Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Exxxxx Pxxxxx esitas kohtule hagiavalduse AxxxDxxxxx vastu 256 800 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli Exxxxx Pxxxxx abielus Axxxx-GxxxxxxDxxxxxxxx. Abielu lõppes xxxxxxxxxx.a. Axxxx-GxxxxxxDxxxxxx surmaga. Faktiline abielu lõppes juba varem, s.o 20.09.2002.a., kui hageja kolis elama Võrumaale. Axxxx-Gxxxxx vara pärijaks oli testamendi alusel pärandaja vend AxxxDxxxxx. Axxxx GxxxxxxDxxxxxx pärandvara hulka kuulus 17“ mõttelist osa Kxxxxxxxx kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 1/ 2 nimetatud kinnistule on välja antud omandiõiguse tunnistus selle kuuluvuse kohta hagejale, kuna kinnistu oli Exxxxx Pxxxxxx ja Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx ühisvara. Axx Dxxxxxxpäris testamendi alusel Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxxxx kuulunud 1 /2 osa kinnistust. 12.10.2005.a. esitas AxxxDxxxxx Jõgeva Maakohtule hagi Exxxxx Pxxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Nimetatud tsiviilasja käigus sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille kohus kinnitas ja ühtlasi lõpetas asja menetluse. Kompromissilepingu kohaselt kohustub Exxxxx Pxxxxx Axxxxxxxxxxx hüvitama kinnistu mõttelise osa eest 08.06.2006.a. 139 000 krooni. Exxxxx Pxxxxx on nõutava summa tähtaegselt AxxxDxxxxxxxx tasunud. Exxxxx Pxxxxx oli alates 20. septembrist 2002.a. ühisomandis olnud Kxxxxxxxx kinnistult ja sellel asunud elamust ja kõrvalhoonetest lahkunud. Ta võttis kaasa osa oma riideid ja arvuti koos laua ja kontorikappidega, ülejäänud vara jäi veel tol ajal elanud Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxi valdusse. 25.04.2003.a. läks hageja koju oma isiklike asjade järele, oma asju ta kätte aga ei saanud, mistõttu jäi abielu kestel soetatud vara jagamata ja asjad Axxxx Gxxxxx Dxxxxxx kätte. Peale Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx surma asus asju valdama AxxxDxxxxxx 07.04.2006.a. sai Exxxxx Pxxxxx AxxxDxxxxxxxx kinnistu hoonete võtmed ning ta pääses kinnistul asuvatesse hoonetesse ja nägi, et sinna ei ole jäänud mingit vara. Exxxxx Pxxxxxx hinnangul on kinnistult ära viidud vallasvara kokku 256 800 krooni väärtuses. Hagiavaldusele on lisatud vara nimekiri koos vara väärtustega. Hageja arvates on asjad ära viinud kostja AxxxDxxxxx, kellel puudus selleks õigus. Axx Dxxxxx oli küll Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx pärija; ta päris testamendi järgi Kxxxxxxxx kinnistu 1/ 2 osa, sõiduauto VAZ 21051, kerghaagise MMZ81021 ja AS SEB Ühispank arvelduskontol oleva summa 1/ 2 ulatuses ning erastamisväärtpaberikontol olevad erastamisväärtpaberid 1/ 2 ulatuses. Muule varale, mis oli soetatud Exxxxx Pxxxxxx ja Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx abielu ajal AxxxDxxxxxx õigused ei laienenud. Exxxxx Pxxxxx palub kohtul välja mõista Axx Dxxxxxxxx Kxxxxxxxx talu majapidamisest ära viidud asjade eest kahju hüvitis summas 256 800 krooni. Exxxxx Pxxxxx taotleb kohtul tunnistajatena ära kuulata Rxxx Rxxxxxxja Vxxxxxxxx Rxxxxx, kes saavad tunnistada, et hageja poolt kohtule esitatud fotodel olevad põllutööriistad asusid Kxxxxxxxx talu majapidamises. Samuti palub hageja tunnistajana ära kuulata Pxxxxx Pxxxxx, kes saab tunnistada AxxxDxxxxxi poolt tekitatud varalise kahju suurust ja seda, et 10.05.2005.a. viidi Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx majapidamisest asju minema. AxxxDxxxxx teatas, et tema hagi ei tunnista. Kahju nõude esitamisel tuleb tuvastada kahju, kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos kostja tegevuse vahel ja kostja süü. Kostja arvates ei ole hageja antud juhul nimetatud asjaolusid tõendanud. Kostja ei ole elanud oma venna Axxxx-Gxxxxx Dxxxxxx kinnistul kanarbiku talus ei enne ega pärast venna surma. Seetõttu puudub kostjal ülevaade, milline vara tema vennale kuulus. Samuti puudus kostjal võimalus hagiavalduses toodud esemete äraviimiseks ja nende mujale paigutamiseks. Kostja ei olnud kohustatud majavaldust valvama ega hoidma. Seega ei vastuta kostja asjade kaotsimineku või hävimise eest. Hageja, olles pärandvara vastu võtnud, oleks pidanud kindlaks tegema vara koosseisu pärandvara vastuvõtmisel 09.05.2005.a. 09.03.2006.a. lõpetas Tartu Maakohus menetluse poolte vahel ning kinnitas poolte kompromissilepingu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt anti hoonete võtmed üle 07.04.2006.a. Seega hagi on esitatud üheksa kuud peale valduse täielikku üleandmist. Hageja ei ole peale pärandi vastuvõtmist ega ka kaasomanikult tema osa vastuvõtmist teatanud vastuvõetud vara puudustest. Kostja arvates pole ka tõendatud, et hagiavalduses loetletud esemed oleks 2(3)

