Kostja ei ole toimikus olevate tõendite alusel esitanud ühtegi põhjendust sellele, miks ta ülejäänud arve summat ei tasu või teinud mingit reservatsiooni selles osas, et ülejäänud arve summa tasumisele ei kuulugi. Kostja on arve tasunud selle koostamise ja saatmisega samal päeval, kuigi maksetähtajaks oli märgitud seitse päeva. Seega polnud kostjal arve tasumiseks mingit tähtajalist survet, vaid ta on teinud seda vabatahtlikult enne tähtaega. See võimaldab asuda seisukohale, et kostja ei näinud arve tasumiseks takistusi ehk et sellel näidatud tööd olid tehtud, tema poolt üle vaadatud ja need võis vastu võtta.

Seega tuvastab kohus, et kostja tellis hagejalt 176 m2 lagede ehituse töö objektil Pärnu mnt 31, Tallinn hinnaga 11,50 €/m2. Tööde üleandmise korda ega muid tingimusi poolte vahel kokku ei lepitud. Tunnistaja O. P., kes objektil töid tegi, andis 30.11.2022 istungil ütluseid selle kohta, et tavapärast tööde üleandmise protseduuri ei olnud, keegi ei tulnud tehtud töid üle vaatama. Tema tööde osas keegi pretensioone ei esitatu, [järgmise töölõigu] maalritöid juba tehti, kui tema ära tuli objektilt (tlk 175). Kohus asub seisukohale, arve osalise tasumisega on kostja andnud kaudse tahteavaldusega kinnituse sellele, et arvel nimetatud tööd on tehtud ja tema poolt üle vaadatud ja vastu võetud. Seega on nimetatud arvel näidatud tasu nõue muutunud sissenõutavaks.

Kohus juhtis 20.11.2021 kostja tähelepanu sellele, et asjas hageja poolt esitatu kohaselt „tegi hageja tööd ja esitas kostjale arved, tööd on kirjeldatud arvete sisus. Kostja on osaliselt tasunud esimese arve, räägitud on teise arve summa osas,

vastuväiteid esitatud pole“ (tlk 117p, 00:33:23). Kohus andis kostjale võimaluse esitada tõendeid selle kohta, et ta vaidles arvetele vastu ja mis põhjusel (tlk 117p, 00:34:29).

VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetele vastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 16).

Kostja oma vastuses kirjutas, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks põhjusel, et kostja ei ole töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud, viidates töös esinevatele puudustele (tlk 20p, p 2 jj). Kostja esitas 30.11.2021 seisukohaga (tlk 125) väite, et on pidevalt hagejale esitanud lepingu kehtivuse ajal pretensioone hageja tehtud tööde kvaliteedi suhtes. Samuti on kostja hagejale vahendanud tellija Novira Ehitus OÜ pretensioone. Kostja esitas tõenditena kirjavahetuse (17 e-kirja), millest tema sõnutsi nähtub, et kostja ega tellija ei ole hageja tööga rahul olnud ning ei ole seetõttu ka nimetatud töid vastu võtnud (tlk 127-139). Hageja on nendele 21.12.2021 vastu vaielnud nii vormiliselt kui ka sisuliselt (tlk 146).

Kohus nõustub siinkohal kostja vastuväitega eelkõige selles, et kostja ei ole neid tõendeid esitades toonud selgelt välja, millise tõendiga ta mis asjaolusid tõendada soovib. Samuti ei ole kostja selgelt viidanud, milline e-kiri käib just hageja poolt tehtud või tehtavate tööde ja nendes esinevate puuduste kohta. E-kirjad käsitlevad erinevaid majas tehtavaid töid erinevatel töö staadiumitel ning mitte kõikide kirjade adressaatide hulgas ei ole hagejat. Puudub vaidlus selles, et hageja ei teinud kõiki ehitustöid objektil. Samuti ei ole selge, et kui tööde käigus mingile puudusele tähelepanu juhiti, siis kas see puudus esines ka tööde valmimisel ja ülevaatamisel või üleandmisel. Seega ei ole kostja esitatud tõenditest kohtul võimalik jõuda järeldusele, et kostja oleks keeldunud töid vastu võtmast, kuna neil esinesid sedavõrd olulised puudused, ning et ta oleks nõudnud hagejalt tuvastatud puuduste kõrvaldamist.

