Tsiviilasi nr.2-07-29473/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.juuni 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜM hagi KÜ vastu kahju hüvitamiseks 71 622 krooni väljamõistmises ja menetluskulude jaotuse määramises hageja OÜM, reg. XXX asub XXX, menetluses osalesid seadusjärgsed esindajad, A K ja S K ning volitatud esindaja, Oksana S kostja KÜ, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, T P ja volitatud esindaja, Jelena Metsalu asjaolud 8.juunil 2007 toimus Sikupilli 6 asuvas hoones, esimese ja teise korruse vahelaest vee läbijooks. Vee torustikust väljavoolu põhjuseks oli ühiskanalisatsioonipüstiku ummistus. Hageja on 19.juunil 2007 esitanud kostjale pretensiooni, milles on tehtud ettepanek kahju hüvitamiseks 71 622 krooni maksmiseks. Kostja kahju hüvitanud ei ole. Hageja esitas 10.augustil 2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 71 622.00 krooni väljamõistmiseks, mis anti kostja vastuväite tõttu kohtunikuabi 19.septembri 2007 määrusega üle hagimenetlusse.
hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 5.oktoobril 2007 kohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja varakahju hüvitamiseks 71 622 krooni. Hageja on kahju suuruse määranud ekspertide, L.S ’i ja P.K ’i 14.juuni 2007 arvamuse alusel. Remondi maksumuseks on eksperdid määranud 66 100 krooni. Kahju suuruse selgitamiseks tehtud kulutusteks hindab hageja 5 522 krooni.
Hageja väidab, et reovee läbijooksu tagajärjel said kahjustusi hageja ruumid 1, 2 ja 3. Niiskuse tõttu tursusid lagede ja põrandate katted. Ruumide endisesse seisukorda viimiseks olid vajalikud täielikud viimistlustööd. Hageja väidab, et oli sunnitud sõlmima kahjustuste likvideerimiseks töövõtulepingu, mille täitmiseks on hageja 21.augustil 2007 tasunud töövõtjale 83 083.45 krooni. Hageja väidab, et kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele kahju hüvitanud. Kostja on olnud kanalisatsioonisüsteemi hooldamisel hooletu. Hageja väidab, et on kostjalt kahju hüvitise nõudmisel lähtunud hea usu põhimõttest ega nõua hagejalt kogu töövõtulepingu alusel tasutud summat, vaid lähtub ekspertide nimetatud kahju suurusest. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
kostja seisukoht ja põhjendused Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja möönab, et 8.juunil 2007 toimus Sikupilli 6 asuvas elamus vee läbijooks, mille põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus, mitte hageja hooletus torustiku hooldamisel. Kostja väidab, et asus sündmusest teada saamisel koheselt kahju minimiseerima. Kostja sulges koheselt vee, likvideeris ummistuse ning organiseeris vee koristuse. Kostja pakkus hagejale vee kahjustuste likvideerimist, millest hageja keeldus. Kostja loeb end kahju hüvitamise eest vastutavaks põhjusel, et puudub võimalus selgitada, kelle tegevuse tõttu torustik ummistus. Kostja väidab ka, et hageja on kahju suuruse määramisel liialdanud; hageja esindajate selgitused kahjustuste kohta on vastuolulised ja otsitud; hageja eksperdid ei mäletanud kahjustuste ulatust. Vee läbijooksu tagajärjel ei tekkinud selliseid tagajärgi nagu hageja väidab. Ruumide ülevaatusel tuvastati, et ruumis nr. 2 tilkus laest vett; põrandal vett ei olnud; ruumis nr. 3 oli lagi ja põranda vaipkate märg. Hageja on teinud takistusi kostja esindajatele või spetsialistidele ruumide ülevaatamiseks; kostja esindajaid ei kutsutud ekspertiisi läbiviimise juurde. Eksperdile antud ülesanne oli määrata ruumide remondi maksumus, mis ei ole täies mahus seostatav vee kahjustuste likvideerimise vajadusega. Ekspert on lähtunud kahjustatud ruumide pindala määramisel. Veekahjustuste ulatus ei olnud nii suur, kui kostja on esile toonud. Kostja väidab, et hageja ruumide siseviimistlus oli vee läbijooksule vahetult eelnenud ajal tugevalt amortiseerunud. Viimistlusmaterjalid olid veekahjustusele eelnenud ajal väga halva kvaliteediga. Kahju hüvitamise tagajärjel peab hageja olukord sarnanema kahju tekitamisele eelnenud ajale. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. hageja vara kahjustamisega. Võlaõigusseaduse § 3 p. 2 järgi tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi
või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja vara sai 8.juunil 2007 kahjustada seoses kostja majandatavas elamus toimunud kanalisatsiooni torustiku lekkega. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja vastutab hageja kahju eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 436 lg. 4 järgi on poolte ühine hinnang märgitud asjaolule kohtule siduv. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel eeldusest, et kostja on vastutav hagejale põhjustatud veekahjustuste eest. Pooltel on vaidlus kanalisatsiooni lekkest tingitud kahju suuruses. Hageja väidab, et vee läbijooksust tingitud kahjustustest tekkis vajadus teha taastamisremont kolmes ruumis; kostja väidab, et hageja on kahjustuste nimetamisel liialdanud. Kostja ei pea hüvitama hagejale ruumide viimistluse amortisatsioonist tingitud remondi maksumust. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja vastutab üksnes selle kahju eest, mis on hagejale tekkinud 8.juunil 2007 toimunud vee läbijooksu tagajärjel. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahju seisneb vee läbijooksuga põhjustatud vara väärtuse vähenemises ning selle taastamiseks tehtud kulutustes. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on kahju määratlemisel toonud esile ka selliseid remonttöid, mis on seotud ruumides siseviimistluse uuendamise sooviga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju olemasolu ja suuruse ning teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tõendamise koormus lasub kannatanul, s.o. hagejal. Kohus leiab, et hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja on kogu hageja nõude ulatuses kahju põhjustanud. Kohus märgib, et hageja erinevad esindajad on andnud vee läbijooksu, veekahjustuste ulatuse ja remonttööde tegemise kohta menetluse kestel erinevaid selgitusi. Hagiavalduses väidab hageja, et 8.juunil 2007 tilkus vesi laest kogu päeva. Ruumides 1, 2 ja 3 oli reovesi pannud lagede ja põrandakatted tursuma, millest tekkis vajadus need lahti võtta ja uuesti viimistleda. Veekahjustustest tingitud remondi ulatus on kajastatud eksperdi arvamuses. 6.detsembri 2007 istungil teatas hageja esindaja, et ruumid on enam - vähem korda tehtud. 31.jaanuari 2008 istungil väitis hageja volitatud esindaja O.S , et vesi tuli laest kolmes ruumis ning tilkus päeva lõpuni. Ühes ruumis oli põrand hävinenud; maas olnud vaipkate oli märgunud ning tuli eemaldada. Hageja esindaja ei osanud selgitada, milles seisnes teiste tubades põrandate hävinemine. 13.veebruari 2008 istungil selgitas hageja seadusjärgne esindaja A.K , et kolmes ruumis oli lagi märgunud; põrand sai kahjustusi üksnes selles ruumis, kus oli vaipkate. Kõik
