Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja OÜ Aktiva Finants esitas 29.06.2005 Tallinna Linnakohtule (alates 01.01.2006 Harju Maakohus) hagi (t.l. 4-6) kostja A.H vastu 3 598 krooni 50 sendi põhivõlgnevuse ja 3 598 krooni 50 sendi viivisvõlgnevuse saamiseks. Harju Maakohtu 28.04.2006 tagaseljaotsusega hageja hagi rahuldati täielikult. Harju Maakohtu 20.06.2006 määrusega rahuldati kostja kaja ja taastati asja menetlus. Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja ei olnud nõus kirjaliku menetlusega ja teatas oma soovist isiklikult kohtuistungist osa võtta. Kostja leidis, et hagi allub Viru Maakohtule, kuna kostja elab Sillamäe linnas Ida-Virumaal. Harju Maakohtu 27.09.2006.a määrusega oli osaühingu Aktiva Finants hagi A.H vastu 7197 krooni nõudes

Tsiviilasi nr 2-05-5542

üleantud Viru Maakohtule. Viru Maakohus tegi 29.novembril 2006.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendas kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtsustatud menetluses. Viru Maakohtu 20.detsember 2006.a kohtuotsusega rahuldati hageja Osaühingu Aktiva Finants hagi A.H vastu 7 197 krooni nõudes täies ulatuses. 19.01.2007.a esitas A.H Viru Maakohtu 20.12.2006.a otsuse peale apellatsioonikaebuse. 10.09.2007.a Viru Ringkonnakohtu otsusega Viru Maakohtu otsus tühistati täies ulatuses ja saadeti samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (AS R õigusjärglane) ja kostja 03.07.1999 Q GSM lepingu nr 10039709, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ning regulaarselt tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“ (edaspidi ka Pakkumine), mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Seisuga 07.12.1999 oli kostja põhivõlgnevus Tele2 Eesti AS ees summas 3 598 krooni 50 senti. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest, lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 3 598 krooni 50 senti, millele lisanduvad viivised. Vastavalt Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi ka Üldtingimused) peatükile VII oli kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Põhivõlalt 3 598 krooni 50 senti arvutatud viivis ajavahemiku eest 07.12.1999 kuni 17.06.2005 on 7 865 krooni 66 senti, kuid heas usus vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt viivist 3 598 krooni 50 senti. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Teenuse eest tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, Pakkumises, Üldtingimustes ning samuti kostjale väljastatud arvetes. Lisaks eeltoodule on kostjalt võlgnevuse likvideerimisele kutsutud Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud lepingu lõpetamise teates, nõude loovutamise teates ning hageja poolt kostjale esitatud võlateatises. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §12 lg.1 ja 2, Tsiviilkoodeksi (TsK) §173 lg.1, §174, §191 lg.1, §192, § 222 lg.1 ja §230 lg.1, palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 3 598 krooni 50 senti ja viivis summas 3 598 krooni 50 senti ning kohtukuludena riigilõiv summas 560 krooni ja tasu õigusabi eest summas 359 krooni 85 senti vastavalt kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagiga nõus, vaidleb sellele täies ulatuses vastu, kuna haginõue ei ole põhjendatud. Hageja ei tõendanud nõude olemasolu. Hageja esitatud dokumentidest ei tulene üheselt, et poolte vahel on õigussuhe. Lepingu sõlmimise pakkumise nr. 063500 pooleks ei ole hageja ega tema õiguseelneja. Antud dokumendist ei ole võimalik tuvastada kes on üldse lepingu pooleks. Tõenäoliselt lepingupooleks on füüsiline isik Ü.M, kes on märgitud pakkumises müüjana. Q GSM lepingust 2(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