Kostja on 20.10.2021 istungil esitanud seisukoha, et varasemalt oli hagejal ja kostjal objekti juhtimise koostöö ning see, et midagi on makstud, tuleneb varasematest suhetest, aga mitte sellest, et kostja nõuet tunnistaks (tlk 116p, 00:09:13). Kohus selgitas kostjale, et tavapäraselt see, kui arve makstakse ära, on indikatsioon selle kohta, et selles arves sisalduv oleks poolte vahel kokku lepitud. Hageja on esitanud tõendi, et lepiti kokku lagede ehitus 176 m2 hinnaga 11,5 eurot/m2 pluss käibemaks. Kui kostja väidab, et tegelikult oli laiem kokkulepe, selle kokkuleppe olemasolu ja tingimusi peab kostja tõendama (tlk 116p, 00:10:14). Samuti selgitas kohus kostjale, et asjaolu, et pooltel oli ka objektijuhtimise leping omavahel sõlmitud (millise asjaolu tõendamise koormis on kostjal), ei välista seda, et oli veel ka kokkulepe tööde

tegemiseks (tlk 116p, 00:11:43 ja 00:12:42). Kohus selgitas samal istungil kostjale, et kostjal tuleb tõendada, et neil on nõue, mida tasaarvestada teise poole vastu ning kui kostja väidab, et e-kirjad ja maksmised on toimunud usalduse pealt ning täiendav info rikkumiste kohta tekkis hiljem, siis need asjaolud on samuti kostja tõendada (tlk 117, 00:23:06).

Kostja ei esitanud edasises menetluses tõendeid selle kohta, et kostja oleks esimese vaidlusaluse arve nr 19100003 tasunud usaldusest või mingi laiema koostöö alusel. Kostja esitas küll tõendid selle kohta, et hageja on omakorda kostjale esitanud arveid sama Pärnu mnt 31, Tallinn ehitusobjekti objektijuhtimise eest (tlk 65-66), kuid nendest tõenditest ei nähtu mingi erilise usaldussuhte tekkimine poolte vahel. Samuti ei tulene nendest tõenditest, et kostja oleks pidanud või võinud hagejat piiritult usaldada ja hageja esitatud arveid pimesi tasuda.

Kohus tuvastab, et hageja arve nr 1910003 tasumata summa 1214,80 eurot on muutunud sissenõutavaks. Isegi kui osalist tasumist mitte lugeda kaudseks tahteavalduseks arve aktsepteerimise kohta, tuleb asuda seisukohale, et arvel näidatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, kuna kostja ei ole arve saamisest mõistliku aja jooksul esile toonud konkreetseid puuduseid töödes ega esitanud selgeid vastuväiteid tööde vastuvõtmisele.

Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 28.10.2019 arve nr 1910007 summas 2383,55 eurot (tlk 10p). Arve selgitusse oli kirjutatud: 1) lagede ehitus (4, 5, 6 korrus) 107,60 m2 ühikhinnaga 11,50 €/m2, kokku 1237,40 eurot, lisaks käibemaks; 2) katte seina ehitus (5, 6 korrus) eest 48,4 m2 ühikhinnaga 10 €/m2, kokku 484.eurot, lisaks käibemaks; 3) 2 ja 3 korruse karkasside ümberehitus seoses 30x30 luukide tulemisega maksumusega 100.- eurot, lisaks käibemaks; 4) Tööde teostamisel kulunud materjal (kruvid, betooni naelad, naelad, gaasi jne) summas 164,89 eurot, lisaks käibemaks.

Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hageja saatis selle arve 28.10.2019, kostja palus samal kuupäeva e-kirjaga võtta arvelt kruvipüss maha 680 eurot + km, hageja saatis arve uuesti 31.10.2019 kaaskirjaga „tegin arve ümber nagu kokku lepitud“ (tlk 9p-10). Kostja seaduslik esindaja kinnitas 20.10.2021 istungil vastuseks hageja poolt seoses teise arvega tuginetud e-kirjavahetusele, et meilid olid kirjutatud teadmises, et [poolte vahel] on usaldus ja täna need meilid ei vasta tõele täielikult, kuna hagejal ei olnud infot (tlk 117, 00:20:20). Kohus tuvastab, et kostja sellega kinnitas viidatud ekirjavahetuse toimumist. Kostja ei ole nimetatud kirjavahetuse toimumisele ka vastuväiteid esitanud.

