Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MAAKOHTU LAHEND

tuleb maha arvata 05.07.2007 hageja seadusliku esindaja nõusolekul OÜ-le Sevam Transport tasutud 119 180 krooni. Hagejal on õigus saada viivist põhivõlalt alates 16.07.2007 0,035% päevas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-05 märkinud, et TsÜS § 92 lg 3 alusel eksimuse tõttu lepingu tühistamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada, kas teisel lepingupoolel oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus. Hea usu põhimõttest tuleneva teatamiskohustuse (VÕS § 6) olemasolu hindamisel tuleb TsÜS § 95 kohaselt eelkõige arvestada järgmisi asjaolusid: kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis; millised eriteadmised on pooltel; millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalikke andmeid saada; ja kui suuri kulutusi on pool andmete saamiseks teinud. Tegemist ei ole ammendava loeteluga. Kohus leidis, et kuivõrd nõude loovutamise lepingu mõlemad pooled olid tegevad ja koostööpartnerid rahvusvahelise transpordi alal, mõlemad teadsid äriühingut OÜ Sevam Transport, siis olid lepingupooltel olemas eriteadmised, mõistlikud võimalused vajalikke andmeid saada ja võimalus välja selgitada kõik asjaolud, mis omavad tähtsust lepingu sõlmimisel. Kostja soovis sõlmida lepingut hagejaga, mida kostja seaduslik ja lepinguline esindaja on kohtule ka korduvalt kinnitanud. Kreeditarvete esitamata jätmine võlgniku poolt ei saa olla põhjuseks nõuete loovutamise lepingu täitmata jätmisel. Kostja ei ole lepingule alla kirjutamisel sellist tingimust fikseerinud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja esindaja äriühingu juhatuse liikmena pidi tegutsema vastava hoolsuskohustusega, et mitte sõlmida tehingut, mille õiguslikes tagajärgedes ta kindel ei olnud või tal oli ebaõige ettekujutus seaduses sätestatust. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kuulub ka lepingu vormistamise keelt oskava isiku poole pöördumine, et saada teada sõlmitava lepingu sisust. Poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühistamiseks kostja poolt ei olnud seadusest tulenevat alust – eksimust või pettust tehingu tegemisel TsÜS § 90 lg 1 alusel. Seega on 13.06.2007 sõlmitud nõude loovutamise leping kehtiv. Kohus oli seisukohal, et lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise või lepingu tühistamise avaldus peab olema selge. Kui kostja asus seisukohale, et leping on 19.07.2007 avaldusega tühistatud (annulleeritud), siis ei saa kohtumenetluse käigus taotleda kohtult seisukoha võtmist, kas tegemist on hoopis lepingu ülesütlemisega. Lepingupool avaldab ise oma tahet ja see peab olema selge. Kohus leidis, et äriühingute vahel nõuete loovutamise lepingu sõlmimine ei ole heade kommete vastane tehing, samuti ei ole hageja esindaja tegutsenud hea usu põhimõtet rikkudes. Maakohus viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-140-07. Nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimine tulenes asjaolust, et kostja, saades OÜ-lt Sevam Transport (võlgnikult) arve osutatud teenuse eest, saab selle arve tasaarvestada OÜ-lt Talovest nõude loovutamise teel saadud nõudega OÜ Sevam Transport vastu ning tasub osutatud teenuse eest seega otse OÜ-le Talovest. Tegemist oli tehtud tööde eest esitatud arvetega, sest need olid ajavahemikust 25.04.2007 kuni 29.05.2007. Nõude loovutamise leping sõlmiti 13.06.2007. Hageja arved OÜ-le Sevam Transport, mis olid märgitud nõude loovutamise lepingus, kuulusid tasumisele. Vastupidist ei ole kohtule väidetud ega tõendatud.

