Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2(7)

kahjustada ruumi nr 2 laekate ning ruumi nr 3 lae- ja põrandakate. Selles osas on selgitused kooskõlas ka kostja seletuse, 08.06.2007 ülevaatuse aktiga ning 08.06.2007 aktiga. 30.05.2008 ekspertiisiaktis TR 1295/2008 väljendatud arvamusega ja paikvaatlusel tehtud fotodega on tõendatud, et hageja ruumides laekatete aluste, lae- ja põrandakatete veekahjustusi ei tuvastatud. Eksperdi arvamusega on kummutatud OÜ Ehitusekspert 14.06.2007 arvamuses tõstatatud kahtlus selles, et lagede ja põrandate katete reoveega niiskumise tõttu võivad need hakata hiljem punduma ning tekkida soodus keskkond bakteritele. Paikvaatlusega on tuvastatud, et selliseid kahjustusi tekkinud ei ole. Hageja kahju suuruse tuvastamisel ei saa tugineda OÜ Ehitusekspert 14.06.2007 arvamusele, kuna see on kahjustuste osas üldsõnaline ja umbmäärane. Osundatud dokument on hinnatav eksperdi arvamusena, kuna kohtuistungil üle kuulatud eksperdid L. Sõmer ja P. Kosk kinnitasid, et jäävad selles dokumendis sisalduva arvamuse juurde. Eksperdid ei ole kontrollinud, kas teoreetiliselt võimalikud niiskuskahjustused tegelikult tekkisid või mitte. Hinnates ekspertide L. Sõmeri ja P. Kose arvamust ja kohtus antud selgitusi, on eksperdid arvamuse andmisel lähtunud võimalikest niiskusest tekkivatest kahjustustest, mitte konkreetse vee läbijooksu tegelikest tagajärgedest. Arvamuses ei sisaldu kahjustuste üksikasjalikku kirjeldust. Hageja 18.04.2008 selgitusele lisatud fotod ei kinnita hageja väiteid kahjustuste ulatuse ja iseloomu kohta. Fotodel 1-4 nähtub, milline on hageja ruumis nr 1 asuva puitkarkass-klaas vaheseinte ja lae seisukord fotode tegemise ajal. Seega ei saa nimetatud fotod tõendada selles ruumis veekahjustuste olemasolu ja ulatust. Fotode nr 5-10 tegemise aeg ja koht ei ole kohtule teada; fotodel esinevad kahjustused ei ole ühegi tõendi kaudu seostatavad 08.06.2007 sündmusega. Hageja ei esitanud kohtule fotosid, mida väidetavalt tegid OÜ Ehitusekspert eksperdid ruumide ülevaatusel; hageja ei taotlenud nende väljanõudmist ekspertidelt vaatamata asjaolule, et eksperdid kinnitasid kohtus fotode tegemist ja nende võimalikku säilimist. Ruumis nr 3 ekspert T. Rattasepa poolt paikvaatlusel tehtud fotod nr 8 ja 9 ei kajasta selliseid vahelae värvikahjustusi, millele hageja enda fotodega osundada soovib. Ekspert on fotod teinud paikvaatluse käigus poolte ja kohtu osavõtul. Hageja ei osundanud vajadusele avada ripplaes rohkem plaate või teha fotosid kohtades, kus hagejale teadaolevalt pidanuksid kahjustused nähtavad olema. Hageja ei ole arvestanud kahjustuste selgitamisel ja kahju minimiseerimisel kostja huvidega nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel. Kostja väide selles, et hageja on teinud takistusi kahju täpseks selgitamiseks, on kooskõlas 10.08.2007 ettekannetega ja OÜ Aala Ehitus 21.08.2007 ja 21.01.2008 kirjadega. Kostja 23.05.2008 avaldusele lisatud fotodest nähtub, et veekahjustuse (16.05.2008) ulatust ja tagajärge on võimalik täpselt fikseerida ja tõendada. Hageja tegi ruumis nr 3 remonttööd pärast seda, kui oli kohtus kinnitanud veekahjustuste nähtavust ning andnud nõusoleku kahjustuste selgitamiseks ekspertiisi läbiviimiseks. Seega on hageja käitunud kostja suhtes pahas usus tehes takistusi vaidluses oluliste asjaolude selgitamisel. Hageja on kahjustused likvideerinud, millest saab järeldada, et hageja saanuks esitada kohtule remondiga seotud kulu dokumendid. Kulutuste määramisel ei saa lähtuda hageja esitatud töövõtulepingust ja selle alusel tehtud maksest, kuna nendes dokumentides ei ole töid seostatud konkreetsete kahjustustega. Paikvaatlusel selgus, et hageja on lepingu perioodil teinud remonttöid ka ruumides, millistes vee läbijooksu kahjustusi ei esinenud. Hageja esindaja S. Kustov selgitas paikvaatlusel, et kõik remontööd ei ole seotud veekahjustustega. Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud hageja ruumide sarnasesse seisukorda viimiseks. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada kahjustatud asja kuluvust (amortisatsiooni). Asja kahjustamise