Kostja seda arvet osaliselt ega täielikult tasunud ei ole, kuid kohtu hinnangul võib eelviidatud arvega seotud kirjavahetusest tuletada kostja kaudse tahteavalduse nimetatud arve ja sellel näidatuga nõustumise kohta. Nimelt on hageja saatnud kostjale arve tehtud tööde kohta, millest saab välja lugeda hageja soovi tööd kostjale üle anda. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja on arve ilmselt ka sisuliselt läbi vaadanud, kuna palunud selle summat vähendada. Muid kommentaare ega vastuväiteid nimetatud arve osas kostja esitanud ei ole. Sellest saab järeldada kostja nõustumust arvega. Seega ei ole kostja VÕS § 644 lg 1 sätestatud mõistliku aja jooksul teatanud puudustest töös ega nõudnud VÕS § 646 lg 1 alusel nende parandamist või uue töö tegemist. Kostja tuleb

VÕS § 638 alusel lugeda arvel loetletud tööd vastu võtnuks ning nimetatud arvel näidatud summa 2383,55 eurot on muutunud sissenõutavaks.

Hageja esitas kostjale 12.11.2019 arve nr 1911001 summas 1860,12 eurot (tlk 11p). Arve selgitusse oli kirjutatud: 1) lagede ehitus (korter 5, 6 korrus) 73,40 m2 ühikhinnaga 11,50 €/m2, kokku 844,10 eurot, lisaks käibemaks; 2) Lae karbiku ehitus 30,4 jm ühikhinnaga 15 €/jm, kokku 456 eurot, lisaks käibemaks; 3) 6. korruse karbiku ümber tegemine, 5 korrusel lae lahtivõtmine, aukude lappimine lagedes, seinale kipsi liimine enne lae ehitust maksumusega 250 eurot, lisaks käibemaks.

Hageja kohustuseks on tõendada töövõtulepingu osas lepingu sisu, tööde lepingu nõuetele vastav tegemine, tööde üleandmine. Kui kostja vaidleb tööde üleandmisele vastu, siis tuleb hagejal tõendada, et tegi tööd nõuetekohaselt ja kostja keeldub alusetult töid vastu võtmast (vt 20.11.2021 istungil kohtu selgitust tlk 116p, 00:05:21).

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud nimetatud arve osas ei seda, et kostja oleks need tööd tellinud, teinud või kostja need vastu võtnud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks otseselt või kaudselt nimetatud arvet aktsepteerinud (erinevalt eelmisest kahest arvest). Kostja ei ole tunnistanud nimetatud tööde eest esitatud nõuet. Hageja on esitanud arve saatmise kohta 12.11.2019 e-kirja (tlk 11), kuid tõenditest ei nähtu, et kostja oleks seda mingilgi viisil aktsepteerinud. Hageja ei ole tõendanud, et vaikimist saaks lugeda tahteavalduseks (TsÜS § 68 lg 4). Samuti ei ole tunnistaja O. P. 30.11.2022 istungil antud ütlused piisavalt konkreetsed, et neid siduda sellel arvel näidatud tööde tegemisega ja lugeda need tehtuks ja kostjale üleantuks. Hageja ja kostja on küll ka edasises e-kirjavahetuses nimetatud arvele viidanud, aga ka sellest ei tulene kostja poolt nimetatud arvel näidatud tööde aktsepteerimist või vastuvõtmist. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks need tööd tellinud ja vastu võtnud, mistõttu ei ole ta tõendanud, et arve oleks muutunud sissenõutavaks. Nimetatud osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

Kostja on teinud alternatiivselt menetlusliku tasaarvestuse objektijuhtimise lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega hageja vastu juhul, kui hagi mingis osas peaks rahuldatama (tlk 57, p II 2 jj). Kostja on esitanud objektijuhtimise eest tasutud summade tagasiarvestuse nõude 6000 eurot vastavalt 05.12.2019 arvele nr 19061 hageja vastu (tlk 67). Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõude olemasolu. Kui kostja nõue oli olemas ja tasaarvestatav, siis jätab kohus tasaarvestatud summa osas esitatud hagi rahuldamata. Seega tuleb tuvastada, kas kostjal oli hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta sai tasaarvestada.