faktiliselt hageja lahkumisel 2002.a. septembris olemas olnud ja et see oleks olnud ühisvara. Axxxx-Gxxxxx Dxxxxx ostis elamu koos kõrvalhoonetega 10.04.1968.a., seega ta omas majapidamist ajaliselt varem kui hagejaga abiellus. Ei saa pidada tõenäoliseks, et GxxxxxAxxxxxDxxxxxxomandas majapidamiseks vajalikud esemed peale hagejaga abiellumist. Hageja lahkus majapidamisest 1992.a. septembris ning Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Seega oli majapidamine mitu aastat Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx ainuvalduses ning selle aja jooksul oli tal võimalus vara käsutada. Näiteks 2004.a. müüs ta metalli üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Eesti Metall OÜ erinevat metalli 660 kg. Seega on tõendamata asjaolu, et hagiavalduses loetletud vara GxxxxxxAxxxxxDxxxxxx surma ajal alles oli. Samuti viis kostjale teadaolevalt hageja 2005.a. mais majast ära mitmesugust vara. Kostjale ei ole vara koosseis teada. Tsiviilasja nr 2-5/05 on hageja kostjana esitanud vastuse hagiavaldusele, milles on loetletud ühisvara. Seal on vara koosseis oluliselt väiksem ja erineb hagiavalduses esitatust. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et nn ühisvara koosseis on hagejal koostatud suvaliselt ja põhjendamatult. Samuti leiab kostja, et hageja poolt toodud esemete väärtused põhinevad vaid hageja arvamusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 09.05.2007.a. esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse, milles vähendas esialgselt esitatud nõuet 51 000 krooni võrra. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kahju hüvitis Kxxxxxxxx talu majapidamisest äraviidud asjade eest 205 800 krooni. Kohtuistungil kuulas kohus ära hageja poolt taotletud tunnistajate xxxxRxxxxxx, Vxxxxxxxx Rxxxxxx, AxxxxxPxxxxxx, Pxxxxx Pxxxxxxx Hxxxx Axxxxx, Rxxx Axxxxx, Axxxxxx Mxxxxxx ja Axxxx Dxxxxxx. 16.05.2008.a. esitas Exxxxx Pxxxxxxkohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks. Hageja teatel on esemete, mille eest hageja hüvitist taotleb, omandamise tõendamine ja rahasumma suuruse tõendamine osutunud väga keerukaks, kuna tegemist on suure hulga vallasasjadega. Hageja on seisukohal, et asjas oleks otstarbekas kompromissi saavutamine. Hageja palub kostja seisukoha selgitamist kompromissi osas, kostja vastuseisu korral kompromissile aga vaheotsuse tegemist TsMS § 449 alusel hageja nõude põhjendatuse kohta. Kostja teatas kirjalikus vastuses, et ei ole hageja taotlusega nõus. Kostja leiab, et puudub vajadus asjas vaheotsuse tegemiseks. Kostja on seisukohal, et asi tuleb lahendada tervikotsusega ning hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna see on põhjendamata ja hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära pooled ja nende esindajad, leiab, et asjas tuleb teha hageja taotlusel vaheotsus nõude põhjendatuse kohta. TsMS § 449 lg 1 näeb ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Exxxxx Pxxxxxxon esitanud nõude AxxxDxxxxxx vastu Kxxxxxxxx talu majapidamisest ära viidud asjade eest kahju hüvitise nõudes. Kohtu hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Exxxxx Pxxxxxx väitel on AxxxDxxxxxxKxxxxxxxx talu majapidamisest ära viinud ja osaliselt võõrandanud tema ja tema abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka kuulunud järgmised esemed: 1) gaasikeevitusaparaat, 2) 2-he hõlmaline ader, 3) lattniiduk, 4) heinakaaruti, 5) vaoajaja ja vaheltharija, 6) rootor kartulivõtumasin, 7) haamerveski, 8) traktor T-40, 9) erinevad traktori varuosad, 10) traktor T-40 uued rehvid, 11) traktor T-40 esisild, 12) võrkäkked, 13) mootorsaag Stihl, 14) 3(3)

