Arne Tulluse (isikukood:xxxxxxx; elukoht: xxxxxxx) hagi AS Plantex (registrikood: 10242052; asukoht: Tartumaa Luunja vald Lohkva) vastu 22 872 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 04.04.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arne Tulluse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Arne Tullus, esindaja advokaat Andres Tamm Apellant AS Plantex, esindaja advokaat Marko Paabumets
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 04.04.2008 otsus.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista AS-ilt Plantex välja 22 872 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) krooni Arne Tulluse kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AS Plantex kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Arne Tullus esitas 23.05.2007 Tartu Maakohtusse hagiavalduse AS Plantex vastu kahju summas 22 872 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.03.2006 müügilepingu 1000 hariliku kuuse ja 1500 hübriidhaava istiku müümiseks. Hageja tasus 21.04.2006 kostjale istikute eest 19 600 krooni ja sai istikud 27.04.2006 kätte. 06.-07.05.2006 kultiveeriti taimed Järveküla kinnistule Viljandimaal Tarvastu vallas, kuid ükski hübriidhaava taim kasvama ei hakanud. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhtivspetsialisti Eda Tetlovi poolt tehti 06.09.2006 istutusmaterjali ülevaatus ning anti ekspertarvamus, mille kohaselt olid taimed kultiveerimise ajal surnud. Üksnes viiel protsendil taimedest oli 1-4 punga puhkenud, ülejäänutel olid pungad liikumata. Väljakaevatud taimedel istutusvigu ei esinenud, küll aga puudus juurtel juurdekasv. Ekspertarvamusest võib teha järelduse, et kostja müüs hagejale surnud istikuid – lepingutingimustele mittevastavat kaupa – mistõttu kostja peab kandma vastutust hagejale tekitatud kahju eest. Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole telefonitsi ning kostja volitatud esindaja kinnitas korduvalt, et taimede maksumus hüvitatakse, kuid kui hageja pöördus 22.02.2007 tähitud kirjaga kostja poole tekitatud kahju hüvitamiseks, keeldus kostja seda tegemast. Hageja palus kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 22 872 krooni, sh hübriidhaava istikute väärtus lepingujärgselt (1500 x 11.40) 17 100 krooni; tööjõukulu istikute kultiveerimisel (15 töölist x 16 tundi x palga alammäär alates 01.01.2006 17.80 krooni) 4272 krooni; tarnspordikulu istikute äratoomiseks Mustla-Räpina-Mustla (300 km x 5 kr/km) 1500 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et müüdud taimed vastasid kõigile Eestis kehtestatud standarditele ja nõuetele, mida tõendab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse välja antud kultiveerimismaterjali põhitunnistus nr EÜ/EE/T3-06-137. Klientidele antakse taimed külmutatud olekus. Enne istutamist tuleb taimed üles sulatada. Külmunud juurestikuga istutamisel ei saa taim vajalikke toitaineid ja sureb. Kostjale ei ole teada, kuidas hoiti taimi nende üleandmisest hagejale kuni kultiveerimiseni. Kostja ei nõustunud hageja tööjõu- ja transpordikulude arvutustega ega hüvitamisega hagejale. Keskmine ühikuhind ühe suletud juurekavaga taime istutamisel on 40 senti bruto ja
keskmiseks töönormiks inimese kohta 1000 taime päevas. Hageja ei ole ka põhjendanud ega esitanud dokumente, mis tõendaks, et taimedel järelkäimise kilomeetri hinnaks oli 5 krooni. Kostja on näidanud üles head tahet, pakkudes hagejale asendustaimi, vaatamata sellele, et hageja on taimedega valesti käitunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 04.04.2008 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastavat kaupa, kuivõrd asjal ei olnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1) ja tarbijale müügi puhul ei olnud asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada (VÕS § 217 lg 2 p 6). On endastmõistetav, et istutamiseks ostetud taim on elus ja müüjapoolsete istutamisjuhiste järgimisel läheb kasvama. Taimed anti üle 27.04.2006. Tunnistajate Ingrid Tulluse ja Marek Korbelaineni ütlustega on tõendatud, et