Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, e-posti aadress: xxx Kostja: A. C., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Kostja lepinguline esindaja: Roman Märtson, e-posti aadress: xxx Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Jätta OK Incure OÜ hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Välja mõista OK Incure OÜ-lt A. C. kasuks menetluskulud 600 eurot. Välja mõista OK Incure OÜ-lt A. C. kasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt (600 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (kliendi isikukood) ning kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga või mobiili ID-ga. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Lepingu sõlmimisel avab krediidiandja kliendile krediidikonto personaalsetes tingimustes määratud limiidiga. Krediidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient. Krediidikonto limiit on korduvkasutatav krediidilimiit, mille summat võib poolte kokkuleppel suurendada ja vähendada, muutes sellega vajadusel ka muid personaalseid tingimusi. Sellist muudatust loetakse lepingu muudatuseks ning muudatusele kehtivad kõik lepingu tingimused. Poolte kokkuleppel võib krediidiandja ajutiselt või tähtajatult krediidikonto limiiti muuta vastavat lepingu muutmise lisa sõlmimata. Klient kasutab krediidikonto limiiti, esitades selleks väljamaksetaotluse iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt lubatud viisil vastavalt krediidiandja poolt määratud korrale. Klient peab täitma kõik limiidi kasutamise eeltingimused. Krediidiandjal on õigus ühepoolselt määrata vähim summa, mida klient saab kasutusse võtta, ja muud raha väljavõtmise eeltingimused. Klient võib kasutada krediidikontot krediidikonto limiidi ulatuses. Krediidikonto limiidi ületamise korral lükatakse kliendi väljamaksetaotlus tagasi. Kostja taotles interneti vahendusel krediidilimiidi kasutamise võimalust summas 1100 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidikonto leping tähtajatu ja kostja pidi tasuma intressi määraga 47,28 % aastas ja tasumise kuupäevaks oli iga kuu 27. päev. Limiidi tagasimakse miinumummakse ulatuses oli kostjale kohustuslik ning selle kohta edastati kostjale igakuiselt vastav arve. Kostja kasutas limiidi piires võimaldatud raha, kuid omapoolseid kohustusi raha tagastamise osas ei täitnud, kostjale edastati arveid ja meeldetuletusi. Lepingu üldtingimuste punkti 11.2.4 kohaselt on krediidiandjal õigus viivitamatult peatada krediidikonto kasutamine ja/või öelda leping üles ja/või nõuda sisse kogu krediit, intress ja muud maksmisele kuuluvad tasud mh kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 (kolme) üksteisele järgneva krediidi, intressi või tasu maksega ning krediidiandja on andnud kliendile vähemalt 2 (kahe) nädala pikkuse täiendava tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist. 12.01.2022 edastas krediidiandja kostjale teate, milles märkis, et kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) vahel on sõlmitud krediidileping nr xxxxxxxx (krediidileping). Kooskõlas krediidilepingu üldtingimustega kohustus klient tagastama krediidi, tasuma intressi ning tasud vastavalt graafikule ja/või krediidiandja poolt väljastatud arvetele. Kostja ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, rikkudes oluliselt krediidilepingut. Kirja saatmise seisuga oli
kostja kogu krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 162,55 eurot. Krediidiandja andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.02.2022. Selleks tähtajaks palus krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ-le. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 1099,80 eurot. Kostjal on tasumata hagejale intressivõlgnevus 175,33 eurot (47,28% aastas, põhinõudelt 1099,80 eurolt, alates lepingu sõlmimisest, so 15.10.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 02.02.2022, 158,13 eurot), arvestades asjaolu, et nõude arvestusest nähtuvalt oli tasumata intressijääk seisuga 14.10.2021 summas 17,20 eurot. Hageja arvestas viivist intressimääraga samaks määras, so 47,28% aastas järgnevalt: laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 03.02.2022 kuni hagi esitamiseni, so 30.06.2022, põhinõudelt 1099,80 eurolt, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on summas 210,84 eurot. VÕS § 1132 lg-le 1 tuginevalt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hageja selgitas, et sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks võivad olla kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks võlgnikule helistamiseks või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks jms. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja edastas korduvalt kostjale meeldetuletuskirju, püüdnud kostjaga ühendust saada (on teinud kõnesid) ja on täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks ning sellest tulenevalt on sissenõudmiskulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1099,80 eurot, intressivõlgnevus 175,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 210,84 eurot; meeldetuletustasu 15 eurot ning sissenõudmiskulu 50 eurot (dtl 20-29).
