Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-12045
Kohtuasi
Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule X-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75033460), seaduslik esindaja vallavanem KN Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Puudutatud isik II (puudutatud isiku I ema): Y (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik (puudutatud isiku I isa): Q (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik puudutatud isiku I vend): C (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrus osas, millega seati X üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tunnistati X valimisõiguse osas teovõimetuks ning seati X üle eestkoste tähtajaliselt kuni 28.10.2027. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lubada X-l teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid kuus 50 euro ulatuses ja lugeda, et X-l on valimisõigus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.2.Seada täisealise isiku X (isikukood XXXXXXXXXXX) üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu).
2.3.Kohus otsustab X-le seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.10.2027.
2.4.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
2.5.X-l on õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi pisitehinguid kuus 50 euro ulatuses.
2.6.Eestkostja ülesanneteks on X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute, v.a määruse punktis 2.5 nimetatud ulatuses, sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti X esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
2.7.Lugeda, et X on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
2.8.Kuivõrd X ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.
2.9.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja X vara kohta seisuga 28.10.2022. Nimekirjas tuleb esitada teave X varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Pärnu Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest elektronpostiaadressile [email protected].
2.10.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. novembril. Esimene aruanne tuleb esitada 15.11.2023. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].
2.11.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi X varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
2.12.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
2.13.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
2.14.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ja valijate nimekirja pidavale asutusele.
2.15.Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.
2.16.Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
3.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 lg 1 järgi järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu,
2-22-12045 samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 16.08.2022 avalduse täisealisele isikule X-le (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja täpsustas avaldust 22.08.2022 ja 26.08.2022.
1.1.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isikule I määratud osaline töövõime tähtajaga 04.02.2026. Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt on tal keskmine vaimupuue. Töötamise registri andmetel puudub puudutatud isikul I ametlik töökoht. Puudutatud isik I on hariduse omandanud XXX koolis lihtsustatud õppekava alusel. Pärast põhikooli lõpetamist asus ta õppima XXX-sse lihtsustatud õppekavaga kokaabi õpingutele. Kooli isik ei lõpetanud. Koolis käis puudutatud isikuga I kaasas tema ema ja vend, kelle ta suhtles vahetundide ajal. Ema ja venna pidev koolis viibimine tekitas probleeme kaasõpilastele ja kooli juhtkonnale. Eesti Töötukassa informatsioonist nähtub, et juhtumikorraldaja on kooliga ühendust võtnud ning palunud puudutatud isik I kooli tagasi võtta. Kool on keeldunud, kuna koka erialal töötamisel on väga oluline hügieen, millega puudutatud isikul I on suured probleemid. Seoses hügieeniprobleemidega on puudutatud isikul I ka raskusi töölesaamisega.
1.2.Puudutatud isik I on aastaid tuttav ka avaldaja sotsiaaltööspetsialistile. Puudutatud isikut I on pidevalt nõustatud koristamise ja enesehügieeni toimingute vajaduse suhtes. Perele on pakutud pesemisvõimalusi Käru Südamekodus, kuid isik on sellest keeldutud. Samuti on puudutatud isikut I korduvalt nõustatud rahaliste vahendite kasutamise ning isiklike dokumentide hoidmise teemal. Puudutatud isikul I on võlgnevused erinevate krediidiasutuste ees. Puudutatud isik I on andnud heauskselt nii võõrastele kui ka tuttavatele oma ID-kaardi ning lubanud enda nimele laene võtta. Puudutatud isik I on väga lihtsameelne ning rahaliste vahendite suhtes on teda võimalik väga kergesti ära kasutada. Meditsiiniasutusse pöördub puudutatud isik I ametniku soovitusel või peab aja broneerima samuti ametnik ning hiljem meelde tuletama, kus ja millal vastuvõtt toimub. Eelkõige motiveerib puudutatud isikut I raha. Kui on uus töövõime hindamine, suundub ta suurima rõõmuga arsti vastuvõtule. Puudutatud isikule I on määratud ravimid, mida ta enda sõnul ei tarvita. Nii puudutatud isik I ise kui ka tema pereliikmed ei pea oluliseks ravimite tarvitamist.