taimed sulasid paadikuuris välistemperatuuri käes 9 päeva kuni nende kultiveerimiseni 6. ja 7. mail. Taime juurestik oli istutamise ajaks üles sulanud, olles pehme ja porine. Seega järgis hageja müüjalt saadud suulisi juhiseid taimede sulatamiseks ja istutamiseks. Tunnistaja Valdo Virvelaidi hinnangu, et taimed istutati külmunud juurepalliga, lükkab ümber Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhtivspetsialisti E. Tetlovi 06.09.2006 ekspertarvamus, millest nähtub, et kultiveeritud on kultiveerimise ajal surnud olnud hübriidhaava taimi. Ekspertarvamuse kohaselt tehti ülevaatuse käigus kindlaks, et põllul ei ole elusolevaid taimi. Hinnatud taimedest vaid viiel protsendil on 1-4 punga puhkenud, ülejäänutel on pungad liikumata. Tunnistaja V. Virvelaidi ütluste kohaselt puhkevad taimedel pungad ka juhul, kui taimi istutada külmunud juurepalliga, aga kuivõrd külmunud juurepalliga taim ei saa vett kätte, siis taim sureb peale kättesaadavate toitainete ärakasutamist. Ekspertarvamuse kohaselt istutusvigu ei täheldatud. Küll aga ilmnes, et täiesti puudus juurtel juurdekasv. Hagejale anti taimed üle 27.04.2006. Ekspertarvamuse kohaselt kinnitati lepingutingimustele mittevastavust ja asjaolu, et puudus ei tulenenud ostjast, 06.09.2006. Seega ilmnes lepingutingimustele mittevastavus 6 kuu jooksul, mis tulenevalt VÕS § 218 lg 1, 2 tarbijale müügi puhul tähendab, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Hageja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada 06.09.2006. Seega pidi hageja VÕS § 220 lg 1 teise lause kohaselt kostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatama hiljemalt 06.11.2006. Ei ole alust kahelda hageja väites, et ta suhtles telefoni teel kas septembri lõpus või oktoobri alguses tunnistaja V. Virvelaidiga, kes pakkus hagejale surnud taimede asendamist. Hageja väidet on kinnitanud ka tunnistaja V. Virvelaid kohtuistungil antud ütlustes. Seega ei ole hageja puudusest teatamise kohustust rikkunud ning kostja on vastutav müüdud taimede lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leidis, et müügilepingu puhul on ostja õiguskaitsevahendite valikuõigus oluliselt piiratud. Üldjuhul saab ostja esitada üksnes lepingu täitmise nõude, mille suhtes muud õiguskaitsevahendid on reeglina sekundaarsed. Vastavalt VÕS § 222 sätestatule saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. Seega ei ole ostja vaba valima, millist õiguskaitsevahendit müüja vastu kasutada. Lepingust taganemine ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel on reeglina võimalikud alles pärast ostja poolt müüjale müüdud asja
parandamiseks või asendamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast müüjapoolset (õigustamatut) keeldumist asja asendamisest või parandamisest. Müüja on soovinud lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest alates välistada enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamise ja pakkunud ostjale müügilepingu kohast täitmist taimede asendamise näol. Hageja on keeldunud asendustaimi vastu võtmast põhjusel, et uute taimede istutamine nõuab organiseerimist ja on kulukas. Kohus leidis, et hageja keeldumine ei ole põhjendatud. Taimede asendamisega on võimalik saavutada lepingu eesmärk. Keeldumine oleks õigustatud eelkõige siis, kui asendamine ei kõrvalda rikkumise tagajärgi või kui hageja peaks kandma põhjendamatuid täiendavaid kulusid. VÕS § 222 lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Antud sätte puhul on vaja ainult ostjapoolset nõustumust ja asukoha näitamist, kuhu asendustaimed müüja kulul istuda. Hageja ei ole toonud välja arvestatavaid asjaolusid (nt kinnistu on võõrandatud, puudub vaba maa kuhu istutada, järsult halvenenud tervis etc), mis annaksid aluse täitmise, s.o taimede asendamise vastuvõtmisest keeldumiseks. Arvesse tuleb võtta ka kostja huve. Kostja on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna nii istikute kasvataja kui müüja, kel on lepingu tervikuna säilitamiseks võimalik ja mõistlik rikkumine kõrvaldada