2-06-9425
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuli 2008.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-9425
Tsiviilasi
V. P. hagi SA Narva Linnaelamu vastu lepingulisi suhteid poolte vahel tunnistamises ja kirjalik leping sõlmida nõudes
Menetlusosalised
Hageja V. P. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja SA Narva Linnaelamu (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x, xxx) Kostja esindaja Alina Vangonen (ik xxxxxxxxxxx, 06.09.2007 volikiri nr 797)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.juuli 2008.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja: V. P. Kostja lepinguline esindaja: Alina Vangonen
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlk
Tatjana Artemjeva
Jätta V.P. hagi SA Narva Linnaelamu vastu lepingulisi suhteid tunnistamises ja kirjalik leping sõlmida nõudes rahuldamata.
poolte vahel
Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab hageja V. P.. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 22.07.2008 kell 16.00 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hagiavalduse sisu
2-06-9425 19.04.2006.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja V. P. hagi SA Narva Linnaelamu vastu. Hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 17.10.2005.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-907/05 oli hagejalt kostja kasuks välja mõistetud võlgnevus summas 9918 krooni, üürileping oli lõpetatud, hagejat kohustati eluruum vabastada ja vabatahtlikust väljakolimisest keeldumise korral tõsta hageja välja sundkorras. Nimetatud otsus oli tehtud tagaselja, hageja ei saanud menetlust juristi süül ennistada. Hageja jätkab käesoleva ajani kostjale kuuluva eluruumi kasutamist. Kostja esitab hageja nimele arved (nõustumus), millised viimane tasub täies ulatuses (aktsept). VÕS § 9 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 kohaselt on lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega tekkisid poolte vahel uued lepingusuhted. Kostja keeldub hagejaga kirjaliku üürilepingu sõlmimisest ja ei võta arvesse asjaolusid: võlgnevuse puudumist, kahte alaealist last hagejal (6 ja 3 aastased), hagejal teist eluruumi ei ole, samuti küllaldaselt vahendeid teise eluruumi omandamiseks. Üürilepingu ülesütlemine võib hageja perekonna jaoks tuua kaasa rasked tagajärjed, hageja võib jääda kahe alaealise lapsega eluruumita. Peale selle on kohtuotsusega nr 2-907/05 eluruumist välja tõstetud ainult hageja, teiste perekonnaliikmete suhtes ei ole märgitud, et ka nemad tuleb välja tõsta. Seega on hageja alaealistel lastel õigus elada eluruumis aadressil xxx, Narvas. Hageja palub kohtul tunnistada lepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel, mis algasid 01.11.2005.a, s.o ajast, kui kostja hakkas esitama hageja nimele arveid, samuti nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks. Oma nõuete põhjendamiseks hageja esitab järgmised põhjendused: võlgnevuse puudumine, maksevõimelisus, kahe alaealise lapse olemasolu, teise eluruumi puudumine Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada lepingulisi suhteid V. P., isikukood xxxxxxxxxxx, ja SA Narva Linnaelamu, registrikood xxxxxxxx, vahel ning nõuda sõlmida kostjaga kirjalik leping. Mõista kostjalt välja kohtukulud. Kostja vastus hagiavaldusele 06.07.2006.a. saabus kohtusse SA Narva Linnaelamu vastus hagiavaldusele. Kostja ei võtnud hagi õigeks. Esitatud hagiavalduses nõuab hageja xxx asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimist, millest V.P. oli tsiviilasjas nr. 2-907/05 tehtud kohtuotsuse jõustumisel välja tõstetud. Väljatõstmise ja võlgnevuse väljamõistmise aluseks oli see, et vastavalt üürilepingule hageja süstemaatiliselt ei tasunud määratud tähtajaks esitatud üüriarveid, mille tulemusel tekkis tal uurimaksu ja kommunaalteenuste eest võlgnevus summas 9918.00 krooni. Hageja ekslikult eeldab, et üüriarve ja kommunaalteenuste eest tasumine on uue üürilepingu sõlmimise aluseks. Kostja ei ole selle väitega nõus. Arveid esitati hagejale munitsipaaleluruumi, milles elasid V. P. ja tema perekonnaliikmed, kasutamise ja hoolduse eest alates kohtuotsuse jõustumise momendist kuni eluruumist aadressil xxx sundkorras väljatõstmiseni. Seoses sellega peame oluliseks seda fakti, et V.P. osutatud teenuste eest esitatud arved ei ole kaubanduslik pakkumine (ofert). Vastavalt Võlaõigusseaduse § 16 lõikele 1 on see üürilepingu sõlmimise pakkumiseks ainult sel juhul, kui oferent täiesti selgelt väljendab oma tahet lepingu sõlmimiseks. SA Narva Linnaelamu ei ole sellist soovi V. P. lepingu sõlmimiseks avaldanud. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 6 lõikele 2 ja § 7 ei ole suulise üürilepingu sõlmimise sätted võlasuhetele kohaldatavad, kuna nende kohaldamine poleks kohusetunde ja arukuse