1.3.12.08.2022 tehti kodukülastus puudutatud isiku I üürikorterisse. Üürikorter kuulub puudutatud isiku I elukaaslasele. Korteris puuduvad pesemisvõimalused, korter on räpane, koristamata ja alkoholipudelid on põrandal. Kodus viibis puudutatud isiku I praegune ja endine elukaaslane. Kodukülastuse hetkel oli pooleli alkoholitarvitamine. Nii elukaaslane kui ka endine elukaaslane olid tugevas alkoholijoobes. Puudutatud isik I oli samuti alkoholi tarvitanud, kuid enda sõnul ta seda tänasel päeval ei tee, sest kell 13.00 pidi helistama psühhiaater. Puudutatud isik I maksab oma sissetulekust korteri eest maksud, üüri 65 eurot ning vastavalt arvele elektri eest. Puudutatud isiku I sõnul ostab ta kuu toiduvaru valmis. Kapis olid umbes kuus purgisuppi, kaks pakki makarone ja poolik pakk herneid. Külmkapis tükike liha ja veel paar külmutatud asja. Lisaks pidi kohalik sotsiaaltöötaja tooma kord kuus toiduabi. Ülejäänud raha kulub suitsudele ja alkoholile. Alkoholina tarvitatakse igapäevaselt 2-3 pudelit viina. Olles tarvitanud alkoholi, tekivad elukaaslasega lahkhelid ning esineb omavahelist vägivalda. Puudutatud isik I on eelnevalt osalenud programmis Kainem ja tervem Eesti, mis on mõeldud inimestele, kellel on sõltuvusprobleemid, kuid programmis osalemine ei andnud tulemusi.
2-22-12045 Puudutatud isikule I on paigaldatud nahaalune rasestumisvastane vahend, mille tähtaeg lõpeb jaanuaris 2023. Puudutatud isik I soovib jätkata pillide võtmisega, aga ei saa aru, et pillide tarvitamine vajab igapäevast ja täpselt kellaajalist kasutamist. Samuti ei saanud ta aru, et pillide retsepti on vaja günekoloogi juures pikendada ning aastast korra ka vastuvõtul käia.
1.4.03.08.2022 informeeris Türi Päevakeskuse projektijuht avaldajat, et puudutatud isik I ei ole suuteline iseseisvalt oma õigusi ja huve kaitsma ning vajaks eestkoste seadmist. 06.07.2022 informeeris Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhtumikorraldaja samuti, et puudutatud isik I ei ole suuteline igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulema ning on kahtlus, kas puudutatud isiku I õigused ja huvid on kaitstud.
1.5.Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik I teovõime piiramist ning eestkostja määramist. Eestkoste tuleks seada puudutatud isiku I kõikide asjade ajamiseks, kõikide tehingute tegemiseks ja teenuste korraldamiseks ning maksimaalseks tähtajaks. Puudutatud isiku I teovõime tuleks tunnistada piiratuks ka valimisõiguse osas. Puudutatud isik I on lihtsameelne, väga kergesti ära kasutatav nii rahalises kui ka seksuaalses mõttes. Puudutatud isik I ei tule iseseisvalt toime oma finantsasjade korraldamisega – ta ei oska arvestada sissetulekute ja väljaminekutega. Oma dokumente loovutab isik heauskselt kolmandatele isikutele, kes kuritarvitavad tema lihtsameelsust ja teadmatust. Ta ei hinda oma tervislikku seisundit ega saa aru ravi vajalikkusest.
1.6.Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku I eestkostjaks sobilikud tema perekonnaliikmed. Avaldajale ei ole teada sobilikku eestkostja kandidaati. Puudutatud isiku I rahvastikuregistri järgne elukoht on Türi vald, seega palub avaldaja määrata eestkostjaks avaldaja.
2.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab puudutatud isikuga I vahetul kohtumisel kogetu ja avalduses esitatud asjaolude järgi, et võib olla tõenäoline, et puudutatud isiku I teovõime on piiratud ja puudutatud isiku I asjade ajamiseks on vajalik eestkostja määrata. Esindaja arvates ei ole välistatud, et puudutatud isikule I võiks jätta pisitehingute tegemise õiguse. Kuna puudutatud isiku I eestkostja kandidaadiks ei ole ühtki sobivate iseloomuomadustega füüsilist isikut, siis võib eestkostjaks määrata avaldaja. Eestkoste jätkumise vajalikkuse kontrolli tähtaja pikkus võib olla seaduses toodud maksimaalne 5-aastane aeg.