nr. 10039709 on samuti võimatu tuvastada lepingu pooli. Võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada on isikutel. TsÜS § 5 lg 1 järgi isikuks on füüsiline või juriidiline isik. TsÜS § 41 lg. 1 kohaselt juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Äriseadustiku § 15 lg. 2 järgi ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Hageja esitatud dokumentidest ei tulene selgelt, et AS R on võtnud endale lepingulisi kohustusi. Tüüptingimused ei ole pooltele siduvad. Hageja poolt esitatud tüüptingimused (Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused) ei ole kostjale siduvad ning nendest ei teki kostjale mingeid kohustusi. Telefonsideteenuste operaator ei ole enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas. Kostjale ei ole antud võimalust tüüptingimuste sisust teada saada. Allakirjutatud lepingust ei tulene piisavalt selge, et just kohtule esitatud tüüptingimused peatakse lepingus silmas. Lepingus viidatakse ebamäärasele „Q GSM-i tingimustele", mis ei ole võimalik identifitseerida ja annab võimaluse igasugusele falsifitseerimisele. Esitatud arved ei ole asjakohased. Raamatupidamisseaduse § 7 sätestab vormilised nõuded algdokumentidele. Kohtule esitatud arvetel puudub nende koostaja allkiri. Arvetest üldse ei selgu nende koostaja ega ka nõutud rahasummade saaja. Arved ei tõenda hageja poolt oma lepingulise kohustuse täitmist. Võlasuhetes arve kui dokument ei tõenda iseennesest lepingulise kohustuse täitmist. Kohustuste täitmist tõendavad muud dokumendid - nt. ostu-müügi lepingu puhul selleks dokumendiks on saateleht, töövõtulepingu puhul - tööde vastuvõtmise akt, veolepingu puhul - teekonnalehed jne. Arved koostatakse kohustuste täitmist tõendavate dokumentide alusel rahavahendite liikumise korraldamise ja raamatupidamisarvestuse eesmärgil. Kui arved ei põhine kohustuste täitmist tõendavatel dokumentidel, siis on need alusetud. Vaidlusalused arved ei olnud kostjale kättetoimetatud. Seda asjaolu kinnitab kostja oma ütlustega, mida ta nõus andma vande all. Arvetes sisaldavad nõuded ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud arvete kohaselt nõuab hageja perioodi 03.08.1999.a - 02.09.1999.a telefonikõnede eest 798,55 krooni; perioodi 03.09.1999.a - 22.07.2000.a kuumaksud 1 800 krooni; leppetrahv 1 000 krooni. Hageja ei esitanud tõendeid, mis mahus osutas ta telefonsideteenuseid perioodil 03.08.1999.a - 02.09.1999.a. Kostja leiab, et hageja ei esitanud objektiivseid andmeid perioodil 03.08.1999.a - 02.09.1999.a osutatud telefonsideteenuste kohta. Võlgnevus kui selline ei teki numbritest paberil ning õiendist, vaid osutatud teenustest. Kuivõrd on tegemist pakutava suhtega tuleb vaidluse korral sellest ka lähtuda ning tõendada, et konkreetseid teenuseid on pakutud ning nõutav tasu vastab osutatud teenuste mahule. Dokumendiks, mis tõendaks kostja poolt oma lepingulise kohustuse täitmist. on perioodi 03.08.1999.a - 02.09.1999.a. hageja telefonikõnede väljavõte. Hagejal puudub õigus nõuda 03.09.1999.a - 22.07.2000.a kuumaksud 1800 krooni. Hageja ise väidab, et ta lõpetas telefonsideteenuste lepingu ennetähtaegselt. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et leping oli tähtajaline. Alates septembrist 1999.a. ei kasutanud kostja enam telefonsideteenuseid. Pärast lepingu lõpetamist ei ole poolte vahel õigussuhet, seega ei ole ka vastastikke kohustusi. Hagejal puudub õigus nõuda „leppetrahvi" 1000 krooni. Mõiste „leppetrahv" kasutamine ei ole hageja poolt korrektne. Hageja enda seletusest tuleneb, et nõutav summa 1000 krooni ei ole „leppetrahv" TsK § 191 mõttes, vaid hüvitis subsideeritud mobiiltelefoni „Alcatel One Toueh View" mittetagastamise eest. Samas väidab hageja, et ülalnimetatud telefoni omandiõigus kulub hagejale ning lepingu lõpetamisel oli kostja kohustatud seda hagejale tagastama. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna hageja ei ole kaotanud mobiiltelefoni „Alcatel One Touch View" omandiõigust ja selle väljaandmisnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud, siis puudub hagejal õigus nõuda tagastamata mobiiltelefoni eest rahaline hüvitis. 3(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