ruumid olid viimase kolme aasta jooksul täielikult remonditud. Peale vee kahjustusi on vahetatud ruumis nr. 2 laekate, ruumis nr. 3 vaipkate ning ruumides nr. 2 ja 3 valgustid. 17.märtsi 2008 paikvaatlusel selgitas hageja seadusjärgne esindaja S.K , et ruumis nr. 3 ja 2 on vahetatud laekate 2007 sügisel, ruumis nr. 3 on vahetatud põrandakate. Muid veekahjustustega seotud töid nendes ruumides tehtud ei ole; seinte remont ei olnud seotud veekahjustustega. Kohus leiab, et hageja erinevate esindajate seletused kattuvad selles, et vee läbijooksus sai kahjustada ruumi nr. 2 laekate ning ruumi nr. 3 lae- ja põrandakate. Selles osas on selgitused kooskõlas ka kostja seletuse, 8.juuni 2007 ülevaatuse aktiga (tl. 66, 67) ning 8.juuni 2007 aktiga (tl. 43). 30.mai 2008 ekspertiisiaktis TR 1295/2008 väljendatud arvamusega (tl. 159 - 169) ja paikvaatlusel tehtud fotodega (tl. 115 - 117) on tõendatud, et hageja ruumides laekatete aluste, lae- ja põrandakatete veekahjustusi ei tuvastatud. Hageja ruumis nr. 1 asuv puitkarkass-klaas vaheseina ning ripplae hiljutine vahetus või remont ei ole tõenäoline. Ruumi põranda liistparkett on kõrge kulumisastmega; parketi kulumine ei ole tingitud veekahjustustest. Hageja ruumis nr. 2 ei olnud veekahjustuste jälgi võimalik tuvastada; ruumi ripplae paigaldus võis toimuda umbes kuue kuu eest. Põranda liistparketil veekahjustusi ei esinenud. Hageja ruumis nr. 3 on uuendatud ripplae alune vahelae betoon halvasti monolitiseeritud, mis võis aidata kaasa vee võimalikule valgumisele läbi vahelae. Vahelae pinnal reoveest tingitud värvimuutusi ei olnud. Eksperdi arvamusega on kummutatud OÜE14.juuni 2007 arvamuses (tl. 33-51 ja 103) tõstatatud kahtlus selles, et lagede ja põrandate katete reoveega niiskumise tõttu võivad need hakata hiljem punduma ning tekkida soodus keskkond bakteritele. Paikvaatlusega on tuvastatud, et selliseid kahjustusi tekkinud ei ole. Kohus leiab, et hageja kahju suuruse tuvastamisel ei saa tugineda OÜE 14.juuni 2007 arvamusele (tl. 34 – 51), kuna see on kahjustuste osas üldsõnaline ja umbmäärane. Kohus hindab osundatud dokumenti eksperdi arvamusena, kuna kohtuistungil üle kuulatud eksperdid, LS ja PK kinnitasid, et jäävad selles dokumendis sisalduva arvamuse juurde. Arvamuse p.-s 2 ei ole konkretiseeritud ruumides esinenud kahjustused. Arvamus põhineb eeldusel, et „... reovesi paneb lagedes ja põrandates kasutatud katted (DSP-plaatkate) porsuma...”. Samas ei ole märgitud kas ja millistes ruumides selline kahjustus ilmnes. Hageja ühes ruumidest oli põrandal vaipkate, teises hästi kaitstud (lakitud) parkett ning kolmandas amortiseerunud liistparkett. Eksperdid on remondi maksumuse kalkuleerimisel lähtunud kolme ruumi lagede ja ühe põrandate pindalast, mis ei ole kahjustuste ulatust arvestades õige. Eksperdid on remondimaksumuse kalkuleerimisel lähtunud lae pindalast 96,9 m2, millises ulatuses veekahjustuste teke ei ole tuvastatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et eksperdid nimetasid end mäletavat selliseid väliseid kahjustusi (seinte märgumine ja solgivee laigud), millele kumbki pool menetluses ei ole osundanud. Samas kinnitasid eksperdid kohtus, et ei näinud, kus kohast vesi läbi voolas; nad ei pidanud vajalikuks selgitada vee läbiimbumise kohta ega pidanud vajalikuks seda välja selgitada. Eksperdid ei ole kontrollinud, kas teoreetiliselt võimalikud niiskuskahjustused tegelikult tekkisid või mitte. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 301 lg. 1 järgi peab eksperdi arvamus sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse ning uuringute tulemusena tehtud järeldused ning põhjendused. Hinnates ekspertide L.S ’i ja P. ’i arvamust ja kohtus antud selgitusi leiab kohus, et eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud võimalikest niiskusest tekkivatest kahjustustest, mitte konkreetse vee läbijooksu tegelikest tagajärgedest. Arvamuses ei sisaldu kahjustuste üksikasjalikku kirjeldust.