2.Hageja jäi hagis esitatu juurde ning leidis, et kostja poolt esitatud vastuväited on otsitud ja põhjendamata ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hagis märgitult taotles kostja interneti vahendusel krediidilimiidi kasutamise võimalust summas 1100 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli krediidikonto leping tähtajatu, kostja pidi tasuma intressi määraga 47,28 % aastas ja tasumise kuupäevaks oli iga kuu 27. päev. Asjaolu, et poolte vahel on lepingulised suhted, tõendab juba see, et kostja on raha saanud ning seda osaliselt vastavalt lepingutingimustele ka tagastanud. Seega, ei saa väita, et puuduks tahteavaldus raha saamiseks. Taolised väited on alusetud. 12.01.2022 edastas krediidiandja kostjale teate, milles märkis, et A. C. ja IPF Digital AS (krediidiandja) vahel on sõlmitud krediidileping nr xxxxxxxx. Kooskõlas krediidilepingu üldtingimustega kohustus kostja tagastama krediidi, tasuma intressi ning tasusid vastavalt graafikule ja/või krediidiandja poolt väljastatud arvetele. Kostja ei ole täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, rikkudes oluliselt krediidilepingut. Kirja saatmise seisuga oli kostja kogu krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 162,55 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.02.2022. Selleks tähtajaks palus krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ-le. Tulenevalt lepingu üldtingimustest haldab kostja krediidikontot iseteenindussüsteemi kaudu. Iseteenindussüsteemis sai kostja saata teateid krediidiandjale, samuti saada teateid krediidiandjalt. Kõik lepingu dokumendid olid kostjale igal ajal iseteenindussüsteemis kättesaadavad. Seega, ei ole usutavad kostja väited justkui ta ei ole kätte saanud eelnimetatud teadet. Isegi juhul kui eeldada antud väite õigsust, on kostjale vastavad dokumendid kätte toimetatud hagiavaldusega. Hageja esitas nõude
kujunemise käigu, millest nähtub, kuidas on tagasimakseid makstud ning võlajääk kujunenud. Hageja kirjeldas hagis lepingu iseloomu, mis on oma sisult põhimõtteliselt krediitkaart. On määratud limiit, mille raames sai kostja raha kasutada, tagasimaksmisel limiidi osa taas vabaneb ja raha oli võimalik kasutusele võtta. Tegemist on tavapärase krediidikohustusega (dtl 75-76).
3.14.11.2022 seisukohas selgitas hageja täiendavalt, et lepingu sõlmimine käib läbi krediidiandja portaali ning kogu toote spetsiifika toimub veebikeskkonnas. Kostja esitas taotluse credit24.ee kodulehel ning taotlev krediidikonto limiit oli kuni 1 100 eurot nagu hageja oli eelnevalt hagis kirjeldanud. Krediiditaotlus XXXXXXXXXX tõendab kostja soovi krediidilimiidi kasutamiseks. Kostja on märkinud sissetulekuks 2000 eurot ning igakuisteks kuludeks 300 eurot. Lepingu sõlmimist tõendavad ka muud olulised asjaolud, näiteks kostja korduv raha kasutusse võtmine, krediidikonto limiidi tõstmine ning kostja poolt tagasimaksete teostamine krediidiandjale. Lähtudes eeltoodust selgitustest on hageja arvates leping sõlmitud VÕS § 9 lg 1 tähenduses ning antud fakti ei saa seada kahtluse alla. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmiseks saadab laenuandja taotluse tegemise ajal kliendile e-mailile Euroopa Liidu teabelehe. Hageja selgitas, et tegemist ei ole nn ”klassikalise” krediidilepinguga VÕS § 401 mõttes, vaid krediiditoode on sarnane krediitkaardi tootega. Seega kliendil on õigus kasutada krediidikontol olevat raha nii, nagu ta ise soovib, st võtta raha nii palju nagu ta ise seda vajab. Hagiavalduses oli välja toodud laekumiste arvestuse tabel, kuidas kostja kasutas krediidikontol olevat raha. Kui kostja võttis krediidikontol olevat raha