Viiviste nõue ei ole põhjendatud. TsK § 192 kohaselt kokkulepe viivise kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Enne 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 92 lg.-s 2 expressis verbis on sätestatud, et kirjalikus vormis tehtud tehingule peavad kirjutama alla tehingu teinud isikud. Vastavalt TsÜS § 93 lg-le 1 seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe viivise kohta, seega viivise nõue on aluseta. Ülalöeldu alusel leiab kostja, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ja kohtukulud hageja kanda. Kostja poolt 03.07.2008.a kohtule saadetud vastuses märgib kostja, et oli 02.07.2008.a taotluses kirjaliku menetluse määramisega nõus ja väljendas ka nõusolekut läbi viia 03.07.2008.a eelistung tema osavõtuta. TsMS § 413 lg 3 p 3 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Mis puudutab sisulise arutamise võimalust, siis leian et hagi tuleb jätta rahuldamata muuhulgas põhjusel, et vaatamata Viru Ringkonnakohtu 10.09.2007.a otsuses antud juhtnöörile, ei esitanud hageja vaidlustatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Nimelt puuduvad toimikus tõendid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil osutas hageja kostjale teenuseid (perioodi 03.08.1999.a. - 02.09.1999.a. hageja telefonikõnede väljavõte). Esitamata on lepingu sõlmimist, täitmist ja lõpetamist kinnitavad dokumendid. Kohtule esitatud leping nr 10039709 ei anna alust järeldada, et see oli sõlmitud AS Tele2 Eesti (AS R) poolt. Kõrvaldamata on ka muud lepingudokumendi kohta Rinkonnakohtu poolt antud märkused - tüüptingimuste puudumine lepinguteksti pöördel, järeldus, et tegemist on osaga lepingust jne. Nõuetekohased arved on esitamata (toimikus olevatel "arvetel" puuduvad koostaja nimi, esitaja rekvisiidid ja allkirjad). On esitamata tõendid selle kohta, et "tüüptingimused" on pooltele siduvad. Puuduvad tõendid kirjaliku viiviste kokkuleppe sõlmimise kohta.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja esitas haginõude selgituse ja täiendavad tõendid. Kostja on sõlminud AS-ga Tele2 Eesti (AS R õigusjärglane) 30.06.1999.a tähtajalise mobiiltelefonisideteenuste lepingu, valis teenuspaketiks Q30, mille kuutasu oli 200 krooni kuus. Kostja tasus vastavalt pakkumistele nr JI01956 esimese kuumaksu ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku summa 850 krooni 03.07.1999.a. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Alcatel One Touch View ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Pooltevaheline leping jõustus vastavalt üldtingimuste punktile 2.3 ja 2.4 alates 03.07.1999.a, s.o peale pakkumisel näidatud ettemaksu tasumist. Kostja on allkirjastanud lepingu ning kinnitanud, et on teadlik, et üldtingimused on Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks ja et kostja on tutvunud Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonsideteenuste lepingu tingimustega ja seega tunnistanud lepingutingimuste kohaldumist poolte õigustele ia kohustustele. Vastavalt Üldtingimuste punktile 1.1 Q GSM-I mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused AS-i R, kes tegutseb tähise Q GSM all või ASi R poolt volitatud Q GSM edasimüüja ja füüsilise või juriidilise isiku vahel sõlmitud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste lepingu lahutamatu osa, mida rakendatakse alates Q GSM lepingu allakirjutamisest. Tulenevalt eeltoodust on kostjale teada Q GSM lepingu sõlmimisel poolte õigused ja kohustused ning samuti on määratletud lepinguga selgelt ka lepingu pooled. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning kostja on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja tasus ettemaksu 03.07.1999.a summas 850 krooni ja 18.08.1999.a 240 krooni ning edaspidi kostja arveid ei tasunud. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summa 2598,50 krooni ja leppetrahv summas 1 000 krooni. Hageja esitas kostja poolt tasumata 4(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