eelkõige asendamist pakkudes. Hageja huvikaotus lepingu vastu ei olnud kostjale kohustuse rikkumisel ettenähtav. Müüja õigus kergendada oma olukorda mittekohase täitmise asendamisega VÕS § 222 lg 4 järgi ja ostja kohustus seda aktsepteerida väljendab VÕS § 6 sätestatud üldist hea usu põhimõtet ja on poolte vahel mõistlik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Tullus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige seisukoht, et ostja õiguskaitsevahendite valikuõigus on oluliselt piiratud ning ta ei saa nõuda asja mittevastavuse puhul lepingutingimustele lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vaid üksnes lepingu kohast täitmist. VÕS § 225 kohaselt on ostjal õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kahju see osa, mis tekkis hagejale transpordil ja istutamisel, on väljamõistetav selle sätte järgi. Kohtuistungil hageja esindaja küsis kostjalt, kas ta tuleb ka taimi istutama või hüvitab selle, millest kostja keeldus kategooriliselt. Lisaks sellele asjaolule, mis tooks hagejale kaasa täiendavad kulud, selgitas hageja kohtule, et on kaotanud kostja vastu usalduse, kuna kostja müüs talle vägevalt reklaamitud potitaimi, mis müügimomendil olid 100% surnud, mistõttu mitte ükski taim ei läinud kasvama. VÕS § 115 lg 1 järgi on juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võlausaldajal õigus kas koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 3 on kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõue ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata võimalik, kui kahju hüvitamine on muude asjaolude tõttu mõistlik. Hageja seletas kohtus, et ei saa pakutud istikute asendamist vastu võtta, kuna tal ei ole uuesti võtta 15-20 inimest kaheks päevaks istikute kultiveerimiseks ning ka kostja keeldus sellest. Seega on kahju hüvitamine ainuvõimalik ning mõistlik. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks kaotsiläinud või hävinud vara väärtus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulud. Seega kuuluvad kahju tekitaja poolt
hüvitamisele ka 15 inimese kahel tööpäeval istikute kultiveerimise kulud ning taimede transportimise kulud Viljandimaalt Mustlast Räpinasse ja tagasi. Ka kohtukulud (sh õigusabikulud) kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Üheks hagi rahuldamata jätmise põhjuseks on kohus lugenud asjaolu, et hageja huvikaotus lepingu vastu ei olnud kostjale kohustuse rikkumisel ettenähtav. Raske on nõustuda seisukohaga, et müüja, kes tahtlikult või raske hooletuse tõttu müüb 100% surnud taimi elavate taimede pähe, ei saa ja ei pea ette nägema, et juhul kui kaup täielikult ei vasta lepingutingimustele, ei soovi ostja temalt enam taimi saada, vaid nõuab oma raha tagasi.
5.AS Plantex vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb vastuapellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega tuvastati lepingutingimustele mittevastava kauba müümine kostja poolt, ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada AS Plantex poolt lepingutingimustele vastava kauba müümine. Vastuväidete kohaselt sätestab VÕS § 101 lg 1 õiguskaitsevahendite loetelu, kus esimesel kohal on märgitud just kohustuse täitmise nõue. Kohus on õigesti leidnud, et ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 222 tulenev lepingu täitmise nõue, kus ostja saab nõuda kas asja parandamist või asendamist. Ülejäänud õiguskaitsevahendeid, sh kahju hüvitamist ja lepingust taganemist, saab ostja kasutada alles siis, kui asja parandamine või asendamine on ebaõnnestunud. Väide, et lepingu täitmise nõue ei ole mõistlik põhjusel, et hagejal ei ole uuesti võtta 15-20 inimest kaheks päevaks istikute kultiveerimiseks, on asjakohatu ning põhjendamatu. Kohus on õigesti välja toonud, et VÕS § 222 lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega asendustaimede istutamine ei tekitaks oma olemuselt hagejale juurde tööjõukulusid või muid raskusi seoses tööjõu hankimisega. Kuivõrd esmaseks õiguskaitsevahendiks on ostjal lepingu täitmise nõue, siis on põhjendamatu