Kohus leiab, et hageja 18.aprilli 2008 selgitusele lisatud fotod ei kinnita hageja väiteid kahjustuste ulatuse ja iseloomu kohta. Fotodel 1 – 4 nähtub, milline on hageja ruumis nr. 1 asuva puitkarkass-klaas vaheseinte ja lae seisukord fotode tegemise ajal. Seega ei saa nimetatud fotod tõendada selles ruumis veekahjustuste olemasolu ja ulatust. Fotode nr. 5 – 10 tegemise aeg ja koht ei ole kohtule teada; fotodel esinevad kahjustused ei ole ühegi tõendi kaudu seostatavad 8.juuni 2007 sündmusega. Kohus märgib, et hageja ei esitanud kohtule fotosid, mida väidetavalt tegid OÜE ruumide ülevaatusel; hageja ei taotlenud nende väljanõudmist ekspertidelt vaatamata asjaolule, et eksperdid kinnitasid kohtus fotode tegemist ja nende võimalikku säilimist. Kohus märgib ka, et ruumis nr. 3 ekspert, T.R ’a poolt paikvaatlusel tehtud fotod nr. 8 ja 9 ei kajasta selliseid vahelae värvikahjustusi, millele hageja enda fotodega osundada soovib. Ekspert on fotod teinud paikvaatluse käigus poolte ja kohtu osavõtul. Hageja ei osundanud vajadusele avada ripplaes rohkem plaate või teha fotosid kohtades, kus hagejale teadaolevalt pidanuksid kahjustused nähtavad olema. Kohus märgib, et VÕS § 6 lg. 1 järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 järgi loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et hageja ei ole arvestanud kahjustuste selgitamisel ja kahju minimiseerimisel kostja huvidega nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel. Kostja väide selles, et hageja on teinud takistusi kahju täpseks selgitamiseks on kooskõlas 10.augusti 2007 ettekannetega (tl. 69, 71) ja OÜ A 21.augusti 2007 ja 21.jaanuari 2008 kirjadega (tl. 72, 95). Kostja 23.mai 2008 avaldusele lisatud fotodest nähtub, et veekahjustuse (16.mai 2008) ulatust ja tagajärge on võimalik täpselt fikseerida ja tõendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja tegi ruumis nr. 3 remonttööd pärast seda, kui oli kohtus kinnitanud veekahjustuste nähtavust ning andnud nõusoleku kahjustuste selgitamiseks ekspertiisi läbiviimiseks. Seega on hageja käitunud kostja suhtes pahas usus tehes takistusi vaidluses oluliste asjaolude selgitamisel. Hageja on kahjustused likvideerinud, millest saab järeldada, et hageja saanuks esitada kohtule remondiga seotud kulu dokumendid. Kohus ei saa kulutuste määramisel lähtuda hageja esitatud töövõtulepingust ja selle alusel tehtud maksest, kuna nendes dokumentides ei ole töid seostatud konkreetsete kahjustustega. Paikvaatlusel selgus, et hageja on lepingu perioodil teinud remonttöid ka ruumides, millistes vee läbijooksu kahjustusi ei esinenud. Hageja esindaja S.K selgitas paikvaatlusel, et kõik remontööd ei ole seotud veekahjustustega. Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud hageja ruumide sarnasesse seisukorda viimiseks. VÕS § 132 järgi tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada, et hüvitamisele kuulub samaväärse asja maksumus. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada kahjustatud asja kuluvust (amortisatsiooni). Asja kahjustamise korral tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt määrata hageja ruumide siseviimistluse amortisatsiooni kahju tekkimisele vahetult eelnenud ajal. Paikvaatlusel selgus, et ruumides esines remontimata pindadel märkimisväärne amortisatsioon (ruum nr. 1). Seega puudub alus eeldada, et kahjustatud hageja ruumid olid kahjustuste eelsel ajal amortiseerimata. Hinnanud eeltoodud tõendeid kogumis leiab kohus, et 8.juuni 2007 vee läbijooksu tulemusena tekkisid kahjustused kahes hageja ruumis. Elamu otsas asuvast sissepääsust ja hageja vahekoridorist vasakule jäävas ruumis nr. 2 (39,8m2) sai kahjustusi laekate ning samas suunas ruumis nr. 3 (19,6m2) said kahjustusi lae- ja põrandakate. Muude