jäänud arvete kordus väljatrükid, millised on saadetud kostjale lepingujärgsel aadressil xxx x-x, xxx: Arve nr xxxxxx, arve nr xxxxxx, arve nr xxxxxx, arve nr xxxxxx. Lepingu üldtingimuste punkti 7.2 ja 12.6 kohaselt saadetakse arved kostjale osutatud teenuste eest posti teel kostja poolt lepingus näidatud postiaadressil, v.a juhul, kui te informeerite meid kirjalikult nimetatud aadressi muutusest. Kostjale saadetavad arved loetakse kättetoimetatuks pärast 48 tunni möödumist nende postitamisest. Arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda teenuste eest tähtajaliselt. Teavet kättesaamata arvete kohta saab kostja AS R klienditeenindusest, kus kostja nõudmisel väljastatakse arve koopia. Seega on AS R lepingu nõuetele vastavalt edastanud arved kostjale ning need loetakse kostja poolt kätte saaduks. AS R ja kostja leppisid üldtingimuste punktis expressis verbis kokku tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise viisi, mida AS R ka täitis. Juhul, kui kostja ei saanud arveid kätte, oleks kostja pidanud ise pöörduma teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta. Kostja ei ole AS R poole pöördunud, mistõttu AS R on lepingu nõuetele vastavalt edastanud arved kostjale ning need loetakse kostja poolt kätte saaduks. Hageja lõpetas kostjaga Q GSM lepingu sõlmimise ajal kehtinud Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punkti 9.2 kohaselt ühepoolselt lepingu seoses kostja poolsete kohustuse rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega tulenevalt perioodi arvete tasumata jätmisega tekkinud võlgnevusest. Vastavalt tingimuste punktile 5.1.7 ja 7.12 oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Tulenevalt üldtingimuste punktist 8.1 oli kostjal sõlmitud lepingu tähtajaga kuni 02.07.2000.a. Poolte vahel lõpetati Q GSM leping enne tähtaja lõppu ning seega oli AS-il Tele2 õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni nimetatud tähtajani. Maksed kuutasude eest kajastuvad lõpparvel nr 6156444, millele lisanduvad ka arvestuslikud igakuised tasumata arvetel kajastuvad kuumaksed. Kuutasud kajastuvad saldo kinnitusel märksõna Telefonimaksed all. Kostja ei tagastanud mobiiltelefoni ning kohustus mobiiltelefoni maksumusest täiendavalt hüvitama 1 000 krooni. Kostja sõlmis lepingu tähtajaga 12 kuud. Kostjale müüdud mobiiltelefon Alcatel One Touch View maksumus oli 650 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes ehk subsideeritud hind. Kostja kinnitas ka lepingul oma allkirjaga, et ta on teadlik, et mobiiltelefon kuulub lepingu tähtaja, 12 kuu jooksul teenuse osutajale, mitte kostjale. Juhul, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kohustus kostja telefoni tagastama, mittetagastamise korral tasuma telefoni väärtuse (mittesubsideeritud hind müügi hetkel). Mobiiltelefoni maksumus kuulus hüvitamisele seoses asjaoluga, et kostja käitumise tõttu lõpetati leping ennetähtaegselt. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt, enne lepingu tähtaja saabumist, kostja mobiiltelefoni ei tagastanud ning seega kohustus kostja tasuma mobiiltelefoni maksumuse ning hageja nõuab kostjalt mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja mobiiltelefoni väljaostu hinna vahe hüvitamiseks 1000 krooni tasumist lisaks eelnevalt lepingu sõlmimisel tasutud summale 650 krooni. Telefoni hüvitis sisaldub leppetrahvina lõpparvel nr 615644. Seega tuleneb hageja õigus nõuda nimetatud summat kostja poolt allkirjastatud lepingust ning tingimuste punktist 4.1.11 ja 8.5. Kostjal on tekkinud viivisvõlgnevus seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt poolte vahel kokkulepitud Üldtingimuste punktile 7.4 on kostjal kohustus tasuda teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kostja on kohustatud tähtajaks tasumata summadelt tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates peale lepingu lõpetamist kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuigi lepingu sõlmimise perioodil kehtinud Üldtingimuste kohaselt oli viivise määraks 0,5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Tulenevalt 5(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