kasutusse, siis tegi krediidiandja kostja arvelduskontole väljamakse ning kostja omakorda oli kohustatud tegema krediidiandja poolt väljastatud arvete alusel tagasimakseid. Kostjale on tehtud väljamakseid järgnevalt: 10.02.2020 906 A. C. XXXXXXXXXXXXX xxxxxxxxxxxxx MK CREDIT24 krediidikonto xxxxxxxx 1 100.00; 02.03.2020 39519 A. C. XXXXXXXXXXXXX xxxxxxxxxxxxx MK CREDIT24 krediidikonto xxxxxxxx 23.00 EUR 02.03.2020; Deebetkäive 1 123.0. Hageja esitas nõude arvestuse exceli tabelis, millest nähtuvad tulbad pealkirjadega väljamaksed, tagasimaksed, põhiosa katteks, intressi katteks, teenustasude katteks, viivise katteks, põhiosa jääk, intressi jääk, meeldetuletuskirja tasu jääk, viivise jääk. Arvestuses on esile toodud raha kasutamise järjekord, tagasimaksete suurus ning jagunemine võlgnevuse komponentide vahel, samuti kajastub ka põhisoa jäägi suurus, mis on olulisem nõude element. Alates 02.03.2020 on kostja tasunud kohustust ulatuses, et tasuda intressi, mistõttu põhisoa jääk on jäänud muutumatuks. 12.01.2022 edastas krediidiandja kostjale teate, milles märkis, et kostja ja IPF Digital AS vahel on sõlmitud krediidileping nr xxxxxxxx. Kooskõlas krediidilepingu üldtingimustega kohustus klient tagastama krediidi, tasuma intressi ning tasusid vastavalt graafikule ja/või krediidiandja poolt väljastatud arvetele. Klient ei täitnud krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, rikkudes oluliselt krediidilepingut. Kirja saatmise seisuga oli kliendi kogu krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 162,55 eurot. Krediidiandja andis kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.02.2022. Selleks tähtajaks palus krediidiandja tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu tingimustega. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et ülaltoodud täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ-le. Hageja märkis, et IPF Digital AS on saatnud 12.01.2022 paberkandjal tähitud kirjana üleütlemise teate aadressile xxx, isik ei olnud saadaval ning ka ei läinud postkontorisse tähitud kirjale järele. Tähitud kiri on tagastatud saatjale 04.02.2022. Seega, kostja on teadlikult kõrvale hoidnud temale edastatud dokumentide vastu võtmisest, mistõttu ei saa kostja tugineda asjaolule, et talle ei ole teavet saadetud. Hageja leidis, et kuna kostjale oli tuttav kogu laenutoote spetsiifika ning samuti see asjaolu, et kostja sai varasemad arved kätte ning tegi nende alusel tagasimakseid võib eeldada, et kostja oli teadlik ka meeldetuletuskirjadest ja nõude loovutamise teatisest, mistõttu võis hageja arvates lugeda eelpool mainitud dokumendid kostjale kättesaaduks TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Isegi
kui kostja jääb väite juurde, justkui ei ole ta eelnimetatud tahteavalduse kätte saanud, siis saab lugeda, et hiljemalt hagiavalduse ja selle lisadega tutvudes on vastavad dokumendid talle teatavaks saanud. Kostja ei ole lepingut täitnud ei praegusele ega eelmisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-62-07, p 12). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv (dtl 84-88). Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi ei ole põhjendatud ning tõendamata hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja tugines VÕS § 2 lg 1, § 3, § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 13 lg 1, TsÜS § 68 lg 1 ja 3, Riigikohtu lahenditele nr 3-2-144-09 p 11, 3-2-1-101-11) ning osundas, et hagimaterjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingu sõlmimiseks esitanud tahteavaldust. Ka ei ole hageja selgitanud, kuna ja mis asjaoludel kostja sellise tahteavalduse esitas. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks, seejuures ei ole isikusamasust tuvastatud. Hageja ei ole selgitanud, kui suur oli tagasimakse miinimumsumma, kostja sellest teadlik ei ole. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas 1100 eurose lepingu peale tegi hageja väljamakseid summas 2231,51 eurot. Hageja nõude arvestust analüüsides selgub, et tabeli arvestusperioodiks on 23. detsember 2018 kuni 14. oktoober 2021. Tabeli algusest nähtuvalt tehti väljamakse 23. detsember 2018 summas 1000 eurot ja kostja maksis tagasi 23. jaanuar 2019 43,81 eurot, millest 4,81 eurot läks põhiosa katteks ja 39 eurot intressi katteks. Arusaamatuks jäi, mida tähendas intressijääk, st kas see tähendas seda, et intressi katteks jäi raha puudu, mis ei vasta tõele või maksti intressi üle, mis omakorda tekitas küsimuse, miks võttis hageja intressi rohkem kui leping ette näeb. Intressi jääk kajastub kõikidel ridadel. Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja/teate kättesaamist ning tulenevalt VÕS § 172 kohaselt võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole kostjale nõude loovutamise teadet kätte toimetanud. IPF Digital AS laenu ülesütlemise teadet 12.01.2022 ei saa pidada nõude loovutamisest kostjale teatamiseks. Antud dokument ei tõenda info jõudmist kostjani ja see on allkirjastamata. Hageja ei ole hagis selgitanud, kuidas ja kuna nõude loovutamise teade kostjale kätte toimetati. Kostja hinnangul on hageja nõue hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 138 lg 1 ka 2, VÕS § 6 lg 1 ja 2, Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-7-09 p 15). Kostja ei ole tarbijana saanud laenutingimuste kohta piisavat teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt, kuna seda ei ole kostale tutvustatud. Laenu- ja tagasimakse tingimused on eksitavad, tegelikkuses satub laenuvõtja “laenuorjusse”. Laenusaaja maksab üksnes intressimakseid vähendamata seejuures märkimisväärselt oma põhinõude suurust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel, et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . 23.13.2018, so kostja ja IPF Digital AS-i (Credit24) vahel lepingu sõlmise hetkel oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr maksimaalselt 56,76% aastas. Kostja väitis, et lepingujärgne krediidikulukuse määr on aga 60,03% ja on lubamatu ning sellest tulenevalt on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu (dtl 69-71).
5.Lõplikus seisukohas leidis kostja, et hageja ei ole märkinud ega tõendanud, mil viisil väljastati laen kostjale, kas ülekandega kostja arvelduskontole või sularahas. Hageja poolt on esitatud tabelist „kostja tasumised ja katmised“ ei nähtu, kellele on need tabelid koostatud, mida need tabelid endast kujutavad ja mida need tabelid peavad tõendama. Kostja jäi selle juurde, et 01.12.2022 nõude loovutamise teadet ega lepingu ülesütlemise teadet (tahteavaldust) ei ole kostjale kätte toimetatud ja hageja ei ole eelnevat tõendanud. Viidatud kiri on tingimuslik ja ei ole otseselt nõude loovutamise teade. Asja materjalidest ei nähtu, et laenulepingu sõlmimiseks oleks kostja esitanud tahteavalduse ja hageja ei ole selgitanud, millal ning millistel asjaoludel kostja tahteavalduse esitas. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kostja oleks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks, isikusamasust ei ole tuvastatud (dtl 97-99). Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 06.07.2022 menetlusse võtmise määruses (dtl 46-48). Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-12587 p 10; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11 p 40). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja vahel on sõlmitud krediidileping nr xxxxxxxx (krediidileping). Kostja ei tunnista hagi põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks isikusamasuse tuvastamisega (isikusamasuse tuvastamist asja materjalidest ei nähtu) avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole lepingu sõlmimiseks tahteavaldust esitanud (dtl 69-70; dtl 97) ja hageja ei ole tõendanud, et lepingu alusel oleks laen (so kas sularahas või ülekandega arvelduskontole) väljastatud (dtl 97). Hageja märkis, et ainuüksi asjaolu, et poolte vahel on lepingulised suhted, tõendab juba see, et kostja on raha saanud ning seda osaliselt vastavalt lepingutingimustele ka tagastanud, mistõttu ei saa väita, et puuduks tahteavaldus raha saamiseks (dtl 75).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul saab haginõude aluseks oleva lepingu puhul olla tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 404 lg 1 1. lause kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kohus on 28.10.2022 kohtumääruses selgitanud hagejale, et hageja kohustuseks on asjas esitada tõendid, mis kinnitavad tema nõudeid, mis on vajalikud hagi rahuldamiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb arvestada, et tõendamiskoormise täitmata jätmisel võib kohus hagi jätta rahuldamata. Kohus andis kohtumääruses hagejale võimaluse täiendava tähtaja jooksul esitada krediidilepingu sõlmimise osas tõendid (sh et kostja isikusamasus on lepingu sõlmimisel tuvastatud), mis puudutavad ka seda, et kostja on krediidiandjalt raha saanud ja kostja on osaliselt vastavalt lepingutingimustele saadud krediidi tagastanud. Hageja tõendamiskohustuseks oli asjas esile tuua nõuetega seonduvad asjaolud (nõuete suurused, arvutused, perioodid, täitmised) ja eelviidatu osas tõendite esitamine (dtl 80-81). Hageja on asjas lepingu sõlmimisega seonduvalt esitanud järgmised tõendid: 16.04.2019 (krediidiandja IPF Digital AS krediidikonto personaalsed tingimused (lepingu nr xxxxxxxx) (dtl 30); Credit 24 krediidikonto üldtingimused (oktoober 2018) (dtl 31-34); Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht juuli 2017 (dtl 35-37); exceli tabel nõude arvestuse kohta (dtl 38-39); 14.11.2022 klienditeeninduse portaali väljavõte A-11702522 (dtl 89-91). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole isikusamasuse tuvastamisega krediidilepingu nr xxxxxxxx sõlmimise osas tõendeid esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks IPF Digital AS krediidikonto personaalseid tingimusi ja Credit 24 krediidikonto üldtingimusi, Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehte aktsepteerinud või, et hageja oleks eelviidatud dokumente kostjale üldse tutvustanud. Eelviidatud dokumendid on olemuselt sellised, mille koostamine ei vaja kostja tegevust. Exceli tabel (nõude arvestus) ei tõenda kostjale tehtud krediidi väljamakseid ega tagasimakseid ning milliste tõendite esitamisega saanuks hageja tõendada lepingu sõlmimist, kuid hoolimata kohtu selgitustest hageja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Kohus märgib, et Exceli tabelis toodud summade kasutamist ei ole võimalik ühegi asjas esitatud tõendiga siduda. Pelgalt hagis või seisukohtades märgitud limiidi väljamaksete, limiidi kasutamise ja tagasimaksete ülevaate ja sellega seonduvalt paljasõnaliste selgituste pinnalt tõendamiskohustust täidetuks lugeda ei saa. Klienditeeninduse portaali väljavõte A-11702522 ei asenda VÕS § 404 lg 1 kohast avaldust ega tõenda vastastikku krediidilepingu sõlmimist. Eeltoodud põhjendustele tuginevalt asub kohus seisukohale, et IPF Digital AS ja kostja vahel ei ole krediidilepingut nr xxxxxxxx sõlmitud.
