Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2008 Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-21711 Tsiviilasi Amaks AS-i hagi Hannes Tamme vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Amaks AS (reg.nr 10097064, Alu, Pargi 2), hageja esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister, kostja Hannes Tamm ( isikukood xxxxxxxxxxx,xxxxxxxx, xxxxx x) Resolutsioon Välja mõista Hannes Tammelt 76 273,43 krooni Amaks AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 04.05.2006 laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 40 000.- kr. Hageja kandis laenusumma üle kostja arvelduskontole, mida tõendab hageja pangakonto väljavõte. Kostja tagastas osaliselt laenu, mistõttu jäi kostja võlgnevuseks hageja ees 33 334.- kr. Pooled sõlmisid 12.12.2006 laenulepingu lisa nr 1, millega muutsid ja täiendasid laenulepingu sätteid. Pooled fikseerisid laenulepingu lisa p-s 1.1 tagasimaksmisele kuuluva laenu summa 33 334.- kr, samuti laenu tasumise graafiku. Pooled on laenulepingu p-s 1.2 kokku leppinud intressi 8% aastas tagasimaksmata laenusummalt. Lisaks on sellele laenulepingu lisas pooled kokku leppinud, et kostja kohustub maksma laenusummalt viivist 1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on laenuandjana laenulepingust tulenevad omapoolsed kohustused täitnud, kuid kostja laenusaajana ei ole seda kahjuks teinud. Hageja on püüdnud kostjaga ühendust saada, kuid kahjuks tulutult, sest kostja on otsustanud hagejat vältida. Kostja on asunud võla tasumisest kõrvale hoiduma, mistõttu on hageja sunnitud esitama oma subjektiivsete õiguste kaitseks hagi kohtusse. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka intresside ja viiviste maksmist, milline arvestus on toodud allpool. Hageja võimaldas kostjal kasutada ja kostja kasutas isiklikuks otstarbeks hageja kütust koguses 474,49 liitrit summas kokku 5646,43 kr, mida tõendab kostja 12.12.2006 avaldus kostjale arve väljastamiseks nimetatud summas. Hageja esitas kostjale 13.12.2006 arve nr
260661 summas 5646,43 kr, milline on kostjal hagejale käesoleva ajani tasumata. Poolte vahel ei ole selle üle vaidlust. Seega pooled sõlmisid kütuse müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale hüvitama kostja poolt isiklikuks otstarbeks kasutatud kütuse väärtuse. Kostja on oma kohustused jätnud täies ulatuses täitmata, mistõttu on hageja kohustatud esitama hagi. Hageja on laenuandjana ja müüjana omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, kuid kostja on jätnud kahjuks oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitmata. Seetõttu on kostjal tekkinud hageja ees suur rahaline võlgnevus, mille täitmist hageja nõuab. Hageja nõuab kostjalt lisaks laenulepingust tuleneva põhinõude ja intressi tasumisele ka viivise tasumist tasumata põhinõudelt. Kuna laenulepingu lisaga on pooled laenulepingus leppinud kokku viivisemäära 1% tasumata summalt päevas, siis on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivisemäära tasumist. Kostja võlgneb hagejale seisuga 30.05.2008 viivistena 106 480,74 kr. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist üksnes põhinõude, s.o laenu summa ehk 33 334.- kr ulatuses. Intressidelt viivist ei ole arvestatud. Hageja nõuab kostjalt lisaks laenu tagastamisele ka intressi maksmist laenu tagastamata summalt 8% aastas. Arvestades asjaolu, et kostja on laenusumma 33 334.- kr jätnud täies ulatuses tasumata, siis võlgneb kostja hagejale intressi perioodi 12.12.2006 kuni 30.05.2008 eest summas kokku 3959.- kr. Seega kostja võlgnevused hageja ees on kokku 76 273,43 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Alo Pormeister palub VÕS §-de 396 lg 1; 208 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenulepingujärgne põhivõla 33 334.- kr; 2) intressi 3959.- kr; 3) viivise 33 334.- kr; 4) müügilepingust tuleneva võlgnevuse 5646,43 kr. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 04.05.2006 laenulepinguga, hageja konto väljavõttega 04.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 40 000.- kr. 12.12.2006 laenulepingu lisaga nr 1 loeb kohus tuvastatuks, et pooled fikseerisid p-s 1.1 tagasimaksmisele kuuluva laenu summa 33 334.- kr, samuti laenu tasumise graafiku. Pooled on laenulepingu p-s 1.2 kokku leppinud intressi 8% aastas tagasimaksmata laenusummalt. Hageja on laenuandjana laenulepingust tulenevad omapoolsed kohustused täitnud. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingu lisas sätestatud kohustuse tagastada laen summas 33 334.- kr ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt lepingu ja lepingu lisa alusel tagastamata laenusumma, intressi, viivise. Tagastamata laenusummaks on 33 334.- kr, kuna kostja ei ole teinud lepingu lisa alusel ühtegi makset. Kostja on kohustatud tasuma hagejale intressi perioodi 12.12.2006 kuni 30.05.2008 (535 päeva) eest summas kokku 3959.- kr (33 334x8%:360=7,40x535=3959). Laenulepingu lisa kohaselt kostja kohustub maksma laenusummalt viivist 1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestus: võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.01.2007, arvestuse periood 01.02.200730.05.2008, viivitatud päevi 488, summa 13 556,64 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 28.02.2007, arvestuse periood 01.03.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 457, summa 12 695,46 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.03.2007, arvestuse periood 01.04.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 426, summa 11 834,28 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 30.04.2007, arvestuse periood 01.05.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 396, summa 11 000,88 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.05.2007, arvestuse periood 01.06.200730.05.2008, viivitatud päevi 366, summa 10 167,48 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 30.06.2007, arvestuse periood 01.07.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 335, summa 9306,30 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.07.2007, arvestuse periood 01.08.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 304, summa 8445,12 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.08.2007, arvestuse periood 01.09.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 273, summa 7583,94 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 30.09.2007, arvestuse periood 01.10.200730.05.2008, viivitatud päevi 243, summa 6750,54 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.10.2007, arvestuse periood 01.11.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 212, summa 5889,36 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 30.11.2007, arvestuse periood 01.12.2007-30.05.2008, viivitatud päevi 182, summa 5055,96 kr; võlgnetav summa 2778.- kr, tasumise kuupäev 31.12.2007, arvestuse periood 01.01.2008-30.05.2008, viivitatud päevi 151, summa 4194,78 kr. Kokku 106 480,74 kr. Hageja vähendab viivist summani 33 334.- kr. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 33 334.- kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus
kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Avaldusega 13.12.2006, hageja arvega nr 260661 13.12.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja võimaldas kostjal kasutada ja kostja kasutas isiklikuks otstarbeks hageja kütust koguses 474,49 liitrit summas kokku 5646,43 kr. Seega pooled sõlmisid kütuse müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus hagejale hüvitama kostja poolt isiklikuks otstarbeks kasutatud kütuse väärtuse. Kostjal on hagejale arve käesoleva ajani tasumata. Kohus leiab, et kostja võlgneb hagejale müügilepingu alusel 5646,57 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.