2.1.Esindaja vestles puudutatud isiku I ema Y-ga (puudutatud isik II), kes avaldas, et puudutatud isik I on sünnist saadik puudega. Kõik pereliikmed - puudutatud isiku isa, tema ise ja vend on raske puudega. Puudutatud isik I oskab kella vaadata ja lugeda. Puudutatud isik I elas varasemalt koos perega Kärus, kuid kolm viimast aastat elab ta koos elukaaslasega. Puudutatud isiku I ema arvates saab puudutatud isik I eluga hakkama. Ema annab vajadusel puudutatud isikule I raha juurde ning toob toiduaineid ja kui puudutatud isik I käib tema juures, siis annab toitu kaasa. Ema märgib, et halb on see, et puudutatud isik I võtab raha võlgu ja tagasimaksmisega on raskusi. Ema arvates oskab puudutatud isik I süüa teha ja kui ei oska, siis helistab ja küsib tema käest. Puudutatud isik I oskab ema hinnangul poes oste teha, võtab talle arsti välja kirjutatud ravimeid, peseb ennast ja koristab kodu. Ema arvamusel saab puudutatud isik I ise kõigi asjaajamistega hakkama ja ei vaja eestkostet.
2.2.Puudutatud isik I avaldas vestluses esindajale, et ta oskab süüa teha ja küsib mõnikord emalt nõu. Ostab ise poest kaupa, kui raha on. Isik nimetas ligilähedaselt õigesti mõnede toidukaupade hinnad, kuid alkoholi hindu ei tea. Ta elab üürikorteris, mis kuulub elukaaslasele, ja maksab ise üüri. Kui puudutatud isik I rahadega välja ei tule, siis võtab ta laenu. Praegu puudutatud isikul I võlgasid ei olevat. Ema puudutatud isikule I raha ei anna ja puudutatud isik I ise ei ole küsinud. Samuti ei ole ema puudutatud isikule I kunagi toitu toonud. Puudutatud isik I tarvitab vahetevahel alkoholi. Praegu saab isik hästi läbi sotsiaaltöötajaga ja soovib, et teda
2-22-12045 aidatakse ka edaspidi elukondlike küsimuste lahendamisel. Puudutatud isik I nõustub, et keegi peaks teda rahaliste tehingute tegemisel abistama.
3.29.09.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 186 nähtub, et puudutatud isik I ei ole vaimuhaige ja tal ei esine muud psüühikahäiret. Puudutatud isikul I esineb sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng). Puudutatud isik I ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Puudutatud isiku I vaime seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada valimisõigust. Suutmatus oma tegudest aru saada ja neid juhtida on kestev. Puudutatud isiku I vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Puudutatud isik I vajab eestkostjat. Eestkostja peab tema eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised tehingud, kindlustama toimetuleku igapäevaeluga. Eestkostevajadus on vähemalt viis aastat. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohtu 28.10.2022 määrusega rahuldati avaldus ning seati puudutatud isiku kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrati eestkostjaks avaldaja tähtajaga 5 aastat, s.o kuni 28.10.2027. Maakohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse kaotanuks. Maakohus määras, et kuna puudutatud isik ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Maakohus määras kindlaks ka eestkostja ülesanded ning märkis, et määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt veendus kohus 24.10.2022 puudutatud isiku I ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Puudutatud isik I jättis endast istungil lihtsameelse mulje, praalis vennale, et näitas alles kõigile ja pani kõigile ära. Puudutatud isik I orienteerub ajas ja enda isikus. Puudutatud isik I avaldas, et elab koos ema ja vennaga 2-toalises majas. Puudutatud isiku I sissetulekuks on töövõimetuspension, mille arvelt maksab ta sideteenuste eest. Puudutatud isikul I läheb söögi peale umbes 70 eurot kuus. Alkoholi tarvitab ta nädalavahetustel. Isik avaldas, et talle olid määratud rohud, mis peaksid aitama alkoholist loobuda, kuid ravimeid ta ei ole võtnud. Ravimeid tarvitab ta seoses allergiatega, kuid isik ei osanud öelda, mis allergiad on. Samuti võtab ta rahusteid (mida ema talle ostab). Puudutatud isikul on põhiharidus, praegu käib ta arvutikursustel ja soovib tööle minna. Varem on ta töötanud umbes kaks kuud, kuid allergia tõttu tuli töölt ära. Puudutatud isiku I väitel on ta võtnud laenu remondi tegemiseks, mis on tagasi makstud. Kui on vaja, siis võtab veel laenu. Isik märkis, et dokumendid on tal peidetud. Samuti ta teab, kus saab teha uusi dokumente. Puudutatud isik I ei soovi avaldajat enda eestkostjaks.