tööjõu- ja transpordikulude hüvitamise nõue. Lepingu kohasel täitmisel ei kanna ostja uuesti transpordi- ja tööjõukulusid, asendustaimede istutamisega asetatakse ostja olukorda, kus leping on kohaselt täidetud ja saavutatud sama tulemus, mis oleks pidanud olema saavutatud ajal, kui ostja tööjõu- ja transpordikulusid kandis. Nende kulude väljamõistmine müüjalt asetaks ostja olukorda, kus ta on müüja arvel alusetult rikastunud seeläbi, et puud on istutatud, aga tööjõuja transpordikulusid ei ole ostja üldse kandnud. VÕS § 218 sätestatud müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on süüst sõltumatu vastutus, mistõttu hageja seisukoht kostja tahtliku või raskelt hooletu käitumise kohta ei puutu asjasse. Hageja seisukoht, et müüja peaks ette nägema, et kauba mittevastavusel lepingutingimustele ei soovi ostja enam müüjalt taimi saada, vaid soovib raha tagasi, on põhjendamatu. Sellise seisukohaga nõustumisel muutuks mõttetuks VÕS § 222 regulatsioon, mis sätestab esmase õiguskaitsevahendina just lepingu täitmise ehk asendamise või parandamise, mitte aga lepingust taganemise või kahju hüvitamise. Veel enam, hageja väide „vaid nõuab oma raha täieliku praagi eest tagasi“ on üheselt mõistetav kui lepingust taganemine ja lepingu tagasitäitmine. Selle õiguskaitsevahendi mainimine apellatsioonkaebuses jääb arusaamatuks, kuivõrd hageja nõuab kahju hüvitamist, mitte ei tagane lepingust. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat kaupa. Kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, eelkõige E. Tetlovi eksperthinnangut. Ekspertarvamuses on kirjas, et „kultiveeritud on kultiveerimise ajal surnud olnud hübriidtaimi“, ning sellega ei saa lugeda tõendatuks, et taimed olid surnud nende müümise
ajal. Taimed anti hagejale üle 27.04.2006, istutamine toimus 06. ja 07.05.2006. Taimede üleandmise ja kultiveerimise vahele jääb periood, mille üle kostjal puudub kontroll ja teave selle kohta, mida taimedega tehti. Taimede sulamine võib võtta kuni kaks nädalat, s.o kuni 14 päeva, hageja on taimed istutanud
9.päeval, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et juurepallid olid selleks ajaks täielikult sulanud. Tihti kiirustatakse taimede istutamisega ning hageja võis lugeda juurepalli sulanuks ka juhul, kui see oli väljast pehme, kuid seest ikkagi jääs. Seda kinnitab ka tunnistaja I. Tulluse ütlus, et taimed jätsid pehme mulje, tunnistaja pole kinnitanud, et taimed olid ka juurepalli seest täielikult sulanud. Osaliselt sulanud mullapall jätabki pealt katsudes pehme mulje, kuid ei taga seda, et mullapalli tuum on samuti sulanud ja pehme. I. Tullus on väitnud ka seda, et ta ei näinud ühtegi taime jääs olevat – kui väljastpoolt on mullapall juba hakanud sulama, siis ei näe juurepall välja nagu ta oleks jääs, sest väljast ta seda ei ole. Kostja on välja toonud sulamata taimede istutamise tüüpilised tagajärjed, milleks on see, et taime ülemine osa on soojema temperatuuri käes ja taim lööb pungad lahti – E. Tetlovi eksperthinnanguga on tõendatud, et 5% taimedest oli 1-4 punga puhkenud. Taime alumine osa on ikkagi jääs ning ei saa kätte vajalikke toitaineid, mistõttu taim sureb, kui on olemasolevad toitained ära kasutanud, ning põhjusel, et juurepall on veel jääs, ei teki juurtele ka juurdekasvu. Kohus on asunud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 218 lg 2, kui puudus ilmnes kuue kuu jooksul taimede üleandmisest, siis oli see olemas taimede üleandmise ajal. Tegemist on eeldusega, mida on seega võimalik ümber lükata. Taimede vastavust lepingutingimustele tõendab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kultiveerimismaterjali põhitunnistus EÜ/EE/T3-06.137, mis väljastatakse ainult kvaliteetsetele taimepartiidele, ning taimede kvaliteet on enne sertifikaadi väljastamist Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt kontrollitud. Kostja teostab igal kevadel taimede kasvama mineku proovi, kus igast partiist võetakse mõned taimed ning pannakse kasvama, siiani pole olnud olukorda, kus taim