Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõuab põhivõlgnevuse 9203.70 krooni ja viiviste väljamõistmist. Hageja palub viivise välja mõista seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel alates 6. septembrist 2007. a kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Pooltevahelise 2. aprilli 2005. a kliendilepingu kostja nimel sõlminud K.S. valiti kostja juhatuse liikmeks 1. veebruaril 2005. a ja äriregistri vastav kanne tehti 27. märtsil 2006. a pärast nõukogu otsuse vaidlustamise asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Arve nr 25656 koos viivisenõudega on edastatud kostjale kirjaga 4. september 2007. a, mille kostja on kätte saanud 5. septembril 2007. a. Arve maksetähtaeg oli 5. september 2007. a. Kliendilepingus ei ole sätestatud tähtaega, millise aja jooksul peaks hageja kostjale osutatud teenuse eest arve esitama. Üldjuhul esitatakse õigusabiteenuse osutamise puhul arve peale mingi etapi või kogu teenuse osutamise lõppemist või kuidas pooled on kokku leppinud. Kohtule 19. mail 2008. a edastatud arvetest nähtub, ka teised, sama kliendilepingu alusel esitatud arved on esitatud kohati pikema aja jooksul peale tööde teostamist. Arve nr 25656 ei ole fabritseeritud arve. Hageja vastavas programmis on võimalik ära märkida, millise detailsusega arve välja printida ja nimetatud arve puhul on jäetud „linnuke“ tundide ja teostaja osas tegemata. Kuna hageja on koostanud töö st vastuse kassatsioonkaebusele, siis ei saa arve fabritseerimisest juttugi olla. Kassatsioonkaebuse vastuse puhul on kostja esindajana märgitud vandeadvokaat A.P., mitte K.S., mistõttu jääb hagejale arusaamatuks kostja väide, et kostja endine juhatuse liige on tellinud töö iseendalt. Tegemist on igapäevase majandustegevuse raames ja turuhinnaga tehtud tehinguga, mis on sõlmitud kahe äriühingu vahel, seega ka ÄS § 307 lg 3 sätestatud tühise tehingu tingimused ei ole täidetud. Riigikohtus esindamise õigus hagimenetluses on üksnes vandeadvokaadil.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Kostjale ei ole teada, millist õigusabi ja millistel tingimustel on kostja tellinud. Isegi kui esitatud põhinõue eksisteeriks, ei ole põhjendatud viivisenõue. Pooltel puudub kokkulepe mistahes summade tasumise tähtaegade osas. Viidatud arveid ei ole kostjale enne kohtumenetlust esitatud. Kohtuistungil 14. mail 2008. a avaldas kostja juhatuse liige A. M, et tema on kostja juhatuse liige alates septembrist 2007. a ja ta leiab, et arve on alusetu. Teenus, mille eest arve on esitatud, on osutatud rohkem kui aasta enne arve esitamist. Kuna õigusabi osutamise ajal ei olnud A.M. kostja juhatuse liige, siis ei oska ta öelda, kas hageja koostatud vastus kassatsioonkaebusele esitati Riigikohtule. Kostja dokumentatsiooni hulgas sellist vastust ei ole. Teenuse eest on tasutud. 27. mai 2008. a kirjalikus vastuses (lk 74) avaldab kostja, et ta ei olnud poolte vahelisest 2. aprilli 2005. a sõlmitud õigusabiteenuste osutamise lepingust ja sellest tulenevalt kassatsioonkaebusele vastuse esitamisest teadlik, kuna viidatud lepingu sõlmimine toimus hageja töötaja K. S ́i eestvedamisel, kes oli sel ajal ka kostja juhatuse liige. Hageja poolt tõendina esitatud arvete võrdlemisel on täheldatavad erinevused. Hagetaval 29. augusti 2007. a arvel nr 25656 (fail 1752) puudub tööde ajavahemik ja spetsifikatsioonist tööde teostaja, kuivõrd teistel esitatud arvetel on tööde teostajana märgitud tööd teostanud advokaadi nimetähtede kombinatsioon. Kostja on alust eeldada, et arve on fabritseeritud. K.S. olles kostja juhatuse liige on õigusabi teenuse osutamise lepingu raames tellinud teenuseid iseendalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Alates 14. maist 2008. a menetleb kohus käesolevat tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (lk 60).