6.Puudutatud isiku I ema avaldas 24.10.2022 ärakuulamisel, et puudutatud isik I saab ise endaga hakkama. Samas märkis ema, et ta ostab ise rohud ja jälgib nende tarvitamist. Kui puudutatud isik I elas eraldi, siis ema teda ei külastanud. Ema tunnistas, et puudutatud isik I tarvitab alkoholi, kuid ema väitel üksnes nädalavahetusel. Puudutatud isiku I ema leidis, et tema peaks olema eestkostjaks. Puudutatud isiku I ema on invaliidsuspensionär ja tööl ei käi.
7.Kohtu hinnangul on põhjendatud seada puudutatud isiku üle eestkoste kõigi tema õiguste ja huvide kaitseks (perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-d 1 ja 2). Puudutatud isikul I esineb sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng). Puudutatud isik I ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku
2-22-12045 vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ning teostada valimisõigust. Vaimne seisund ei võimalda isikul anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Eestkostja peab puudutatud isiku I eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised tehingud ning kindlustama isiku toimetuleku igapäevaeluga. Eestkoste vajadus on vähemalt viis aastat. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik I tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Kohtu hinnangul ei ole võimalik puudutatud isiku I huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste ja määrata isikule eestkostja. Eestkostja saaks puudutatud isikule I korraldada vajaliku ravi ja hoolduse. Puudutatud isik I ei ole võimeline ise enda eest hoolitsema, täitma hügieeninõudeid, käima arstil ja tarvitama ravimeid.
8.Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd kohtule ei ole teada ühtegi füüsilist isikut, kes oleks sobiv täitma puudutatud isiku I eestkostja ülesandeid (PKS § 205 lg- d 1 ja 3). Kuna puudutatud isiku I ema on ise invaliidsuspensionär ja vajab abi, siis leiab kohus, et mõistlik ei ole määrata puudutatud isiku I ema tema eestkostjaks. Kuna puudutatud isik I elab ja on elanud suurema osa ajast Türi vallas, siis on põhjendatud määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja.
9.Puudutatud isiku I eestkostja ülesandeks tuleb jätta tema esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik I ei ole ise võimeline enda eest seisma ning tagama endale elamisväärseid tingimusi. Kuna puudutatud isikule I tuleb seada eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks, tuleb vastavalt TsMS § 526 lg-s 5 sätestatule tunnistada puudutatud isik I ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isik I ei ole ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
10.Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga tuleb puudutatud isikule I eestkostja määrata viieks aastaks, s.o kuni 28.10.2027.
11.Vastavalt PKS § 206 lg-le 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
12.Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg- st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.