hagiavaldusest on viivist vähendanud ning nõuab hagiavalduse kohaselt kostjalt viiviste summas 3 598,50 krooni tasumist. Viru Maakohtule hageja poolt 25.06.2008.a saadetud täiendava seisukoha kohaselt on Kostja sõlminud Tele-2 Eesti AS-ga (AS R õigusjärglane (väljavõte B-kaardilt ja väljaandest Ametlikud teadaanded - toimikus)) 30.06.1999a. Tähtajalise mobiilsideteenuste lepingu, valis teenusepaketiks Q30, mille kuutasu oli 200,00 krooni kuus. Kostja tasus vastavalt pakkumisele nr J101956 esimese kuumaksu ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku summa 850,00 krooni 03.07,1999 ,a. Kostja sai enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Alcatel One Touch View ja asus hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Kostja on allkirjastanud lepingu ning kinnitanud, et tema poolt esitatud andmed on õiged, et omab Q GSM-i lepingu sõlmimiseks vajalikke õigusi ja volitusi, et on teadlik, et Üldtingimused on Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks ja et kostja on tutvunud Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefoniteenuste lepingu kõigi tingimuste ning hinnakirjaga ning kohustub neid täitma ja seega tunnistanud lepingutingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele.Vastavalt Üldtingimuste punktile 1.1 Q GSM-i mobiiltelefoni teenuste kasutamise tingimused AS-i R, kes tegutseb tähise Q GSM all või AS-i R poolt volitatud Q GSM edasimüüja ja füüsilise või juriidilise isiku vahel sõlmitud Q GSM-i mobiiltelefoniteenuste lepingu lahutamatu osa, mida rakendatakse alates Q GSM lepingu allakirjutamisest. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arveldus korra kohaselt ning kostja on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostja tasus ettemaksu 03.07.1999 .a. summas 850,00 krooni ja 18.08.1999 a. 240,00 krooni ning edaspidi kostja arveid ei tasunud. Kostjal on tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 2598,50 krooni ja leppetrahv summas 1000,00 krooni. Lepingu Üldtingimuste punkti 7.2 ja 12.6 kohaselt saadetakse arved kostjale osutatud teenuste eest posti teel kostja poolt lepingus näidatud postiaadressil. Kostjale saadetavad arved loetakse kättetoimetatuks pärast 48 tunni möödumist nende postitamisest. Arve mitte kättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda teenuste eest tähtajaliselt. Teavet kättesaamata arvete kohta saab kostja AS R klienditeenindusest, kus kostja nõudmisel väljastatakse arve koopia. Seega AS R on vastavalt lepingu nõuetele edastanud kostjale osutatud teenuste eest arved ning need loetakse kostja poolt kätte saaduks. Juhul, kostja ei saanud arveid kätte või tal oleks olnud muid pretensioone arvete sisu ning vormi kohta, oleks kostja pidanud pöörduma teenuse osutaja poole, mida kostja pole teinud, ning hageja loeb kostja arved kättesaaduks ning nendega nõustunuks. Hageja lõpetas kostjaga Q GSM lepingu sõlmimise ajal kehtinud Q GSM mobiiltelefoni sideteenuste kasutamise tingimuste punkti 9.2 kohaselt ühepoolselt lepingu seoseskostja poolsete kohustuse rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega tulenevalt perioodiarvete tasumata jätmisega tekkinud võlgnevusest. Vastavalt Üldtingimuste punktile 5.1.7 ja 7.12 ning Liitumislepingule oli teenuse osutajal õigus nõuda kostjapoolsete lepingu rikkumiste tõttu lepingu lõpetamisel kuumakseid kuni lepingutähtaja lõpuni. Tulenevalt Üldtingimuste punktile 8.1 oli kostja sõlmitud leping tähtajaga 02.07.2000 a. Poolte vahel lõpetati Q GSM leping enne tähtaja lõppu ning seega oli AS-il Tele-2 õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni nimetatud tähtajani. Maksed kuutasude eest kajastuvad lõpparvel nr 6156444 (toimikus olemas), millele lisanduvad ka arvestuslikud igakuised tasumata arvetel kajastuvad kuumaksed. Kuutasud kajastuvad saldo kinnitusel märksõna Telefonimaksed all. Kostja ei tagastanud mobiiltelefoni ning kohustus mobiiltelefoni maksumusest täiendavalt hüvitama 1000,00 krooni. Kostja sõlmis lepingu tähtajaga 12 kuud. Kostjale müüdud mobiiltelefon Alcatel One Touch View maksumus oli 650,00 krooni ainult koos Q GSM paketiga liitudes ehk subsideeritud hind. Kostja kinnitas ka lepingul oma allkirjaga, et ta on teadlik, et mobiiltelefon kuulub tähtajaga, 12 kuu jooksul teenuse osutajale, mitte kostjale. Juhul, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kohustus kostja telefoni tagastama, mittetagastamise korral aga tasuma telefoni väärtuse (mittesubsideeritud hind müügi hetkel). Mobiiltelefoni maksumus kuulus hüvitamisele seoses asjaoluga, et kostja käitumise tõttu lõpetati leping ennetähtaegselt. Kuna kostjaga lõpetati leping ennetähtaegselt, enne lepingutähtaja 6(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

