Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ja

kohtute

Edasikaebe kord

2-08-24012 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu, 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

Nestor Vedude OÜ esitas 16.06.2008.a. maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus kannatanud alafinantseerituse all, mistõttu on võlgniku eksistents kujunenud keeruliseks. Võlgniku majandustegevus on karmistunud konkurentsitingimuste tõttu olulises kahjumis ja võlgnikul ei ole kahjuks õnnestunud oma majandustegevust oluliselt elavdada ega tegevuskulusid oluliselt vähendada, mistõttu ei näe võlgnik enam mõistlikku võimalust kustutada ülalmärgitud võlgnevus igapäevase majandustegevuse käigus. Võlgniku kohustused moodustavad kokku 2 169 822.89 krooni s.h: 1) Rävala AS-le summas 2 130 558.89 krooni; 2) Uno Holtsamannile summas 11 781 krooni; 3) Elo Vollile summas 10 023 krooni; 4) Tarmo Vollile summas 11 460 krooni; 5) Martin Vollile summas 6000 krooni. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul raha, nõudeid ega realiseeritavat vara, mistõttu palub avaldaja algatada Nestor Vedude OÜ pankrotimenetlus ja välja kuulutada pankroti.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

Haldurile teadaolevalt on võlgniku ainus vara rahalised vahendid krediidiasutustes summas 2,67 krooni. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku poolt toodud andmetele vastavalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 2 169 822,89 krooni s.h: 1) Rävala AS-le summas 2 130 558,89 krooni; 2) Uno Holtsmann’le summas 11 781 krooni; 3) Elo Voll’ile summas 10 023 krooni; 4) Tarmo Voll’ile summas 11 460 krooni; 5) Martin Voll’ile summas 6000 krooni. Halduri hinnangul on võlgniku andmed kohustuste kohta adekvaatsed ning võlgade kogusumma ulatub hinnanguliselt 2 300 000,00 kroonini. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus kannatanud alafinantseerituse all, mistõttu on võlgniku eksistents kujunenud keeruliseks. Võlgniku majandustegevus on karmistunud konkurentsitingimuste tõttu olulises kahjumis ja võlgnikul ei ole kahjuks õnnestunud oma majandustegevust oluliselt elavdada ega tegevuskulusid oluliselt vähendada, mistõttu ei näe võlgnik enam mõistlikku võimalust kustutada ülalmärgitud võlgnevus igapäevase majandustegevuse käigus. Lisaks puuduvad võlgniku kinnitusel võlgnikul raha, nõuded kolmandate isikute vastu aga ka muu realiseeritav vara. Haldur nõustub võlgniku seletusega, kuid samas märgib, et kogu võlgniku viimaste aastate äritegevus oli suunatud ühe suurettevõtte AS Rävala (endine AS Rävala Piim) teenindamisele. Peale antud ettevõtte tellimuste äralangemist, ei suudetud enam tasuda ka samalt ettevõttelt liisitud

2-08-24012 autopargi liisingmakseid, autopark tagastati, aga sellest hoolimata jäi üles võlgnevus AS Rävala Piim ees. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine haldur, et võlgniku poolt toodud hinnang maksejõuetuse osas on objektiivne ja vastab tegelikkusele. Samas ei näe haldur sisulist põhjust pankrotimenetluse jätkamiseks, samuti puuduvad selleks ka igasugused materiaalsed vahendid. Ajutine haldur on seisukohal, et Nestor Vedude OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et Nestor Vedude OÜ suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 13 lg. 3 kohaselt võib seadus sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg. 5 1 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud ja pankrotiavaldusele lisanud seletuse maksejõuetuse kohta. Nestor Vedude OÜ’l puudub vara. Võlg peamisele võlausaldajale Rävala AS on 2 130 558,89 krooni. Rahalised vahendid võla tasumiseks puuduvad. Pankrotiseaduse § 29 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Pankrotiseaduse § 130 lg. 4 järgi, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 219 järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Nestor Vedude OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus juhatuse liikme Elo Voll (elukoht X, isikukood X).

2-08-24012

Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord" § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud; v. a sotsiaalmaks). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puudub, siis palub ajutine haldur talle tasu summas 6000 Eesti krooni välja mõista riigilt ja tehtud kulutused summas 798 krooni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.