13.Puudutatud isiku I riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jäävad riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda (TsMS § 172 lg 3). Määruskaebus
14.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles märgib, et ta ei ole nõus, et avaldaja on tema eestkostjaks. Puudutatud isik I saab ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega. Hetkel on kõik puudutatud isiku I võlad makstud ja ta elab ema juures, kes aitab ajada asju, mida puudutatud isik ei oska. Avaldaja on puudutatud isiku I pere suhtes ülekohtune. Puudutatud isik I soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema ning ema on sellega nõus. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
15.Avaldaja leidis, et puudutatud isik I vajab oma igapäevatoimingute ja õiguste kaitseks eestkostet. Puudutatud isiku I ema ega teised pereliikmed ei ole sobilikud eestkostjaks. Hetkel on kohtus pooleli puudutatud isiku I isa üle eestkoste seadmine. Avaldaja eestkostespetsialist
2-22-12045 on puudutatud isikuga I kohtunud korduvalt. Esialgu oli koostöö saavutamine ning kokkulepete tegemine äärmiselt keeruline. Puudutatud isik I ähvardas, sõimas ja karjus. Ta ähvardas ka eestkostespetsialisti perekonda ja elamist hävitamisega ja tapmisega. Hetkel on eestkostespetsialistil puudutatud isikuga I väga hea kontakt ning puudutatud isik I on järginud kokkuleppeid. Eelarve koostamine toimub koostöös puudutatud isikuga I ning paika on pandud toidu ja esmatarbekaupade ostmise graafikud ja summad. Puudutatud isik I saab käia kaks korda nädala toidupoes, ostusumma maksimaalselt 15 eurot kord. Puudutatud isik I on olnud väga kohusetundlik. Siinkohal saab järeldada, et ilma eestkosteta ei ole puudutatud isiku I igapäevane toitumine regulaarne – elatakse raha saamise päeval kallitest toitudest ning tal ei ole aimu eelarve planeerimisest. Samuti on puudutatud isikule I ostetud ravimid, mis pärsivad alkoholi tarvitamist. Avaldaja esitas Sotsiaalkindlustusametile erihoolekandeteenuse taotluse ning loodab koostöös Sotsiaalkindlustusametiga suunata puudutatud isiku I tema igapäevaoskuste parandamiseks sobilikule teenusele. Puudutatud isik I on teavitanud, et tema suhted emaga on väga halvad ning ta soovib kodust lahkuda ning asuda teise elukohta elama.
16.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust. Puudutatud isik I ei ole vaimse tervise tõttu enda tegudest ja nende tagajärgedest võimeline aru saama ega enda elu iseseisvalt korraldama. Puudutatud isik I on ema mõju all, kes sooviks ise olla tütre eestkostjaks. Esindaja on vestelnud puudutatud isiku I emaga ja vestluses kujunenud arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi täitma. Isa on paigutatud hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka talle eestkoste seadmise avaldus. Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata avaldaja.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega seati puudutatud isiku I üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning seati puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajaliselt kuni 28.10.2027. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega annab puudutatud isikule I õiguse teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid 50 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb tunnistada puudutatud isik I valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
20.Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul I sünnist alates nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng, F 70.0), mille tõttu ei ole puudutatud
2-22-12045 isik I võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Avaldaja esitatud andmete (sh avaldaja, Türi Päevakeskuse ja Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja hinnang) alusel esineb käesoleval juhul eestkoste seadmise vajadus. Puudutatud isik I ei suuda hinnata adekvaatselt oma võimeid ning võib oma lihtsameelsuse ja ebaadekvaatse ohu tajumise tõttu sattuda kergesti ärakasutamise ohvriks. Puudutatud isik I on andnud heauskselt nii võõrastele kui ka tuttavatele oma ID-kaardi ning lubanud enda nimel laene võtta. Puudutatud isik I vajab igapäevaselt välist tuge päevakava planeerimisel, ametiasutustes asjaajamisel ja rahaasjade planeerimisel. Puudutatud isik I ei suuda eelarvet planeerida ega arvestada igakuiseid väljaminekuid. Isik ei oska hinnata oma tervislikku seisundit ega saa aru ravi vajalikkusest ning vajab kõrvalist abi, kes suunaks isiku vajadusel arsti juurde. Isik ei oska iseseisvalt planeerida igapäevatoiminguid ning saab lihtsamate asjaajamistega hakkama ainult teiste suunamisel. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt vajab isik eestkostet, sest ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama ja probleemide ja rahaliste vahenditega toime tulema. Puudutatud isiku I kriitikavõime oma võimete, oskuste ja toimetuleku osas on vähene. Eestkostevajaduse on tuvastanud ka maakohus puudutatud isiku ärakuulamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik I ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. Seega ei kinnita menetluses esitatud teave ja maakohtu poolt tuvastatu määruskaebuse väited, mille kohaselt saab puudutatud isik I ise hakkama enda eluga ja raha kasutamisega.
21.Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudutatud isiku I huve ei saa käesoleval juhul kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (PKS § 203 lg 2 II lause). Asja materjalidest nähtuvalt vajavad puudutatud isiku I pereliikmed ka ise tuge igapäevatoimetustega toimetulekuks (vt käesoleva määruse põhjenduste p 26).