Kohus vähendas väljamõistetavat summat 05.07.2007 tasutud 119 180 krooni võrra. Hageja esindaja ei ole ümber lükanud tunnistajate Aleksander Järve ja Natalija Gusseinali ütlusi selle kohta, et nimetatud summa kanti üle pärast 05.07.2007 toimunud kolmepoolset nõupidamist, kus hageja seaduslik esindaja Oodo Sisask andis suulise nõusoleku kostja seaduslikule esindajale kanda Nõude loovutamise lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluv summa võlgnikule, s.o OÜ-le Sevam Transport. Tunnistajate ütlustega on kooskõlas kostja seadusliku esindaja Aleksander Štšurovi väited kohtuistungil ning toimikus olev 05.07.2007 maksekorraldus nr 239. VÕS § 79 lg 1 kohaselt kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Asjaolu, et nimetatud makse tehti Nõude loovutamise lepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvate summade arvelt, tõendab kostja esitatud arvete tabel, mida hageja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud. 05.07.2007 maksekorraldusega nr 239 tasus kostja OÜ-le Sevam Transport arved 200705-001, 200705-003, 200705-10 ja 200704-002, mis kostja tabeli kohaselt vastavad Nõuete loovutamise lepingus toodud arvetele nr 364, 362, 344 ja 335. Kuivõrd 05.07.2005 tasus kostja OÜ-le Sevam Transport vaidlusaluse arve nr 344, siis ei saanud kohus nimetatud arvel oleva summa osas enam seisukohta võtta. Nii hageja kui ka kostja on 05.07.2007 makse tegemisel aktsepteerinud asjaolu, et OÜ-l Sevam Transport oli summas 36 580 krooni nõudeõigus OÜ Levadia-Trans vastu arve 200705-10 alusel ning OÜ-l Talovest oli omakorda nõudeõigus sama teenuse eest raha saamiseks OÜ-lt Sevam Transport arve nr 344 alusel. Arve nr 344 põhistatuse üle tuleb pooltel vaielda eraldi menetluses, kui OÜ Talovest mingi nõude esitab. Käesolevat vaidlust see ei puuduta, sest kostja on Nõude loovutamise lepingus selle numbriga arve tasunud 05.07.2007 hageja seadusliku esindaja nõusolekul OÜ-le Sevam Transport. Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et OÜ Sevam Transport arve nr 200704-004 on kostja poolt tasutud 29.05.2007 ja 05.06.2007 maksekorraldustega, st enne Nõude loovutamise lepingu sõlmimist ning kostjal puudub võimalus nende tasaarveldusteks. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavaluse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tunnistaja N. Gusseinali OÜ Levadia-Trans logistikuna kontrollis kostja poolelt üle arved, mis märgiti Nõude loovutamise lepingusse. Kuivõrd kostja ei andnud tunnistajale korraldust kontrollida arvete tasumist, siis ei ole kohtul tõendeid selle kohta, et kostja seaduslik esindaja oleks hageja seaduslikule esindajale teatavaks teinud oma tahte lülitada Nõude loovutamise lepingusse ainult kostja poolt OÜ-le Sevam Transport tasumata arved. Hageja esindaja on esitanud vastuväite kostja taotlusele lepingu hinna vähendamiseks 30 000 kroonini põhjendusel, et seda ei ole tehtud TsMS-s sätestatud tähtajaks. Kohus jättis lepingu hinna alandamise taotluse menetlusse võtmata, sest see oli esitatud kohtuistungil, kuhu on kutsutud tunnistajad ja mille kohta on pooltele teada, et toimub asja sisuline arutamine. Kostja ei ole enne kohtuistungit hagejale teatanud, et lepingu hind ei vasta lepingu väärtusele. Toimikus olevast tõendist, mille kohaselt A. Štšurov on 19.07.2007 teatanud OÜ-le Talovest, et „Samal päeval osa nõutavast summast (119 180 krooni) oli makstud Sevam Transpordile. Ülejäänud summa makstakse õigeaegselt OÜ-le Sevam Transport firmale.“, nähtub, et kostja teatas Nõude loovutamise lepingu mittetäitmisest, kuid ei ole taotlenud lepingu hinna alandamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nõude loovutamise lepingu p-is 2.8 on kokku lepitud viivis 0,035% tasumata summalt päevas. Hageja alustab viivise arvutamist 16.07.2007. Hagi kohtusse esitamise ajaks on seega viivis 216 864 krooni x 0,035 % x 15 päeva, s.o 1138.54 krooni. Hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjal maksta viivist 0,035 % 216 864 kroonilt, s.o 75.90 krooni päevas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

apellandi vastu menetluskulude hüvitamiseks; seejärel maakohus aga tasaarvestas osa hageja kuludest kostja omaga. Kuivõrd tasaarvestus ei ole võimalik olenematu nõudega, on otsus selles osas vastuoluline ja rikutud on TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid. Poolte menetluskulude omavaheline tasaarvestamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et nende eeldatav suurus on erinev. Maakohus oleks pidanud enne menetluskulude tasaarvestamist tegema nende konkreetsed suurused kindlaks TsMS-s ettenähtud menetluses.