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda 2. aprilli 2005. a kliendilepingust tulenevalt kostjalt arve nr 25656 tasumist. Kostja peab arvet fabritseerituks, kuna kostja juhatuse liige perioodil 1. veebruar 2005. a kuni 13. august 2007. a K.S. oli/on ühtlasi ka hagejaga seotud isik/hageja töötaja. Kostja leiab, et K.S. tellis töö iseendalt. Pooled ei vaidle selles, et K.S. oli märgitud perioodil kostja juhatuse liige ja see asjaolu on tõendatud ka kostja nõukogu 1. veebruari 2005. a nõukogu protokolliga (lk 42-43), Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2006. a jõustunud otsusega (lk 45-50) ja äriregistri teabesüsteemi andmetega. TSÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindatava tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Sama seaduse § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõigus tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TSÜS § 34 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku juhatus suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kohus leiab, et kuna K.S. oli 2. aprilli 2005. a kliendilepingu sõlmimisel kostja seaduslikuks esindajaks ja sõlmis selle tehingu kostja nimel, siis nimetatud tehing kehtib kostja suhtes sõltumata sellest, et K.S. ei ole enam kostja seaduslikuks esindajaks alates 13. augustist 2007. a. Sõlmitud kliendileping on oma olemuselt käsundusleping. Lepingu kohaselt kohustus hageja täitma käsundiandja (kostja) arvel, nimel ja antud juhiste piires nimetatud lepinguga antud käsundi ning esitama käsundiandjale käsundi täitmise kohta jooksvat aruandlust. Aruandluse vormiks on arvele lisatud spetsifikatsioon. Käsundiandja kohustus hüvitama käsundisaajale käsundi täitmisega kantud vajalikud kulutused ja maksma lepingus ettenähtud tasu. Lepingu järgne käsund oli järgmine: 21. mail 2002 käsundiandjale registreeritud kaubamärgi O. O. õiguskaitse teostamine ja vajaduse tekkides kohtutes ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis esindamine. Tasu suuruseks leppisid pooled kokku 1350 krooni tund, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas nõuab hageja üksnes arve nr 25656 (lk 23) tasumist summas 9203.70 krooni maksetähtajaga 5. september 2007. a. Töö sisuks on kassatsioonkaebusega tutvumine ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamine (töö maht on 5, 5 tundi, millele lisandub kulude ja maksudena 442.20 krooni). Kohtule on esitatud arves märgitud 28. mai 2007. a kostja vastus kassatsioonkaebusele, mille kostja nimel on esitanud Advokaadibüroo X vandeadvokaat A.P. (lk 25-28). TsMS § 218 lg 3 kohaselt on Riigikohtus esindamise õigus hagimenetluses üksnes vandeadvokaadil. Kohtule teadaolevalt ei ole K.S. vandeadvokaat, mistõttu ei olnud tal ka õigus esindada kostjat kassatsioonimenetluses Riigikohtus. Seega ei saanud K.S. sellist tööd ka endalt tellida. Riigikohtus. Kohus leiab, et vastusega kassatsioonkaebusele kostja nimelt on tõendatud, et hageja on arvel nr 25656 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis märgitud töö teostanud. Kostja pole tõendanud, et nimetatud töö (vastuse esitamine kassatsioonkaebusele) on tehtud kostja juhiseid eirates. Asjaolu, et käesolevas asjas sissenõutav arve ja selle spetsifikatsioon ei ole täielikult sarnane varem kostjale esitatud arvete ja spetsifikatsioonidega ei saa olla aluseks järeldusele, et arve on fabritseeritud ja tööd ei ole tehtud. Arve spetsifikatsioonil märgitud ja kohtule esitatud dokument – vastus kassatsioonkaebusele tõendab töö tegemist. VÕS § 619 ja 2. aprilli 2005. a kliendilepingu kohaselt on kostja kohustatud käsundiandjana maksma osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole asjas tõendanud, et ta oleks arves nr 25656 märgitud teenuse eest tasunud. Kohus leiab, et hageja tasunõue on sissenõutav. Arve on väljastatud 29. augustil 2007. a ja arvel on maksetähtajana märgitud 5. september 2007. a. Hageja edastas arve kostjale 4. septembril 2007. a kirja lisana (lk 52) ja kostja juhatuse liige alates 13. augustist 2007. a A.M. on selle kirja koos arvega nr 25656 kätte saanud 5. septembril 2007.a., mis on tõendatud A.M. allkirjaga väljastusteatel (lk 53). Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, millise aja jooksul arve esitamisest tuleb arve tasuda. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna arve tasumise tähtaeg ei ole pooltel kokku lepitud, siis tuleb tähtajaks pidada mõistlikku aega arve kättesaamisest. Arve kohaselt oli maksetingimuseks 7 päeva, samas viivitas hageja ise arve

edastamisega kostjale niikaua, et see jõudis kostjani alles maksetähtaja viimasel päeval. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et arve muutus sissenõutavaks alates 6. septembrist 2007. a. See ei ole arvestades asjaolusid mõistlik tähtaeg arve tasumiseks. Kohus peab mõistlikuks arve tasumise tähtajaks 7 päeva alates arve edastamisest kostjale 5. septembril 2007.a, seega tuli kostjal kohustus täita hiljemalt 12. septembril 2007. a. Hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 13. septembrist 2007. a. Kostja vastuväited selles, et arve on esitatud ebamõistlikult pikka aega pärast teenuse osutamist, ei ole põhjendatud. Teenus (vastus kassatsioonkaebusele) osutati 28. mail 2007. a, millele järgnes menetlus Riigikohtus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuses. Arve teenuse eest tasumiseks koostati 29. augustil 2007. a ja edastati kostjale 5. septembril 2007. a, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks. Võlausaldaja võib VÕS § 82 alusel nõuda kohustuse täitmist, mille täitmise tähtpäeva ei ole eelnevalt kokku lepitud, põhimõtteliselt igal ajal (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-163-04 p 15), kuid võlgniku täitmise kohustuse hindamisel tuleb ikkagi lähtuda mõistlikult vajalikust ajast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

KOHTUKULUD

TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannab menetluskulu kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.