10.Kostja osundas, et hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise teade (sh oli tegemist lepingu ülesütlemise teatega, so tahteavaldusega) oleks kostjale kätte toimetatud ning sellest tulenevalt oli kostjal VÕS § 172 kohaselt õigus keelduda kohustuste täitmisest. Kostja oli ka seisukohal, et 12.01.2022 allkirjastamata laenu ülesütlemise teadet ei saa pidada nõude loovutamise teateks ja tegemist on tingimusliku kirjaga, mis ei ole loovutamise teade (dtl 70; dtl 97). Hageja on nõude loovutamise osas tuginenud allkirjastamata 01.12.2022 IPF Digital AS laenulepingu ülesütlemise teatele (dtl 40), milles sisaldub nõude loovutamise teade „Ühtlasi teavitab krediidiandja, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab
krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded OK Incure OÜ (registrikood 11542046, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, telefon +372 6 755 820, e-mail [email protected]). Seega astub alates krediidilepingu ülesütlemisest krediidiandja asemele uus võlausaldaja OK Incure OÜ, kelle poole peate pärast krediidilepingu ülesütlemist pöörduma mistahes krediidilepingut puudutavates küsimustes“. Hageja leidis, et eelviidatud teade on kostjale kätte toimetatud hagiavaldusega (dtl 75) ja hagi rahuldamist ei välista see, kui kostjale teatati nõude loovutamisest pärast hagi esitamist (dtl 88). 01.12.2022 teade (tähitud kiri RR605518592EE) on 04.02.2022 Omniva poolt hagejale tagastatud (dtl 92). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Hageja on kohtule esitanud 01.12.2022 IPF Digital AS allkirjastamata laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate (dtl 40), milles teatatakse võimalikust tulevikus toimuvast nõude loovutamisest juhul kui kostja täiendava tähtaja jooksul jätab kohustused täitmata. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. VÕS § 168 lõike 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt allkirjastatud. 01.12.2022 osundatud teadet posti teel kostjale kätte toimetatud ei ole, küll aga loeb vastava teate kostjale 17.09.2022 kätte toimetatuks, mil kostja sai hagi koos lisadega kätte. Samas märgib kohus, et teates teavitatakse tingimuslikult n.ö tulevikus toimuvast nõude loovutusest ja teade on muuhulgas allkirjastamata (ka ei nähtu teatest, kes on teate väljastajaks, st puudub teate väljastanud seadusliku esindaja andmed) ning sellest tulenevalt ei ole hageja kostjat nõuetekohaselt nõude loovutamisest teavitanud ja vastav teade nõude loovutamist ei tõenda. Kohus on 28.10.2022 kohtumääruses märkinud, et hagejal lasus tõendamiskohustus, et krediidiandja loovutas enda nõude kostja vastu hagejale (dtl 81; kohtumääruse põhjendava osa p 8). Kohus on seisukohal, et sõltumata eeltoodust on asjas määravaks kohtu poolt eelnevalt tuvastatu, mille kohaselt ei ole IPF Digital AS ja kostja vahel krediidilepingut nr xxxxxxxx sõlmitud (krediidiandja ja kostja vahel puudub võlasuhe). Sellest järelduvalt puudusid IPF Digital AS-il nõuded, mida hagejale loovutada ning hagejal puudub hagis näidatud nõuete osas ka nõudeõigus ning eelneva tõttu ei kuulu hagi rahuldamisele.
11.Kuivõrd asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis peab kohus omal algatusel kontrollima krediidikulukuse määra. Krediidikonto personaalsetes tingimustes (16.04.2019 krediidileping nr xxxxxxxx) (dtl 30) ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehel (dtl 35) on krediidikulukuse määraks märgitud 60,03% aastas. Kostja on VÕS § 4062 lg-le 1 tuginevalt esitanud asjas vastuväite, mille kohaselt on krediidikulukuse määr 60,03% lubamatu ning krediidileping on tühine (dtl 71).
VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidikulukuse määr oli 16.04.2019 Eesti Panga poolt (vt Eesti Panga kodulehelt: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102) avaldatult 20,01 % aastas. Seega on kolmekordne krediidikulukuse määr 3 x 20,01%=60,03 %, millest tulenevalt VÕS § 406 2 lg 1 ei kohaldu ning kostja seisukoht lepingu tühisuse osas ei ole asjakohane ega põhjendatud.
12.Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud krediidilepingu sõlmimist IPF Digital AS ja kostja vahel, hageja ei ole tõendanud enda nõudeõigust, tõendamata on ka kostjale krediidi limiidi võimaldamine, kostja poolt krediidi kasutamine ja teostatud tagasimaksed. Eelnevast tulenevalt ei analüüsi kohus asjas hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu ega teisi asjas käsitlemata jäänud kostja vastuväiteid.
13.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMs § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja esitas 26.11.2022 menetluskulude nimekirja (dtl 94-95), mille kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 600 eurot. Õigusabi tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad järgmistest toimingutest: 10.09.2022 hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kostja nõustamine 2 h x 120=240 eurot; 21.09.2022 hagile vastuse koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 120= 240 eurot ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 h x 120=120 eurot. Kokku 5 h x 120=600 eurot. Hageja kostja menetluskulude vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et õigusteenuse tunnitasu on kohtupraktikast lähtuvalt mõistlik ja toimingutele näidatud ajakulu, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasus välja menetluskulud summas 600 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nimetatud taotluse (dtl 95) esitanud ning kohus määrab, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.