poleks kasvama läinud. Kostja on samuti esitanud Andres Håkassoni ja Thomas Johanssoni kirjad, millest nähtub, et hübriidhaavad on ilusti kasvama läinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et ta ei ole müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa ning taimed surid ilmselt põhjusel, et ostja istutas need ilma, et oleks eelnevalt korralikult sulatanud. Sellise taimede hävimise eest vastutab ostja, kuivõrd juhusliku hävimise riisiko oli ostu-müügilepingu punkti 2.1 ja ka VÕS § 214 lg 2 kohaselt talle üle läinud valduse üleandmisega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jõudnud järeldusele, et kostja on müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa, mistõttu on kohtuotsus vastuolus TsMS § 442 lg 8. Tulenevalt sellest, et kohus jõudis tõendite väära hindamise tulemusel järeldusele, et taimedel oli puudus juba nende üleandmise hetkel ostjale, on kohus vääralt kohaldanud VÕS §-e 217 ja 218, leides, et kostja on rikkunud müügilepingut ja hagejal on põhimõtteliselt õigus kohaldada õiget ja sobivat õiguskaitsevahendit.
6.A. Tullus vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tunnistajad I. Tullus ja M. Korbelainen selgitasid, et taimed sulasid pimedas ja jahedas garaažitüüpi kuuris ning et istutamisel oli taimede juurestik märg ja täielikult sulanud. Septembris 2006 olid kõik taimed surnud. Kohus leidis õigesti, et kuna istikute mittevastavus lepingutingimustele ilmnes eksperdiarvamusest 06.09.2006, seega kuue kuu jooksul arvates istikute üleandmisest, saab VÕS § 218 lg 2 alusel väita, et mittevastavus esines ka asja üleandmise ajal – ehk taimed olid tegelikult surnud juba 27.04.2006. Kasvama ei läinud mitte ükski hübriidhaava istik. Ostjal on 10-aastane 13-hektarilise metsakinnistu
pideva hooldamise ja uuendamise kogemus. Kui istikud nõudnuks erikohtlemist, tulnuks ostjale anda vastavad kirjalikud juhised ja ainult nende tõendatud eiramise puhul vabaneks müüja vastutusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu otsusus tuleb tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi. Kostja vastuapellatsioonkaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks vastuapellatsioonkaebusele, et vastuapellandi väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, milles kohus tuvastas, et müüja on lepingut rikkunud. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate Ingrid Tulluse ja Marek Korbelaineni ütluseid ning teisi asjas esitatud tõendeid. Maakohus on andnud õige hinnangu ka tunnistaja Valdo Virvelaidi ütlustele ning leidnud, et nimetatud ütlused lükkab ümber asjatundja E. Tetlovi arvamus. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et taimed anti hagejale üle 27.04.2006. Hageja kinnitusel toimus istutamine 06. ja 07.05.2006, kostja sellele väitele vastu ei ole vaielnud. Hageja esitas ringkonnakohtu istungil väite, et talle lubati üle anda taimed, mis on valmis kohe istutamiseks, kuid tegelikult vajasid üleantud taimed eelnevat ülessulatamist. Asjaolu, et taimed vajasid pärast hagejale üleandmist ja enne istutamist ülessulamiseks aega, on kostja kinnitanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja andis teadlikult hagejale üle taimed, mida ei tohtinud kohe istutada, on kostja väide, et asja puudus võis tekkida ka pärast kauba üleandmist, sh taimede üleandmise ja kultiveerimise vahele jääva perioodi ajal, millal kostjal puudus kontroll ja teave selle kohta, mida taimedega tehti, asjakohatu. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et ta ise tingis sellise olukorra, seega ei ole käesolevas asjas põhjust hagejale ette heita seda, et taimi kohe pärast üleandmist ei istutatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostjal on õigus ümber lükata VÕS § 218 lg 2 toodud eeldus, et ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Asjas ei ole esitatud väidet, et eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja väitel anti üle lepingutingimustele vastavad taimed ja puudused tekkisid hiljem. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellandi poolt viidatud tõendid - Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kultiveerimismaterjali põhitunnistus EÜ/EE/T3-06.137 ning Andres Håkassoni ja Thomas Johanssoni kirjad, mis tõendavad, et nendele isikutele müüdud taimed on kasvama läinud - ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid konkreetsete taimede kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja vaidles kostjale vastu, siis oli kostja-vastuapellandi tõendamiskoormus TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada oma väiteid, et ei ole usutav, et ükski taim ei läinud kasvama ning et hageja istutas taimed külmunud olekus maha. Vastuapellant oma väiteid tõendanud ei ole.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 115 leides, et käesolevas asjas puudub hagejal õigus nõuda lepingu rikkumise eest kahjuhüvitust. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud andma
kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, et nõuda kahju hüvitamist, kuna kostja müüdud kaup oli täies ulatuses lepingutingimustele mittevastav, arvestades, et müüdi 1500 istikut, siis sellises koguses lepingutingimustele mittevastava kauba saamisega ei ole alust eeldada, et ostja soovib samasuguse kauba tarnimist teistkordselt. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka VÕS § 116 lg 2 p 1, kuna kohustuse rikkumise tõttu jäi võlausaldaja olulisel määral ilma sellest, mida ta kohustuse täitmisest õigustatult lootis. Arvestades hageja nõuet ei kohaldu ka piirang, kuna kostja pidi ette nägema niisugust tagajärge - ostja nõuab puudustega asja ja sellega seotud kulutuste hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et müüja on olnud nõus istikute asendamisega, kuid ei ole nõustunud istikute transpordi ja istutamise kulude kandmisega, kuigi VÕS § 222 lg 4 kohaselt kannab müüja asja asendamisega seotud kulud. Sellises olukorras, kus hageja eesmärk ei olnud 1500 istiku saamine vaid nimetatud istikute oma kinnistule istutamine, ei saa üksnes istikute asendamisega lugeda lepingut asendustäitmisega täidetuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja hagejale pakkunud kohast asendustäitmist. Samuti tuleb arvestada, et puudustega asja näol oli tegemist taimedega, st nende istutamine eeldab vaba istutuskoha olemasolu. 1500 puud on arvestatav hulk, seetõttu tuleb usutavaks lugeda hageja väide, et käesolevaks ajaks on osa vaidlusaluste puude alusest maast kasutuses juba muul otstarbel ning ta ei soovi sinna enam hübriidhaabasid istutada. Hageja eesmärk oli kinnistule taimede istutamine. Arvestades aega, mis on vaidlusalusest müügilepingust kulunud, ei saa oodata, et hageja säilitaks vaba maa kohtuvaidluse ajaks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et taimed ei ole tavapärane asendatav kaup, vaid tegemist on elusloodusega, mis kasvab ja vajab pidevat hoolt, seega esinevad ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas VÕS § 115 lg 3 mõttes asjaolud, mille tõttu on kahju kohene hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud kahjuhüvituse nõue on mõistlik ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Pooltel ei ole vaidlust 1500 taime hinna üle 17 100 kr. Kostja on vaidlustanud taimede istutamise kulu. Hageja väitel kulus tal ühe taime istutamiseks 2,85 kr. Kostja vastuväite kohaselt on ühe vaidlusaluse taime istutushind 40 senti. Ringkonnakohtu arvates on ca 3 kr taime istutamise tasu põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas küll vastuväite, et istutushind on 40 senti, kuid samas ei soovinud ise istutustöid teha. Ringkonnakohus leiab, et ka transpordikulu summas 1500 krooni ei ole ülemäärane, ning arvestades vahemaid, mida hageja taimede toomiseks läbis, tuleb ka nimetatud summa kostjalt välja mõista.
11.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis muudab ringkonnakohus ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja jätab kõik menetluses kantud kulud kostja kanda.
Maili Lokk
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.