22.Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et eestkoste tuleb seada kõigi puudutatud isiku I asjade ajamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul puudutatud isikule jätta õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. PKS § 203 lg 2 I lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste seadmise korral tuleks eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui võimalik ning austada isiku õigust vabale eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida (Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-87-11, p 19). Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramisel määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.
23.Käesoleval juhul ei ole riigi õigusabi korras määratud esindaja arvates välistatud, et puudutatud isikule I võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul I raskusi eelarve planeerimisega, kuid siiski on isik võimeline tegema iseseisvalt poes sisseoste. Vastuses määruskaebusele on avaldaja välja toonud, et puudutatud isik käib kaks korda nädalas poes (ostusumma on maksimaalselt 15 eurot kord) ning puudutatud isik I on selles osas olnud väga kohusetundlik. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta puudutatud isikule I õigus teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid. Kohtule 30.11.2022 esitatud eestkostja aruandest nähtub, et puudutatud isiku I igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 317,91 eurot (osalise töövõimetuse toetus ja sotsiaaltoetus). Puudutatud isiku I igakuised kulutused on kulud toidule 120 eurot kuus ning kulud teleteenusele ja telefonile kokku 28,77 eurot kuus. Eeltoodud kuludele lisanduvad veel vajadusel kulud ravimitele, riietele ja hügieenitarvetele. Arvestades puudutatud isiku I sissetulekute ja kulude suurust, on ringkonnakohtu hinnangul 50 eurot kuus mõistlik summa igakuiste pisitehingute tegemiseks.
2-22-12045
24.Kolleegium märgib ka, et kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16). Seega tuleb puudutatud isik I lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
25.Puudutatud isik I toob määruskaebuses välja, et ta ei ole nõus, et tema eestkostjaks on avaldaja ning isik soovib, et tema eestkostjaks oleks tema ema. PKS § 204 lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et isik soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (Riigikohtu 08.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-12-16865, p 12.2). Kui sobivat isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus (PKS § 205 lg-d 1 ja 3).
26.Ringkonnakohus märgib, et eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi käesoleval juhul maakohtule ette heita ei saa. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isiku I ema sobiv isik puudutatud isiku I huve kaitsma. Nimelt on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisiakti kohaselt puudutatud isiku I vanematele ja vennale määratud töövõimetus. Riigi õigusabi korras määratud esindaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et esindaja on vestelnud puudutatud isiku I emaga ja vestluses kujunenud arvamuse kohaselt ei ole isik võimeline eestkostja kohustusi täitma. Puudutatud isiku I isa on paigutatud hooldekodusse ja kohtu menetluses on ka temale eestkoste seadmise avaldus. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isiku I pereliikmed võimelised puudutatud isiku I huve kaitsma, kuna pereliikmed ise vajaksid kaitset ja tuge igapäevatoimetustega toimetulekuks. Pereliikmed on kergesti mõjutatavad, neil on probleemid alkoholi tarbimisega ja puudulik haigusteadlikkus. Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Sigrid Sorg, kes on korduvalt suhelnud puudutatud isiku I ema ja vennaga, leiab, et puudutatud isik I perekonnalt vajalikku tuge ei saa ning kogu pere vajaks spetsialistide võrgustiku tööd. Arvestades, et puudutatud isiku I ema on riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et tema arvates saab puudutatud isik I ise kõigi asjaajamistega hakkama ja ei vaja eestkostet, siis ei oska ema ringkonnakohtu arvates hinnata ka eestkostetava vajadusi ega toimetulekut igapäevaeluga. Eestkostjaks määratud isik peab suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset. Kuivõrd puudutatud isiku I eestkostja kandidaadiks ei ole ühtki sobivate iseloomuomadustega füüsilist isikut, siis on maakohus õigesti eestkostjaks määranud avaldaja.
27.TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Ka Riigikohus on leidnud, et PKS ega TsMS ei näe ette eestkoste seadmist tähtajalisena, vaid TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi tuleb eestkostja määramise määruses üksnes märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-12, p 8). Maakohus on seadnud puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.2027. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus seadis puudutatud isiku I üle eestkoste tähtajalisena kuni 28.10.2027. Maakohtu
2-22-12045 määrus jääb kehtima osas, milles maakohus määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 28.10.2027 (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
28.TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
29.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda.
30.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.