akulaadija Start, 15) stereoduubel Osaka, 16) makk-raadio, 17) nahkdiivan+kaks tugitooli, 18) küttepuud 30 rm, 19) elektrikeevitusaparaat, 20) kompressor, 21) elektriline käi, 22) ketaslõikaja, 23) servatud õhukuiv saematerjal, 24) kaks trelli, 25) sõiduauto Žiguli mootor, 26) sõiduauto Moskvitš mootor, 27) kaks naiste jalgratast, 28) kokkupandav sisine jalgratas, 29) sõiduauto Žiguli varuosad, 30) tööriistade komplektid, 31) akordion Accord, 32) plüüž põrandatekk. Exxxxx Pxxxxx hindab nimetatud vara väärtuseks kokku 205 800 krooni, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul ei ole antud juhul leidnud tõendamist, et kostja AxxxDxxxxxxoleks hageja Exxxxx Pxxxxxx kinnistult ära viinud hagejale kuuluvaid asju ja sellega tekitanud kahju. Hageja on asjaolu soovinud tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja poolt kutsutud tunnistajad Rxxx Rxxxxxxja VxxxxxxxxxRxxxxx (ütlused tl. 121-125) andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, milline vara neile teadaolevalt oli Kxxxxxxxx kinnistul ja mis kuulus Exxxxx Pxxxxxx ja tema abikaasa Gxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka. Tunnistajad ei teadnud anda ütlusi selle kohta nagu oleks kostja AxxxDxxxxx nimetatud vara ära viinud. Tunnistaja Axxxx Pxxxxx (ütlused tl.125-128) teadis anda ütlusi selle kohta, et kostja AxxxDxxxxx võõrandas hageja Exxxxx Pxxxxxx ja tema abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx ühisvara hulka kuulunud ja Kxxxxxxxx kinnistul asunud asju kinnistunaaber Rxxx Axxxxxxx. Tunnistaja sõnul ostis RxxxxAxxxx AxxxDxxxxxxxx muu hulgas adra, lattniiduki, heinakaaruti, vaoajaja, rootorkartulivõtumasina ja traktori, tema teada ostis Rxxx Axxxx põllutööriistad 15 000 krooni eest. Samas tunnistaja Rxxx Axxxx (ütlused 141-142) ütluste järgi ei ole ta midagi AxxxDxxxxxx käest ostnud. Tema abikaasa, tunnistaja Hxxxx Axxxx (tl.139-141), tunnistas kohtule, et ostis põllutööriistu hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxxx käest tema eluajal 2003. aastal. Tema sõnul ostis ta kartulivõtumasina, heinakaarutaja, adra, niidumasina ja traktori. Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx andis talle hooldamise eest veski. Tunnistajale teadaolevalt soovis hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx oma majapidamist likvideerida ja seetõttu müüs oma asju. Ka tunnistaja Axxxx Dxxxxxi ütluste (tl.143-144) kohaselt müüs hageja abikaasa GxxxxxxAxxxx Dxxxxx naabritele Rxxxxja HxxxxxAxxxxxxx traktori. Temale teadaolevalt vahetas Gxxxxx-Axxxx adra Axxxxxxxxx saunaahju vastu. Tunnistaja Pxxxxx Pxxxxx (tl.135-136) ütluste kohaselt nägi ta 10. mai 2005.a. paiku, et Axx Dxxxxx ja Rxxx ja Hxxxx Axxxx olid Kxxxxxxxxxtalu õuel autoga, millel oli käru taga. Tema sõnul veeti käruga ära asju. Tema nägi, et kärus oli tagurpidi pandud laud ja õhkjahutussüsteem. Tunnistaja ütlused ei kinnitanud aga hageja väidet nagu oleks Axx Dxxxxx ära viinud hageja poolt hagis loetletud asju. Kõiki tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole leidnud usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et kostja Axx Dxxxxx on ära viinud hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka kuulunud asju. Hageja poolt esitatud tõendid (tunnistajate ütlused) on asjaolu kindlakstegemiseks ebapiisavad. Pigem võib tunnistajate ütlustest järeldada, et hageja abikaasa Gxxxxx-Axxxx Dxxxxx võis oma eluajal ise nende ühisvarasse kuuluvaid ja nende kinnistul asuvaid asju võõrandada. Kuna tõendamist pole leidnud põhjuslik seos hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel, siis leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks on põhjendamata. Hageja on asunud tõendama kahju ulatust, so vara väärtust, mis tema väitel kostja on ära viinud ja mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Vara väärtust soovib hageja tõendada tunnistajate ütlustega ja osaliselt kohtule esitatud vastava ala asjatundjate kirjalike arvamustega. Kohus 4(3)

leiab, et kuna kostja süü hagejal kahju tekkimise osas on tõendamata, siis puudub vajadus hinnata tõendeid kahju ulatuse kindlakstegemiseks. Exxxxx Pxxxxxx nõu Axx Dxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks on põhjendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 449 lg 2 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:

5(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.