saabumist, kostja mobiiltelefoni ei tagastanud ning seega kohustus kostja tasuma mobiiltelefoni maksumuse ning hageja nõuab kostjalt mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja mobiiltelefoniväljaostu hinna vahe hüvitamiseks 1000,00 krooni tasumist lisaks eelnevalt lepingu sõlmimisel tasutud summale 650,00 krooni. Telefoni hüvitis sisaldub leppetrahvina lõpparvel nr 615644. Seega tuleneb õigus nõuda nimetatud summat kostja poolt allkirjastatud lepingust ning üldtingimustepunktidest4.1.11 ja 8.5. Kostjal on tekkinud viivisvõlgnevus seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õigused nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt poolte vahel kokkulepitud Üldtingimuste punktile 7.4 on kostjal kohustus tasuda teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kostja on kohustatud tähtajaks tasumata summadelt tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem, kui 60,00 krooni. Tulenevalt eeltoodust jääb hageja nõude juurde ja palub hagiavalduse rahuldada täies ulatuses.

KOHTUISTUNG

Kohus määras asja läbivaatamiseks 03.07.2008.a kohtuistungi. Kostja istungile ei ilmunud, kuid palus asja läbi vaadata tema osaluseta. Kohus vaatas asja sisuliselt läbi kostja osaluseta. Hageja esindaja väitel oli 03.07.1999.a sõlmitud kostja ja GSM vahel mobiiltelefoni ostumüügileping. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt, 1 aastaks. Lepingu sõlmimisel sai kostja telefoni Alcatel, kostja kirjutas alla pakkumisele, saanud mobiiltelefoni, maksnud kuumaksu 200 krooni ja telefoni eest 650 krooni ning maksnud ka esimese arve summas 240 krooni. Ja kohustus maksta igakuiselt 200 krooni. Kirjutades lepingu alla kostja kinnitas lepingus, et ta on tutvunud Q GSM lepingu tingimustega ja on nõus täitma kohustusi ning on teadlik, et tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist kohustub ta tagastama mobiiltelefoni ja tasuma kuumakseid lepinguperioodi lõpuni. Kostja peale lepingu sõlmimist, on tasunud vastavalt sellisele pakkumisele 1 arve. Seega on kostja vastuväide, et ta ei tunnista lepingulist suhet poolte vahel alusetu. Kostja maksis ühe arve ära septembris ning tal jäi 4 arvet tasumata. 02.09.1999.a summas 798.55 krooni, oktoobris 1999.a 200 krooni, mis oli ainult kuumaks, novembris 1999.a 200 krooni ja 2400 krooni, mis koosnes: kuumaksetest detsembris 1999.a – juulini 2000.a summas 1400 krooni ja leppetrahv telefoni eest 1000 krooni ning 04.11.1999.a oli saadetud kostjale lepingu lõpetamise teade, kus kostjal paluti 25 päeva jooksul tasuda võlgnevus. Kostja seda teinud ei ole. Mistõttu leping lõpetati lepingu p 9.2.2 järgi, mis sätestab: 9.2 meil on õigus leping osaliselt või täielikult ühepoolselt lõpetada Teile sellest kirjalikult ette teatades kui punkt 9.2.2 kohaselt Te ei ole meile õigeaegselt tasunud Lepingu või muu alusel maksmisele kuuluvaid summasid. Kostja selle pakkumisele ja lepingule vastu ei vaielnud. Asjaolu kohta, et arvetel puudub allkiri märgime järgmist: peale lepingu sõlmimist 20.04.2001.a Q GSM muutis ärinime Tele 2 Eesti AS-ks ja kui need arved edastati Aktiva Finantsile, siis nad olid lihtsalt välja trükitud, kuid seal ei olnud numbrit. Originaal oli postitatud kostjale õigeaegselt, aadressile mille kostja märkis lepingus. Seega kostja pidi oleks arved saama. Mis puudutab üldtingimusi, siis on lepingu p 7.12 sätestatud, et Q GSM esitab Lepingu lõpetamisel lõpparve kolme kuu jooksul arvates lepingu lõpetamise vormistamise päevast. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei tagastata enammaksud summasid enne teenuste arve aluseks oleva perioodi lõppu. Juhul kui leping lõpetatakse punktide p 9.2.1, 9.2.2 ja 9.2.4 alusel, siis kuuluvad kuutasud maksmisele lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodi või lepingu tähtaja järelejäänud osa eest, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Viimasest arvest 22.11.1999a-st on näha, et kostjale esitati kuumakse arved, alates detsembrist 1999.a – juulini 2000.a ja selle lepingu lõppemiseni. Kostja on kohustatud tasuma 1000 krooni leppetrahvi telefoni eest, kuna kostja kohustus lepingu enne tähtaegsel lõpetamisel tagastama telefoni, kuid ei tagastanud seda või tasuma selle väärtuse meie poolt esitatava lõpparve alusel. Samuti oli ta kohustatud tasuma meile kuutasud lepingu 7(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