veekahjustuste teke ei ole tõendatud. Muus osas hageja ruumides tehtud remonttööd ei ole põhjuslikus seoses 8.juuni 2007 vee läbijooksuga. OÜE remontööde kalkulatsioonis on laekatete ja põrandakatte vahetamise ruutmeetri maksumuseks arvestatud 567 krooni ruutmeetri kohta, s.h. otsekulude osa 299.12 krooni ruutmeetri kohta. Arvestades kahjustustega seotud remonttööde mahtu (79m2 = 19,6 + 19,6 + 39,8) on otsekulude maksumuseks selle kalkulatsiooni järgi 23 630 krooni ning sama pinna maksumuseks koos üldkuludega 44 793 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahju tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti poolte käitumist ja valikuid kahjustuste parandamisel. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 30 000 krooni. Kohus võtab hüvitise määramisel aluseks ekspertarvamusele lisatud vajalike materjalide ja töö kalkulatsioonid ning kulutused kahjustuste kindlaksmääramisel. Pooled ei ole kalkulatsioonide vastavust töö harilikule väärtusele kahtluse alla seadnud. Töö hind on kalkuleeritud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal. Samuti arvestab kohus asjaolu, et hageja vara väärtus on remonttööde tagajärjel paranenud vee kahjustuse ajale eelnenud siseviimistluse amortiseerumise arvel. Kohus arvestab hüvitise määramisel ka asjaoluga, et kostja on pakkunud hagejale kahju heastamist remonttööde tegemisega, mille tõrjumiseks ei ole hageja esile toonud õigustatud huvi. Kostja ei vastuta võimalike remondiga kaasnevate prognoositavate üldkulude eest. Hageja saanuks selliste kulude vajalikkust ja olemasolu tõenditega kinnitada, mida hageja teinud ei ole. menetluskulud Hageja on 9.augusti 2007 maksekorraldusega nr. 1313 ja 4.oktoobri 2007 maksekorraldusega nr. 1345 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu vastavalt 716.22 ja 3 283.75 krooni. OÜ E on 11.juunil 2007 esitanud hagejale arve nr. 062B Sikupilli 3 ruumide ülevaatuse ja eksperthinnangu andmise eest 5 522 krooni maksmiseks. OÜA on 21.augustil 2007 esitanud kostjale arve nr. 23 Sikupilli 3 ruumide vee läbijooksu tagajärgede selgitamise eest 944 krooni maksmiseks. F OÜ on esitanud 12.06.08 arve 0806 – TR04, mis on Harju Maakohtu 12.juuni 2008 määruse alusel riigi arvel välja makstud. TsMS § 162 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta poolte kanda lähtudes nõude rahuldamise proportsioonist. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 233; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 6 lg. 1; 7; 127 lg. 1 ja 4; 127 lg. 3; 132; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt.
Mõista korteriühistult Sikupilli 3 OÜM ÕB kasuks välja 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni kahju hüvitamiseks. Jätta menetluskuludest 58% (viiskümmend kaheksa) hageja ja 42% (nelikümmend kaks) kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.