Kostja kahju nõue põhineb lühidalt kokku võetuna järgmistel asjaoludel. Kostja nõuded hageja vastu on tekkinud lepingulisel alusel, kuna hageja teostas objektijuhtimise töid hageja tellimusel suulise lepingu alusel objektil Pärnu mnt 33, Tallinn. Objektijuhtimine toimus perioodil juuli kuni november 2019. Objektijuhile olid delegeeritud väga laialdased ülesanded. Tegelikkuses teostas hageja töid oluliselt vähem ja halvema kvaliteediga, kui poolte vahel oli kokku lepitud. Hageja juhatuse liige A. M. pidi objektijuhina objektil viibima terve päeva või vähemalt 5 tundi päevas. M. külastas objekti väga juhuslikult ja viibis seal oluliselt vähem aega,

enamasti 5-30 minutit päevas. Kostja on hageja tähelepanu puudujääkidele objektijuhi töös juhtinud oma e-kirjadega alates 12.11.2019. Samuti esitas kostja tõendina väljavõtted A. M.’i liikumisgraafikud objektil viibimise kohta (tlk 70-78p), mis tõendavad, et objektijuht A. M. rikkus lepingut, viibides objektil kokkulepitust oluliselt vähem aega. Kostja tasus hagejale objektijuhtimise teenuse eest kahe arve alusel 9600 eurot. Kuna kostja ei olnud rahul objektijuhtimise teenuse kvaliteediga (õieti selle mitteosutamisega), esitas kostja rohkem makstud summade tagasi arvestamiseks hagejale omakorda arve nr 19061 summas 6000 eurot. Hageja nimetatud arvet tasunud ei ole, arve on muutunud sissenõutavaks.

Hageja on 20.10.2021 istungil eitanud kostja poolt viidatud sisuga kokkuleppe sõlmimist ning eitanud kahju tekitamist (tlk 117, 00:16:57). Kohus on kostjale seoses menetlusliku tasaarvestusega selgitanud, et kostjal tuleb tõendada, et tal on nõue, mida tasaarvestada teise poole vastu; selgitada mis leping, kelle vahel, millal, mis tingimused ja sisu, rikkumised (tlk 117, 00:23:06). Kostjal tuli tõendada, et selline kokkulepe oli ning mida hageja seejuures rikkus, tegi valesti või jättis tegemata; kahju suurus samuti vajalik tõendada ning andnud kostjale võimaluse täpsustada enda nõuet (tlk 117p, 00:37:49).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 25. november 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kahju nõude esitajal ehk antud asjas kostjal.

Kostja on objektijuhi lepinguga seoses esitanud hageja poolt kostjale esitatud arved sama Pärnu mnt 31, Tallinn ehitusobjekti objektijuhtimise eest (tlk 65-66) ning projektijuhi kutsestandard tase 6 kirjelduse (tlk 142-144p). Hageja vaidles esitatule vastu ning eitas, et kostja ja hageja oleks kunagi leppinud kokku objektijuhi ülesannetes, millised kostja esitas 19.10.2021 kohtusse, samuti ei ole kostja kunagi teavitanud hagejat objektijuhi kohustuste rikkumistest (tlk 147p, p 5).

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude olemasolu hageja vastu. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku projektijuhi tase kutsestandardi tingimustes lepingu täitmisel. Pealegi nähtub hageja esitatud arvetelt, et need on esitatud objekti juhtimise eest (tlk 65-66), kostja ei ole selgitanud, kuidas on see sama, mis projektijuht tase 6 standard. Kostja ei ole ka selgelt välja toonud, kuidas hageja rikkus projektijuht tase 6 standardis kirjapandut. Kostja on viidanud konkreetselt vaid sellele, et hageja viibis liiga vähe objektil. Kostja ei ole väitnud, et nad oleks kokku leppinud mingi miinimumaja, mille hageja esindaja oleks pidanud viibima objektil. Kostja ei ole ka osundanud, et tema esitatud projektijuht tase 6

standardis oleks see kirja pandud. Peale selle märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja põhjustas kostjale kahju kogusummas 6000 eurot. Lihtsalt sellises summas enda poolt arve väljastamisest ei piisa kahju summa tõendamiseks.

Seega ei ole kostja tõendanud, mis sisuga lepingu pooled sõlmisid ning et hageja oleks kokkulepitut rikkunud ning et kostjal oleks kahju tekkinud. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole hageja rikkunud oma kohustusi kostja ees, mistõttu ei ole ta põhjustanud kahju kostjale. Kostjal puudus hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega puudus kostjal ka tasaarvestatav nõue ning hageja nõue ei ole kostjapoolse tasaarvestusega lõppenud. Seega kuulub hagi põhinõude osas osaliselt rahuldamisele.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas osaliselt summas 3598,35 eurot (1214,80 + 2383,55).

tasaarvestuse avalduse rahuldamata. Kohus leiab, et seega on kokkuvõttes põhjendatud jätta 70% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 30% kostja menetluskuludest hageja kanda. Vastaspoolelt väljamõistmata osas jäävad menetluskulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.