Kõigile töödele kehtib töövõtulepingu nr 1-9/20/0380-1 punktist 8 tulenev 5 aasta pikkune töövõtugarantii alates tööde vastuvõtmisest.
1.3.Teekatte nakkega seonduvatele probleemidele kehtib täiendav 3 aasta pikkune garantii töövõtulepingu nr 1-9/20/0380-1 punkti 8 mõttes ehk kokku 8 aasta pikkune töövõtugarantii alates tööde vastuvõtmisest.
1.4.Transpordiamet tasub Nordecon AS-ile 10 päeva jooksul kompromissi kinnitamisest 348 461,97 eurot koos käibemaksuga. See summa sisaldab lepingu
2-21-10575 alusel tasutud 39 376 euro suuruse ettemaksu tasaarvestust ja 30 000 euro suurust hinnaalandust.
1.5.Nordecon AS loobub viivisenõudest.
1.6.Pooled kinnitavad, et neil ei ole kompromissi sõlmimise hetkel teineteise vastu kompromissis kirjeldamata töövõtulepingust nr 1-9/20/0380-1 tulenevaid nõudeid (see ei puuduta töövõtugarantiist tulenevaid nõudeid).
1.7.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.8.Menetlusosalised kohustuvad tähtajatult hoidma käesoleva kohtuasja asjaolusid ja kompromissi sisu konfidentsiaalsena ning mitte avaldama selle tingimusi mistahes viisil kolmandatele isikutele ega avalikkusele, välja arvatud osas, milles seadusest tuleneb kummalegi poolele kohustus infot avaldada.
1.9.Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
1.10.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21-10575 menetlus.
3.Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.
4.Tagastada Nordecon AS-i taotlusel pool makstud riigilõivust 2500 eurot Nordecon ASi arveldusarvele nr EE112200221001112637.
5.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele ei saa määruskaebust esitada.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Nordecon AS töövõtjana (hageja) ja Maanteeamet (käesoleval ajal Transpordiamet, kostja) tellijana sõlmisid 27.02.2020 töövõtulepingu nr 1-9/20/0380-1 riigitee 51 ViljandiPõltsamaa km 35,809-43,109 Võisiku-Kuningamäe lõigu rekonstrueerimiseks (töövõtuleping). Tööd tehti perioodil 06.04.2020 – 06.11.2020. Lepingu maksumus kokku oli 2 730 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Hagejale on tehtud tööde eest maksmata 328 136,85 eurot, millest tuleb teha lepingujärgseid mahaarvamised ning lisada boonused.
2.01.10.2020 saatis hageja kostjale teate ehitustööde lõpetamise kohta, milles teavitas ehitustööde põhivalmidusest ning tegi ettepaneku tehnilise komisjoni kokkukutsumiseks. 17.11.2020 leidis tehniline komisjon, et objekti põhivalmidus on saavutatud ja see vastab lepingu dokumentidele ning keskkonna-, tervise-, tarbija-, töökaitse- ja liiklusohutusnõuetele. Protokolli lisas märgiti ära hageja ja kostja vaheline vaidlus objekti pealmise asfaldikihi üle. 18.11.2020 andis hageja kostja nõusolekul teelõigu hooldetööde tegemise kohustuse üle hooldetööde tegijale.
3.17.11.2020 saatis kostja hagejale kirja, milles leidis, et teele paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakiht ei vasta nõuetele ning keeldus töid vastu võtmast. Väidetav nõuetele mittevastavus seisnes selles, et asfaltbetoonsegu lähtekomponentidest tööde käigus võetud proovidega laboris rullpudeli meetodil läbi viidud nakkekatsed said tulemuseks 30%, korduskatse 45% ja teise seguga katse 45%, mis jäävad alla 50% piirmäära nõuet. Kirjas nõudis kostja hagejalt töö ümbertegemist hiljemalt 31.05.2021 ning teatas, et kui hageja nõuet ei täida, laseb kostja tööd ümber teha kolmandal isikul ning nõuab hagejalt kulude hüvitamist.
2-21-10575
4.Hageja ei olnud kostja käsitlusega nõus. Pooled vahetasid seisukohti, kuid ei jõudnud kohtuväliselt kokkuleppele. Kohtusse pöördus hageja nõudega, et kohus mõistaks kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva põhinõude 417 837,97 eurot ja viivised. Samuti palus hageja kohtul tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt töövõtulepingu alusel asjaomase asfaltbetoonkatte väljavahetamist seoses rullpudeli meetodil määratud nakketugevuse tulemusega.
5.Hageja väitel ei seisne väidetav puudus mitte teekatte tegelikes omadustes, vaid ühe formaalse katse tulemuses, mille läbiviimist lepingu dokumendid ette näevad. Teekatte nakkeomadusi on katsetatud teiste, alternatiivsete, meetoditega ja need on eranditult andnud positiivsed tulemused. Lepingus ette nähtud rullpudeli katset juba maha pandud asfaldiga enam võimalik teha ei ole. Hageja väidab, et vaidlusalusel teelõigul siiani mingeid kehvast nakkest põhjustatud puudusi ilmnenud ei ole ning kostja ei ole seda väidet ümber lükanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Töövõtulepingu täitmise käigus selgus, et hageja paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakiht ei vasta töövõtulepingu nõuetele. Kostja hinnangul olid rullpudelikatsed tehtud nõuetekohaselt.