3(7)

korral tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt määrata hageja ruumide siseviimistluse amortisatsiooni kahju tekkimisele vahetult eelnenud ajal. Paikvaatlusel selgus, et ruumides esines remontimata pindadel märkimisväärne amortisatsioon (ruum nr 1). Seega puudub alus eeldada, et kahjustatud hageja ruumid olid kahjustuste eelsel ajal amortiseerimata. Tõenditest nähtub, et 08.06.2007 vee läbijooksu tulemusena tekkisid kahjustused kahes hageja ruumis. Elamu otsas asuvast sissepääsust ja hageja vahekoridorist vasakule jäävas ruumis nr 2 (39,8m2) sai kahjustusi laekate ning samas suunas ruumis nr 3 (19,6m2) said kahjustusi lae-ja põrandakate. Muude veekahjustuste teke ei ole tõendatud. Muus osas hageja ruumides tehtud remonttööd ei ole põhjuslikus seoses 08.06.2007 vee läbijooksuga. OÜ Ehitusekspert remontööde kalkulatsioonis on laekatete ja põrandakatte vahetamise ruutmeetri maksumuseks arvestatud 567 krooni ruutmeetri kohta, sh otsekulude osa 299,12 krooni ruutmeetri kohta. Arvestades kahjustustega seotud remonttööde mahtu (79m = 19,6 + 19,6 + 39,8) on otsekulude maksumuseks selle kalkulatsiooni järgi 23 630 krooni ning sama pinna maksumuseks koos üldkuludega 44 793 krooni. Kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahju tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti poolte käitumist ja valikuid kahjustuste parandamisel. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest 30 000 krooni. Hüvitise määramisel tuleb aluseks võtta ekspertarvamusele lisatud vajalike materjalide ja töö kalkulatsioonid ning kulutused kahjustuste kindlaksmääramisel. Pooled ei ole kalkulatsioonide vastavust töö harilikule väärtusele kahtluse alla seadnud. Töö hind on kalkuleeritud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal. Samuti on hageja vara väärtus remonttööde tagajärjel paranenud vee kahjustuse ajale eelnenud siseviimistluse amortiseerumise arvel. Kostja on pakkunud hagejale kahju heastamist remonttööde tegemisega, mille tõrjumiseks ei ole hageja esile toonud õigustatud huvi. Kostja ei vastuta võimalike remondiga kaasnevate prognoositavate üldkulude eest. Hageja saanuks selliste kulude vajalikkust ja olemasolu tõenditega kinnitada, mida hageja teinud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on asja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, kuna ei ole asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult, objektiivselt ja õigesti hinnanud. Hageja on kohtule varakahju suuruse ja ennistustööde maksumuse tõendamiseks esitanud riiklikult tunnustatud ekspertide poolt koostatud eksperthinnangu, mida saab kasutada dokumentaalse tõendina TsMS § 229 mõttes. Ekspertiis oli tellitud just nimelt varakahju suuruse ja ennistustööde maksumuse objektiivseks väljaselgitamiseks. OÜ Ehitusekspert eksperdid olid kohal 11.06.2007, so praktiliselt kohe pärast kahjustuste tekkimist. Seda, et ekspertiis oli tehtud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal, mainib ka kohus oma otsuses. Kohus on ekslikult järeldanud, et OÜ Ehitusekspert 14.06.2007 arvamus on kahjustuste osas üldsõnaline ja umbmäärane. Eksperthinnangu lisas 1 leheküljel 10 on täpselt fikseeritud konkreetsed kahjustused kolmes ruumis. Eksperthinnangus on kirjas, et küllaltki ulatusliku reoveeuputuse tagajärjel said kannatada osaliselt Markus Õigusbüroo OÜ ruumid 1, 2, 3. Eksperthinnangule lisatud skeemil on fikseeritud reovee tulek läbi lagede kolmes ruumis. Eksperdid kinnitasid veelkord kohtus ütluste andmisel, et kolm ruumi olid kahjustatud, mitte kaks. Eksperdid ei ole kohustatud selgitama välja vee läbiimbumise kohta ja muid asjaolusid, kuna antud ekspertiisi eesmärk oli vaid välja selgitada reo veekahj ustuste ulatus ja ennistustööde maksumus. Ekspertide arvamus põhineb: kahjustatud ruumide isiklikul

