2-08-3892/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-08-3892 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja V P (edaspidi kostja) 02.03.2007.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 07-038380-VL (edaspidi leping I) (vt Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 44 000 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 17.03.2011.a. Lepingu I punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena lepingus I toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol nr 1100799058 Hansapangas. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu I punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Kuna kostja ei ole lepingu I järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ütles hageja oma 25.10.2007.a. kirjaga lepingu I ennetähtaegselt üles lepingu I punkti 13.1.2 alusel ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3). Lepingu I punkti 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030 % päevas) alusel. EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (vt Lisa 4). Lepingu I punkt 7.3. sätestab, et juhul, kui kostja on viivitanud intressi tasumisega 60 kalendripäeva, siis kohustub ta hageja nõudel maksma hagejale leppetrahvi summas kuni 300 (kolmsada) Eesti krooni. Lepingu I hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudmisel maksma leppetrahvi kuni 1 % varaliste kohustuste summast vastavalt lepingu punktile 13.3. Hageja ja kostja sõlmisid 28.11.2006.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi: leping II) (vt Lisa 5), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000351823, mis on seotud limiidikontoga nr 221033462915 ja arvelduskontoga nr 1100799058 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 8 000 krooni ulatuses. Lepingu II punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Lepingu II kohaselt on intressimääraks 16 % aastas. Lepingu II sõlmimisel leppisid hageja ja kostja kokku püsimakse summa, mille kostja pidi lepingus II sätestatud tingimustel ja korras hagejale igakuiselt maksma. Krediitkaardi püsimakseks määrati 320,00 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 17. kuupäev. Lepingu II punkti 6.7 kohaselt debiteerib hageja maksepäeval kostja arvelduskontot püsimakse summa ulatuses. Lepingu II punkti 6.6 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Kuna kostja lepingu II järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis ütles hageja oma 25.10.2007.a. kirjaga lepingu II ennetähtaegselt üles lepingu II punkti 12.4 alusel ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 7). Lepingu II punkt 8.4.1 sätestab, et kui kostja ei täida lepingu II punktis 6.6 toodud maksekohustust 35 (kolmekümne viie) päeva jooksul alates maksepäevast, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi hageja hinnakirjas toodud määra alusel (vt Lisa 4). Lepingu punkt 8.4.3 sätestab, et kui kostja ei täida lepingu II tingimusi ja hageja ütleb seetõttu lepingu II üles, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi hageja hinnakirjas toodud määra alusel (vt Lisa 4). Lepingust I ja lepingust II tulenevat võlgnevust ei ole kostja hagi esitamise päeva seisuga tasunud. Seisuga 31.01.2008.a. võlgneb kostja hagejale kokku 26 086,48 Eesti krooni, millest: 1) lepingust I tulenev võlgnevus on 16 868,63 Eesti krooni (põhiosa 11 109,56 krooni, intress 4471,66 krooni, viivised 494,77 krooni ja leppetrahvid 792,64 krooni) (vt Lisa 2); 2) lepingust II tulenev võlgnevus on 9217,85 Eesti krooni (põhiosa 8730,67 krooni, intress 7,76 krooni, viivised 225,22 krooni ja leppetrahvid 254,20 krooni) (vt Lisa 6).

2-08-3892 Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 31.01.2008.a. kindla summana ning alates 01.02.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 79, § 133 lg-le 1 ja 2, §-dele 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks lepingust I ja lepingust II tulenev võlgnevus kokku summas 26 086,48 ( kakskümmend kuus tuhat kaheksakümmend kuus krooni ja 48 senti ) Eesti krooni; 2) välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 01.02.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,030 % päevas); 3) määrata kindlaks menetluskulude rahaline väärtus (mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust 1250 Eesti krooni).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 22.02.2008.a., 27.03.2008.a. ja 17.04.2008.a. kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 32-33, 36-40/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud 22.04.2008.a. TsMS § 326 alusel postkasti panekuga tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti /t.l. 36-40/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kindlaks määrata menetluskulude rahalise väärtus (mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust 1250 krooni). Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.