7.Kostja tugines töövõtulepingu lahutamatuks osaks olevatele dokumentidele, eelkõige majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg-le 2, mille kohaselt peab teetööde kvaliteet teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt määrusega sätestatud nõuetele. Sama määruse § 16 lg 11 sätestab, et tardkivimist jämetäitematerjali nake bituumeniga määratakse rullpudeli meetodil. Nakke määramine on kirjeldatud standardis EVS-EN 12697-11. Nake peab olema vähemalt 50% pärast 24 tunni möödumist katse algusest. Kui nake on alla 50%, on pindaktiivse lisandi kasutamine kohustuslik. Pärast pindaktiivse lisandi lisamist kontrollitakse uuesti nakke vastavust eespool toodud nõudele. Töö tegija võib jätta ilma pindaktiivse lisandita nakkekatsed tegemata, kui ta teeb katsed kohe koos pindaktiivse lisandiga ja kasutab hiljem asfaltsegu tootmisel samuti pindaktiivset lisandit. Sama reguleerib ka asfaldist katendikihtide ehitamise juhise p 1.20 (juhis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314).
8.Eeltoodust tulenevalt on katsetulemuste põhjal ilmne järeldada, et hageja paigaldatud asfaltbetoonsegu ei vasta ei tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse ega ka lepingus sätestatud nõuetele. Seega on hageja lepingut rikkunud ja kostja ei pidanud töid vastu võtma. Kostja ei nõustunud, et hageja on töö parandanud, kuna kõik hageja läbi viidud katsed kinnitasid töö nõuetekohast tulemust. Hageja peab töö ümber tegema.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
9.22.08.2022 jättis Harju Maakohus hageja Nordecon AS-i hagi rahuldamata ning menetluskulud täielikult hageja kanda.
2-21-10575
APELLATSIOONKAEBUS
10.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 22.08.2022 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Esiteks taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhinõude 417 837,97 eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 96 102,73 eurot ja viivised põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,1% päevas. Teiseks taotles hageja, et kohus tuvastaks, et Eesti Vabariigil (Transpordiameti kaudu) ei ole õigust nõuda Nordecon AS-ilt töövõtulepingu nr 1-9/20/0380-1 alusel riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa km 35,809-43,109 Võisiku-Kuningamäe lõigu asfaltbetoonkatte väljavahetamist seoses rullpudeli meetodil määratud nakketugevuse tulemustega. Alternatiivelt palus hageja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja taotles menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
11.Tallinna Ringkonnakohus võttis 30.09.2022 apellatsioonkaebuse menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja. Kostja vastas apellatsioonkaebusele 24.10.2022.
12.09.11.2022 esitas hageja kompromissettepaneku, kus selgitas lisaks konkreetsele ettepanekule, miks see ei ole tema hinnangul vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 123 lg 1 p-ga 1. Ringkonnakohus edastas ettepaneku kostjale seisukohavõtuks. Kostja vaidles 24.11.2022 vastuses kompromissettepanekule vastu põhjendusega, et see ei ole RHS § 123 lg 1 p-ga 1 kooskõlas, kuid esitas samas dokumendis kaks alternatiivset kompromissettepanekut. 29.11.2022 andis ringkonnakohus pooltele tähtaja ühise kompromissi esitamiseks, mille seadusele vastavust saaks ringkonnakohus hinnata.
13.14.12.2022 esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule ühise taotluse, milles paluvad kinnitada käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 kajastatud tingimustega kompromissleping, kui see on õiguspärane vastavalt RHS § 123 lg 1 p-le 1, tühistada maakohtu otsus, jätta menetluskulud poolte endi kanda ning tagastada hagejale Nordecon AS pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (2500 eurot).
14.Pooled kinnitasid, et loobuvad edasikaebeõigusest kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale.
15.Pooled kinnitasid, et on teadlikud, et TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus tühistada ning tsiviilasja nr 2-2110575 menetlus lõpetada.
17.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
2-21-10575 millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
18.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi.
19.Hageja ja kostja on palunud kinnitada nende poolt kohtule 14.12.2022 esitatud kompromiss ja tühistada maakohtu otsus. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi ka kaebuse menetlusse võtmise määruses.
20.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.
21.Kuna pooled on 14.11.2022 taotluses märkinud, et paluvad kohtul kompromiss kinnitada juhul, kui see on õiguspärane RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt – eelkõige, mis puudutab lepingu üldise olemuse muutmist –, siis selgitab ringkonnakohus järgmist.
21.1.RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui (i) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja (ii) muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning (iii) muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 % asjade või teenuste või 15 % ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. Selle sättega on võetud Euroopa Liidu õigusest (direktiivi 2014/23/EL art 43 lg-st 2, direktiivi 2014/24/EL art 72 lg-st 2 ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg-st 2) üle nn de minimis-reegel, mis annab õiguse sõlmitud hankelepingut muuta.