2-06-9425 põhimõtte seisukohalt vastuvõetavad. See väide põhineb sellel, et V. P.oma üürilepingu nr. 0040270038/606 järgseid kohustusi kohusetundetult, mis viis üürilepingu tühistamiseni (lõpetamiseni). Lähtuvalt sellest on kostja seisukohal, et hageja nõuded suulise üürilepingu sõlmimiseks ei ole seaduspärased, kuna hageja süstemaatiliselt rikkus üürilepingu tingimusi, mis on tsiviilasja nr. 2-907/05 materjalides täiel määral kajastatud. Kostja pöörab kohtu tähelepanu samuti asjaolule, et SA Narva Linnaelamu püüdis kõne all olevat probleemi lahendada läbirääkimiste teel mitte üksnes enne kohtuotsuse jõustumist, vaid ka pärast seda, kui kohtu otsus oli täide viidud. See fakt on näitlikult kajastatud SA Narva Linnaelamu nõukogu laiendatud koosoleku protokollis, mille viis läbi selle esimees hr. Vladimir Tarahtin. Koosolekul osutati erilist tähelepanu V. P. ja tema perekonnale sotsiaaleluruumi andmise küsimusele. Ometi V. P. kategooriliselt keeldus talle antavast eluruumist, motiveerides seda sellega, et talle on lihtsam omada üürikorterit. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 328 lõike 1 punktile 5 üürniku nõuded ei kuulu rahuldamisele, kui üürileandja poolt on pakutud vastu teist eluruumi. Antud juhul kostja täitis eluruumi andmise kohustuse, kinnitades samaga fakti, et SA Narva Linnaelamu lähtus hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete suhtes kohusetunde ja arukuse printsiipist. Kostja kinnitab oma valmisolekut andmaks V. P. ja tema perekonnaliikmetele sotsiaaleluruumi aadressil xxx. Nimetatud aadressil antav eluruum ei ole kallis, vastab kõigile antud kategooria eluruumidele esitatavatele tehnilistele ja sanitaarnõuetele. Eeltoodu alusel palus kostja hageja nõuet kostjale temaga üürilepingu sõlmimiseks mitte rahuldada ning kohtukulud panna hagejale. Hageja arvamus seoses kostja vastusega Kohtule 04.12.2006.a. esitatud arvamuses avaldas hageja, et Kostja suhtus hagiavaldusele vastuse koostamisse vastutustundetult ja eemaldus oma huvides tunduvalt, viidates VÕS § 328 lg 1 p 5 kuna see paragrahv sätestab: käesoleva seaduse § 326 lõikes 2 nimetatud eluruumi üürniku taotlust üürilepingu pikendamiseks ei rahuldata, kui üürilepingu pikendamine oleks vastuolus üürileandja õigustatud huvidega, eelkõige kui: üürileandja pakub üürnikule teise samaväärse eluruumi; Lähtudes esitatud dokumentidest on nähta, et hagejale on pakutud ühte toa 16m ühiselamus aadressil xxx. See eluruum ei ole saamaväärne, kui hagejal oli sõlmitud üürileping. Hageja esitas hagi sõlmida üürileping aadressil xxx, Narva, asuva korteri suhtes, mis on kolmetaoline, eraldi köögi, vanni ja tualetiga, üldpinnaga umbes 49 m2. SA Narva linnaelamu nõukogu koosoleku protokoll ei saa olla tõendina, kuna ta on vastuolus seadusega ja väljendab ainult nõukogu keeldu sõlmida üürileping, mis tõendab, et hagejal on õiglus pöördus kohtusse. Kostja ei pööranud kohe kohtuotsuse täitmisele ja on jätkanud esitama hagejale arveid korteri kommunaalkulude tasumiseks, sellega kostja on tunnistanud, et poole vahel on üürisuhtes tekkinud. Sellega kostja keeldub üürilepingu sõlmimisest ebaseaduslikult. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-06-9425 15.07.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada ja kohustada kostjat sõlmida hagejaga üürilepingut eluruumi aadressil xxx, Narva, asuva korteri suhtes. Hageja selgitas, et Narva Linnakohtu 17.10.2005.a. tagaseljaotsusega tsiviilasja nr 2907/05 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping munitsipaaleluruumile aadressil xxx, Narva lõpetatud, hagejat kohustati eluruum vabastada ja vabatahtlikust eluruumi vabastamisest keeldumise korral tõsta hageja V. P. välja sundkorras teist eluruumi vastu andmata. Kuid ta keedis vabatahtlikud eluruum vabastada ja elas korteris kuni sundkorras väljatõstmiseni. Kostja esitas talle arveid, kuid keeldus hagejaga kirjalikku lepingut sõlmida. Talle pakuti sotsiaalelamut, ta loobus. Praegu ta üürib korterit eraisikult. Ta soovib, et talle antaks 3-toalist korterit ja sõlmitaks üürilepingut ajutiselt 1-3 aastaks. 15.07.2008 toimunud kohtuistungil kostja haginõudeid ei tunnistanud ning palus keelduda hagi rahuldamisest. Esitatud hagiavalduses nõuab hageja xxx asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu sõlmimist, millest V.P. oli tsiviilasjas nr. 2-907/05 tehtud kohtuotsuse jõustumisel välja tõstetud. Kostja palub hageja nõuet kostjale temaga üürilepingu sõlmimiseks mitte rahuldada ning kohtukulud panna hagejale. Kohus on seisukohal, et hageja ekslikult eeldab, et üüriarve ja kommunaalteenuste eest tasumine on uue üürilepingu sõlmimise aluseks. Arveid esitati hagejale munitsipaaleluruumi, milles elasid V. P. ja tema perekonnaliikmed, kasutamise ja hoolduse eest alates kohtuotsuse jõustumise momendist kuni eluruumist aadressil xxx sundkorras väljatõstmiseni. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et 17.10.2005.a. tagaseljaotsus jõustus 04.11.2005.a. ning hagejal puudub õigust vaidlustada tagaseljaotsust. Kui hageja soovib saada munitsipaaleluruumi peab ta pöörduma Linna poole vastava avaldusega. Hageja ja kostja vahel puuduvad üürilepingu suhted, mille võib kohus tunnistada. Seega leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab hageja V. P., kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2-06-9425
Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ja lg 2, § 173 lg 1, § 174, §§ 434-436, 438, 439, 441- 443, § 452, § 459, § 461 lg 1, § 468 lg 1 p 1 ja lg 3, § 630 lg 1, § 632 lg 1.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.