4(7)

ülevaatusel kahe eksperdi poolt; ülemiste korterite elanike selgitustel selle kohta, kus toimus läbijooks; läbijooksu päeval koostatud ja KÜ esimehe poolt allkirjastatud aktil. Hageja juhindus nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel just hea usu põhimõttest. Seda kinnitavad järgmised faktid: hageja teavitas ruumidesse läbijooksust viivitamatult KÜ esimeest ja selle kohta koostati akt; kahju suuruse ja taastamistööde maksumuse objektiivseks määratlemiseks tehti läbijooksu päeval ekspertiisitellimus; korduvalt oli tagatud kostjale takistamatu juurdepääs kahjustatud ruumidesse, sealhulgas ka koos ehitusfirmade esindajatega; pärast eksperthinnangu saamist tegi hageja ettepaneku, et KÜ Sikupilli 3 hüvitaks tekitatud kahju 50 000 krooni. Kostja ei ole millegagi tõendatud oma seisukohta, et hageja on kahju määratlemisel toonud esile ka selliseid remonttöid, mis on seotud ruumides siseviimistluse uuendamise sooviga. Hageja sõlmis töövõtulepingu, mille esemeks oli ruumidesse vee läbijooksu tagajärgede kõrvaldamine ning tööde maht piiritleti ekspertiisiaktiga. Töövõtulepingu järgi on tasutud 83 083,446 krooni, kuid tegutsedes hea usu põhimõttel ja tulles kostjale vastu, hageja ei nõua ennistustööde teostamisel tegelikult tasutud summat, vaid lähtub ekspertarvamuses määratud summast. Hageja nõue ei saa olla liialdatud, kuna seda ei määratlenud hageja. Hageja tugineb oma kahjunõude suuruse määramisel riiklikult tunnustatud ekspertide poolt koostatud eksperdihinnangule. Kahju suurus on kindlaks määratud objektiivselt ja vastab tegelikkusele. 17.03.2008 oli paikvaatlus, kus osales ka kohtu poolt määratud ekspert. Tutvudes tähelepanelikult Finantsplaneerimise OÜ 25.03.2008 ekspertarvamusega nr TR 1295/2008 (allkirjastamata), leidis hageja, et enamus eksperdi oletustest on ekslikud. Ekspertarvamuse nr TR 1295/2008 foto 7 üldse ei puuduta käesolevat vaidlust, kuna see on foto teisest ruumist, mida vee läbijooks ei puuduta. Sellest võib teha järelduse, et ekspert tegi ülevaatuse pealiskaudselt ning järelikult tegi ka ebaõiged järeldused. Ekspertarvamuses nr TR 1295/2008 on kirjutatud, et ripplae paigaldamine ilma puitkarkass-klaas vaheseinte demonteerimiseta tundub vähetõenäoline. Puitkarkass-klaas vaheseinte ühenduskohtades puuduvad defektid, millised viitaksid ripplae hiljutisele paigaldusele" (ekspertarvamuse nr TR 1295/2008 foto 1, 2). Hageja ei nõustu eksperdi sellise oletusega. Puitkarkass-klaas vaheseinad olid paigaldatud 1995, mida kinnitab plaan ja seda ei ole kunagi demonteeritud. Käesoleval ajal laes olev ripplagi ei saanud olla paigaldatud koos puitkarkass-klaas vaheseintega, kuna nii ammu selliseid ripplagesid ei toodetud ega müüdud. Alates 1995 kuni tänaseni on lage vähemalt kolm korda ilma vaheseinte demonteerimiseta vahetatud. Antud tööde teostamise võimalikkust kinnitas hageja fotodega 1-4. Fotodel 1, 2, 3 nähtub, et ripplae plaadid ei ühti külgnemiskohtadega. Sellest järeldub, et neid vahetati ilma puitkarkass-klaas vaheseinte demonteerimiseta. Fotol 4 on näha, et üks ripplae plaatidest on demonteeritud ilma vaheseinte demonteerimiseta. Seejuures ei tekkinud vaheseinte ühenduskohtades mingeid defekte. Maakohus ei ole hageja antud selgitusi igakülgselt ja täielikult hinnanud ning on jõudnud seetõttu valele seisukohale. Hageja esitas korduvalt vastuväite kostja esitatud OÜ Aala Ehitus 21.08.2007 ja 21.01.2008 kirjadele, kuna OÜ Aala Ehitus kirjalikud arvamused olid esitatud tähtaega rikkudes ning samuti ei ole nad seaduses sätestatud protsessivormis. Samas ei pidanud kohus vajalikuks hageja vastuväiteid arvesse võtta. Arusaamatu on, miks kohus jättis tähelepanuta riiklikult tunnustatud ekspertide arvamuse, kuid võttis aluseks tuvastamata juriidilise isiku arvamus. Kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel lähtus kohus oma siseveendumusest, samas TsMS § 233 kohaselt võib kohus teha seda vaid juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha. Antud asjas kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluv summa oli täpselt kindlaks tehtud riiklikult