21.2.Riigikohus on asunud seisukohale, et RHS § 123 lg 1 p 1 ei sea absoluutset keeldu muuta lepingutingimusi, mis sisaldusid riigihanke alusdokumentides. Ka see, et muudeti algselt alusdokumentides sisaldunud lepingutingimust ning et hankemenetluses oleks muudetud tingimuste korral võinud laekuda teistsugused pakkumused, näitab, et muudatus on sisu poolest oluline, kuid see ei takista RHS § 123 lg 1 p-s 1 sätestatud de minimis erandi kohaldamist (Riigikohtu 30.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1150/47, p 20).
21.3.Riigikohus on lisaks märkinud (3-20-1150/47, p 18), et RHS § 123 lg 1 p-ga 1 üle võetud hankedirektiivi (2014/24/EL) art 72 lg 2 teises lauses kasutatud termin „lepingu üldine olemus“ on teistes keeltes sõnastatud hoopis kui the overall nature of the contract, der Gesamtcharakter des Auftrags, la nature globale du marché. Sellest nähtub, et lepingu olemuse oluline muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Lepingu „üldise olemuse“ muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses seega silmas lepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi. Riigikohus on möönnud (p 21), et on selge, et lepingu hilisem muutmine võib riivata läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. Arvestades
2-21-10575 lepingu muutmise väikest väärtust, on EL ja Eesti seadusandjad hankedirektiivi art 72 lgs 2 ja RHS § 123 lg 1 p-s 1 teadlikult lubanud neist üldpõhimõtetest mõõdukal määral kõrvale kalduda.
21.4.Õiguskirjanduses on hankelepingu üldist olemust muutvana kirjeldatud selliseid muudatusi, mille puhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele – nt riigihanke eseme asendamine või riigihanke liigi muutmine (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 109; M.A. Simovart, M. Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019; § 123 kommentaar p 13). Euroopa Kohus on toonud välja, et olulised on sellised muudatused, millega (i) lisatakse hankelepingusse tingimusi, mida ei olnud seatud algses riigihanke menetluses ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses menetluses, võimaldanud seal osaleda teistel pakkujatel või tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse; või (ii) laiendatakse riigihanke eseme ulatust olulisel määral; või (iii) kallutatakse hankelepingu majanduslikku tasakaalu hankija kahjuks (EK 19.06.2008 otsus asjas C-454/06, pressetext Nachrichtenagentur, p-d 35–37).
21.5.Käesoleval juhul on küsimuse all 2 730 000 euro suuruse kogumaksumusega hankelepingu ühe osa tööde vastuvõtmine kokkulepitust erinevalt. Kõnealused tööd lõpetati 2020. aasta novembri alguses. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt on kostja valmis võtma vaidlusaluse töö vastu alates kompromissi kinnitamisest, kui hagejale makstavat tasu alandatakse 30 000 euro võrra ning kui hageja annab kostjale lisaks töövõtulepingust tulenevale 5-aastasele töövõtugarantiile täiendava 3 aasta pikkuse töövõtugarantii teekatte nakkega seonduvatele probleemidele, st kokku 8 aasta pikkuse töövõtugarantii alates tööde vastuvõtmisest.
21.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud kompromissis pakutud muudatused sellised, mida saaks käsitada hankelepingu üldist olemust muutvana. Tööd on faktiliselt lõpetatud üle 2 aasta tagasi. Täiendava töövõtugarantii andmine tagab, et kui teekattes ilmnevad puudused, siis peab hageja need parandama pikema perioodil vältel. Seega ei ole muudatusega kallutatud ka hankelepingu majanduslikku tasakaalu hageja kasuks, kuna hageja vastutab 3 aastat kauem selle eest, kui tehtud töö ei vasta tegelikult nõutule ning peab puudused oma kulul parandama. Samuti alandab kostja kompromissiga tööde hinda.
21.7.Mis puudutab RHS § 123 lg 1 p-s 1 nimetatud väärtuste muutmist, siis ei nähtu kohtule asjaolusid, ja pooled ei ole neid käesolevas tsiviilmenetluses esile toonud, mis võiksid tekitada kahtlust, et muudatus ületaks RHS § 123 lg 1 p-s 1 lubatud piirmäärasid.
21.8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega seadusest tulenevaid takistusi kompromissi määrusega kinnitamiseks. Ringkonnakohus lisab, et õiguskirjanduses on leitud, et ei ole välistatud, et riik sõlmib kompromissi vaidluses, kus võib tekkida küsimus avalikõiguslike protseduurireeglite (nt riigihanke või riigi vara käsutamise reeglid, riigiabi reeglid) ranges järgimises või et kohus neid alati detailselt kontrollima peaks (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, § 430 kommentaar 3.6.2.2 p c, lk 969).
22.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda.
2-21-10575
23.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja loobusid edasikaebeõigusest, ei ole määrust võimalik vaidlustada.
24.Hageja palus tagastada pool apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust ehk 2500 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel. Kaebuselt tasuti lõivu 5000 eurot, seega kuulub tagastamisele 2500 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti (Nordecon AS-i arveldusarvele nr EE112200221001112637). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.