lõpetamiseni, mis on sätestatud üldtingimuste p-s 8.5. Hageja leiab, et nõue on põhjendatud ja palub kohus rahuldada hagi täies ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Antud asjas poolte vahel käib vaidlus 30.06.1999 Q GSM lepingu nr 10039709 tingimuste, samuti lepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise asjaolude üle. Vastavalt pakkumisele JI 01956 (tl 157) AS R (reg. nr. xxxxxxxx) pakkus A.H-le ALCATEL ONE TOUCH VIEW 650 krooni eest kuumaksega Q30 - 200 krooni ja liitumistasuga (SIM kaart) 0 krooniga, kokku 850 krooni. Makse laekumise tähtaeg 30.06.1999 12:34:06, müüja JÕHVI Q KAUP Ü.M. Vastavalt pakkumisel JI 01956 tehtud templile anti A. H-le kaup kätte 30.06.1999. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja Jõhvis 30.06.1999 Q-GSM vanem müügikonsultandi Ü.M ja A.H poolt allkirjastatud Q-GSM leping (tl 156), mille kohaselt leping on tähtajaline, sõlmitud mobiiltelefoni ALCATEL saamiseks. Lepingu sõlminud müügiesindus/edasimüüja JÕHVI Q GSM Rakvere 17. Ülalnimetatud dokumentidega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel tekkisid õigussuhted, kuna üks pool tegi ettepaneku ja teine pool aktsepteeris selle lepingule allkirjastamisega ja telefoni kättesaamisega. Poolte vahel on õigussuhted tekkinud enne 1. juulit 2002. a, millest tulenevalt tuleb asja lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksit (edaspidi TsK), kuna vaidlusalune võlasuhe tekkis enne 1. juulit 2002 a (RKTKo 3-2-1-66-05, 3-2-1-78-05) ja kuni 01.07.2002.a kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS). Seisuga 30.06.1999 kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. TsÜS § 60 lg 1 järgi tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed (lepingud). Tulenevalt TsÜS § 61 lg-st 1 tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Sama paragrahvi lg 2 järgi tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. TsK § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel - vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Tulenevalt TsK §-st 242, mille kohaselt kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma, on ostu-müügilepingu oluliseks 8(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

tingimuseks müüdava asja hind. Seega saab ostu-müügilepingu lugeda sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe müüdava asja hinnas. Hageja seletustest võib järeldada, et vaidlusalune leping on järelmaksuga ostu-müügileping TsK § 242 järgi. TsK § 257 lg 1 kohaselt pikema kasutamisajaga kaupu võivad jaekaubandusorganisatsioonid kodanikele müüa järelmaksuga (ositi maksmisega) NSV Liidu ja Eesti NSV seadusandlusega kindlaksmääratud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 3 ostjal tekib omandiõigus järelmaksuga müüdud kaupadele vastavalt § 138 sätetele. Kuna tehingu tegemise ajal ei kehtinud enam TsK § 138, siis on asjassepuutuv säte ka tehingu tegemise ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92. Vallasasja omandi ülemineku eelduseks on AÕS § 92 lg 1 kohaselt kokkulepe omandi ülemineku kohta ja valduse üleandmine omandajale. Kostjale on hageja poolt vara üle antud TsK § 242 tähenduses ja kostja on tasunud sissemakse ning kuutasu 30.06.1999.a. Seisuga 30.06.1999 kehtinud Äriseadustiku § 15 lg 2 esimese lause kohaselt ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. See seaduse nõue on täidetud: pakkumisel JI 01966 on olemas need andmed. Äriregistri kannete kohaselt AS R muutis ärinime Tele 2 Eesti Aktsiaseltsiks 20.04.2001 ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiks 26.10.2001 (tl 51). Kohtule esitatud 20.04.2005 teatise nõude loovutamise kohta, kohaselt (tl 17), Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005 vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants nõude A. H vastu põhisummas 3598,50 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Nõude uueks võlausaldajaks on OÜ Aktiva Finants. Seega OÜ-l Aktiva Finants on õigus esitada 30.06.1999 Q GSM lepingust tulenevad nõuded. Vaidlusaluse lepingu lõpus (enne poolte allkirjade) oleva teise lause kohaselt Q GSM lepingu Poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Q GSM–i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega (Q GSM-i tingimused), mis on Q GSM-i Lepingu lahutamatuks osaks (vt. pöördel). Vaatamata sellele, et lepingus on märge, et see on tähtajaline, ei ole pakkumisel ega ka lepingus selle tähtaeg määratud. Hageja poolt esitatud Lepingu algdokumendi pöördel puuduvad ka Tingimused, kus oleks lahti kirjutatud Q GSM lepingu Poolte õigused ja kohustused. Hageja seletuse kohaselt need peavad kostja Lepingu eksemplari pöördel olema (kuid see ei ole kohtule esitatud), samuti hageja esindaja nõustus, et Lepingu eksemplarid peavad olema identsed. Kohus loeb tõendamatuks, et poolte vahel oli sõlmitud järelmaksuga ostu-müügileping, kuna see ei lähtu kirjaliku Lepingu tingimustest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud Q GSM–i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (tl 14-15) on antud asjas asjakohatud, kuna puudub poolte allkirjad ja kostja eitab, et oli nendega tutvustatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväidet, kui seadusest ei tulene teisiti.