5(7)

tunnustatud ekspertide poolt. Hageja tugineb oma hüvitamisele kuuluva kahjunõude määratlemisel eksperdihinnangust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohtaja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus on otsuse tegemisel tuvastanud kõik faktilised asjaolud õigesti, andnud hinnangu kõigile asjas kogutud tõenditele ja põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt. Maakohus ei ole asja arutamisel ega otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses väited protokolli ebapiisa ulatuse kohta. Seega võtab kolleegium aluseks maakohtus tuvastatud asjaolud. Hageja on ilmselgelt põhjendamatult ületähtsustanud tema enda poolt tellitud 14.06.2007 eksperthinnangu (tl. 34-35). Kõiki hagiavalduses toodud põhjendusi kordab hageja ka kaebuses. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et tugineb vaid nimetatud eksperthinnangule teisi tõendeid arvestamata ja leiab, et hagi on sellega tõendatud. TsMS 232 lg 1 p 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooltel puudub kokkulepe, et kahju suuruse kindlaks määramiseks saab aluseks võtta vaid hageja poolt tellitud ja esitatud ekspertarvamuse. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Maakohtu otsus vastab täiesti nimetatud nõuetele. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa otsust rajada vaid ühele tõendile, milleks on hageja poolt esitatud eksperthinnang (tl.34-35). Kohu tegi asjas paikvaatluse ja määras ekspertiisi (t.1.114-117, 159-169). Kõigile asjas esitatud tõenditele on kohus hinnangu andnud ja nende alusel asjaolud õigesti tuvastanud. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt ei lükka ümber teisi asjas kogutud tõendeid. Maakohus on ka piisavalt põhjendanud, millistest tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kahjuna ka töid, mida tehti ruumide siseviimistluse uuendamiseks ja mis ei olnud seotud vaidlusaluse läbijooksuga. Ja maakohus on ka põhjendatult märkinud, et hageja erinevad esindajad on vee läbijooksu kohta andnud erinevaid seletusi. Seega pole põhjendatud hageja poolt kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja selgitustega. Need ei ole ka TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks. Kõike eeltoodut arvesse võttes tugines maakohus õigesti kahju suuruse hindamisel TsMS §-le 233 lg 1 ja rahuldas hagi summas 30000,00 krooni. Kostja ei ole otsust vaidlustanud. Kokkulepet asjas hageja sõlmida ei soovinud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

6(7)

Menetluskulud tuleb jätta hageja Markus Õigusbüroo OÜ kanda.

R.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.