3.Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) M. K.i (K., isikukood xxxx) kasuks lepingulise esindaja kulu 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot.
4.Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) M. K.i (K., isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 1248 (üks tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata M. K.i (K., isikukood xxxx) taotlus lepingulise esindaja kulu 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) eurot kindlaksmääramiseks ja AS-ilt Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) väljamõistmiseks.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
2.Hageja põhjendas hagiavaldust väitega, et AS I ja kostja sõlmisid 08.04.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx (dtl 23, p 1.1). Hageja muutis 08.11.2022 menetlusdokumendis hagi aluseks olevat väidet ning avaldas, et I AS-i ja kostja sõlmisid 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx (dtl 95). TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kui hageja väidab, et lepingupooleks on isik, kes tegelikult lepingupooleks ei ole ning isiku lepingupooleks mitteolemine tuvastatakse, on selle tagajärjeks lepingust tuleneva võlasuhte puudumine väidetavate lepingupoolte vahel, mis võib kaasa tuua hagi rahuldamata jätmise. Seega on lepingupoole isik hagi aluseks olev põhiline asjaolu ning hageja poolt hagis aluses märgitud lepingupoole isiku asendamine teise isikuga ei kujuta endast faktilise väite täpsustamist või parandamist TsMS § 376 lg 4 mõistes. Seega muutis hageja hagi alust. Kohus lubab hagiavalduse 2 (4)
muutmist, sest senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
3.Kohus leiab, et I AS-i poolt 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx tulenevate nõuete loovutamine hagejale on tõendatud 08.11.2022 kinnituskirjaga (dtl-d 106-107).
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja sõlmis I AS-iga Xxxx veebikeskkonna vahendusel (xxxx) 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx (dtl 95). Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 28-29). Kohus leiab, et lepingul on müügilepingu tunnused, kuivõrd lepingus on H OÜ ja kostja leppinud kokku kauba müümises kostjale (dtl 28, p 1). Samuti on lepingul faktooringulepingu tunnused, kuivõrd sellest nähtuvalt on H OÜ lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud I AS-ile (dtl 28). Lisaks on lepingul tarbijakrediidilepingu tunnused, sest lepingupooled on kokku leppinud ostuhinna osamaksetena tasumises ning intressi maksmises (dtl-d 28-29). Kuivõrd leping on väidetavalt sõlmitud veebikeskkonna vahendusel, kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduses sidevahendi abil sõlmitud lepingute kohta ja arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute kohta sätestatut.
5.Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja sõlminud 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingut nr xxxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 52 lg 1 p 4 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil.
6.08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx lepingudokumendist ei nähtu, kuidas on kostja teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks (dtl-d 28-29). Leping ei ole allkirjastatud. Hageja ei ole kirjeldanud, kuidas 08.04.2021 lepingu sõlmimisel toimus kostja poolt tellimuse edastamine veebikeskkonna vahendusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid toiminguid kostja Hansaposti veebikeskkonnas tegi ning kuidas kostja tellimuse kinnitas. Kohus leiab, et ettevõtjal on üldjuhul koormis tõendada sidevahendi või arvutivõrgu kaudu tarbijaga lepingu sõlmimine. Seetõttu kannab ettevõtja riisikot, kui tema poolt lepingute sõlmimiseks kasutatav veebikeskkond ei võimalda lepingu sõlmimise protsessi ja sõlmitud lepingut salvestada ja vajadusel taasesitada. Kui ettevõtjal ei ole võimalik salvestada lepingu sõlmimise protsessi, on tal võimalik taasesitamist võimaldavalt salvestada vähemalt tellimuse saamisest elektrooniliselt viivitamata kinnitamine (VÕS § 621 lg 3). Kohus leiab, et kostja poolt Hansaposti veebikeskkonnas toimingute tegemist 2021.a aprillis ei tõenda see, kui hageja esindaja teeb Hansaposti veebikeskkonna kasutajana toiminguid, mis on vajalikud sarnase kauba soetamiseks Hansaposti veebikeskkonna kaudu ning teeb sellest kuvatõmmised (dtl-d 125-128).
7.Kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingule nr xxxx kohalduvad tüüptingimused (dtl 74). Hageja esitas 08.11.2022 kohtule I järelmaksulepingu tingimused (dtl-d 153-158). Tingimuste punkt 3.1 sisaldab järgmist tingimust: „3.1. Me sõlmime Teenuselepingu Teie Sooviavalduse alusel Meie valitud viisil ja korras: (1) Meie Veebilehel; muu elektroonilise kanali või sidevahendi kaudu; või (2) Müüja elektroonilise kanali või muu sidevahendi kaudu; Müüja müügipunktis. Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Teile vastavalt Teenusetingimuste punktis 4.1 nimetatud tingimustele tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest“ (dtl 154, p 4.1). Tingimuste punkt 3.2 sisaldab järgmist tingimust: „3.2. Teenuselepingu võib sõlmida nii kirjalikus kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teenuseleping loetakse sõlmituks, kui Te allkirjastate Teenuselepingu, millel on Meie Allkirjajäljend, millega esindame Teenuselepingu sõlmimisel Müüjat, või kui Müüja allkirjastab Teenuselepingu omakäeliselt. Kirjalikult sõlmitud Teenuselepingus käsikirjalisi muudatusi ei arvestata. Omakäeliseks allkirjaks loeme ka elektroonilisele seadmele salvestatud allkirja“ (dtl 154, p 3.2). VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja poolt Hansaposti veebikeskkonnas 08.04.2021 3 (4)
lepingu sõlmimiseks toimingute tegemist, ei saa eeldada kostja poolt I järelmaksulepingu tingimustega tutvumist Hansaposti veebikeskkonna vahendusel. Seetõttu ei ole tõendatud, et I järelmaksulepingu tingimused on muutunud kostjaga sõlmitud lepingu osaks. 13.04.2021 veokiri ei tõenda tingimustega tutvumise võimalust, kuivõrd sellelt ei nähtu viidet tüüptingimustele (dtl 105). Eeltoodut arvestades ei saa kohus lepingu sõlmimisele kohaldada I järelmaksulepingu tingimusi, sh tingimuste punkti 3.1, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks kauba üleandmisel.
8.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud I AS-i ja kostja vahel 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal kostja vastu 08.04.2021 osamaksetega tasumise müügilepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 912,90 eurot, intressi 193,31 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 122,45 eurot tasumise nõuded. Samuti puudub hagejal õigus nõuda kostjalt alates hagi esitamisest viivist protsendimäärana. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata.
9.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 11 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär on 156 eurot tunnis (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt nõuab kostja lepingulise esindaja kulu 1716 eurot kindlaksmääramist (11x156=1716). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagile vastamine ja hageja menetlusdokumentide kohta arvamuse esitamine on kostja menetlusõiguste teostamine. Kostja esindajal on seadusest ja advokaadile esitatavatest nõuetest tulenev kohustus kostjat teavitada, mistõttu suhtlus kostjaga on olnud vajalik. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kostja menetlusdokumentide mahtu ning sisu arvestades on toimingute põhjendatud ajakulu maksimaalset 8 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tasumäär 156 eurot tunnis ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kostja on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab eeltoodut arvestades kostja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1248 eurot (tunnitasu 156 eurot x ajakulu 8 tundi = 1248 eurot) ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse lepingulise esindaja kulu 468 eurot kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 1248 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.