9(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

Lepingu tõlgendamisel peab arvestama lepingut kui tervikut. 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg 1 järgi lähtutakse tehingu tõlgendamisel selle teinud isikute tegelikust tahtest ning sama paragrahvi 3. lõike järgi tõlgendatakse tehingut kahtluse korral kohustatud isiku kasuks. Hageja ei ole esitatud tõendeid, et kostja oli Q GSM–i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega tutvustatud ja et vaidlusalune leping oli järelmaksuga ostu-müügileping, seega tõlgendab kohus 30.06.1999 sõlmitud lepingut tavalise ostu-müügilepinguna. Kohtule on esitatud 28.03.2002 lepingu lõpetamise teade (tl 16). See teade on saadetud mitte kostjale A.H-le xxx linnas, vaid A.H-le aadressil xxx x-x, xxx. Vaatamata kohtu poolt antud võimalusele ei ole hageja esitanud teist teade, seega ei ole tõendatud vaidlusaluse lepingu lõpetamine 2002.a. Kostja võlgnevuse olemasolu tõendamiseks esitas hageja 02.09.1999, 02.10.1999, 02.11.1999 ja 22.11.1999 kuupäevi kannavad arved (tl 53-56). Kostja esitas väide, et eelnimetatud dokumendid on puudustega (puuduvad ärinimi, registrikood, asukoht, koostaja nimi ja allkiri). Ajavahemikul 10.07.1998 – 01.01.2000 kehtinud Raamatupidamise seaduse § 8 lg 1 kohaselt raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev ja registreerimise number; tehingu sisu ja alus; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; allkiri(allkirjad). Arvetel on märgitud Tele2 arveldusarvete numbrid Hansapangas, Ühispangas ja Sampo Pangas. Nagu on varem juba tuvastatud tehti kanne AS Ritabell ärinime muutmise kohta Tele 2 Eesti Aktsiaseltsiks 20.04.2001 ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiks 26.10.2001 (tl 51). Seega ei olnud Q GSM lepingu sõlmimise ajal 03.07.1999 ja 1999.a nelja arve koostamise ajal (t.l 53-56) Tele2 Eesti Aktsiaseltsi veel äriregistris registreeritud. Hageja ei osutanud selgitada tekkinud olukorda. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, kas kostja kasutas hageja poolt pakutud teenused, mis suuruses jne, mille tõendamiseks saaksid olla kõnede eristused. Leppetrahv Tsiviilkoodeksi § 191 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Siiski ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvi sissenõudmisel piiramatud. Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS §-s 108 sätestatud üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. TsK § 192 järgi kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud viivitamisaja eest maksma kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kuna kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud tõendamatuse tõttu, siis on põhjendamatu ka nõuete juurde arvestatud seadusjärgse viivise väljamõistmine hageja kasuks. 10(11)

Tsiviilasi nr 2-05-5542

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 3 sätestas, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuna hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, kostja aga ei esitanud kohtule ei kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.