esitada. Kohus on põhjendanud kostja avalduse menetlusse võtmata jätmist TsMS § 330 lg 1 ja

lepingust ja seadusest tulenevad kohustused on apellandi poolt korrektselt täidetud. Hageja kinnitab, et arve nr 344 oli nõuete loovutamise lepingu sõlmimise hetkel sissenõutav OÜ-lt Sevam Transport ning vastupidist ei ole kogu menetluse vältel suudetud tuvastada. Vastuapellant ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis viitaksid nimetatud nõude mitteeksisteerimisele või tühisusele. Vastuapellandi viited turuhinnale ei ole tõsiseltvõetavad, kuna nõuete loovutamise leping sõlmiti 13.06.2007 kehtinud nõuete loovutamiseks kokku hinnaga 336 044 krooni apellandi poolt teostatud transportteenuste osutamise eest. Apellandi poolt osutatud transporditeenuste lõpptarbijaks oli tegelikult vastuapellant ja OÜ Sevam Transport oli teenuse vahendaja rollis. OÜ Sevam Transport ja selle juhatuse liige Eduard Eurich kui vastuapellandi ja tema emaettevõtja kauane koostööpartner, otsis vahendajana transportteenuse osutajat, kelleks osutus apellant. Kuna teenuse lõpptarbija oli vastuapellant, kuid teenuste osutamise eest ei tasutud nõuetekohaselt ning apellandile oli teada OÜ Sevam Transport ja vastuapellandi omavahelised suhted, siis pöördus apellant vastuapellandi poole nõuete loovutamise lepingu sõlmimiseks, millega vastuapellant nõustus. Nende asjaolude valguses jäävad apellandile täiesti arusaamatuks väited pettusest-eksimusest, hea usu ja mõistlikkuse vastasest tegevusest apellandi poolt. Praeguseks on tekkinud olukord, kus apellant on küll teenuseid täies mahus vastuapellandi kui lõpptarbija kasuks osutanud ja vastuapellant need nõuetekohaselt saanud, kuid vastuapellant ei kavatase selliste teenuste osutamise eest tasuda. Ekslik on seisukoht, et apellant ei ole omapoolseid vastuväiteid hinna alandamise avaldusele esitanud − 27.02.2008 istungi protokollist nähtuvalt leidis apellandi esindaja, et kõnealune avaldus, nagu ka teised vastuapellandi istungil esitatud seisukohad on esitatud hilinenult; 2) on ebaõige väide, et maakohus ei ole oma järeldustes põhjendanud asjaolusid, kuidas leping kajastas õigesti poolte tegelikku tahet. Maakohus on rõhutatud, et nõude loovutamise lepingu mõlemad pooled olid tegevad rahvusvahelise transpordi alal, mõlemad teadsid äriühingut OÜ-t Sevam Transport, olles koostööpartnerid samal tegevusalal (rahvusvahelised veod), lepingupooltel olid eriteadmised ja mõistlikud võimalused vajalikke andmeid saada ning võimalus välja selgitada kõik asjaolud, mis omavad tähtsust lepingu sõlmimisel, soovis vastuapellant sõlmida lepingut apellandiga, mida vastuapellandi seaduslik ja lepinguline esindaja on kohtule ka korduvalt kinnitanud. Samuti on otsuses õigesti märgitud, et vastuapellandi seaduslik esindaja äriühingu juhatuse liikmena pidi tegutsema vastava hoolsuskohustusega, et mitte sõlmida tehingut, mille õiguslikes tagajärgedes ta kindel ei olnud või tal oli ebaõige ettekujutus seaduses sätestatust; äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kuulub ka lepingu vormistamise keelt oskava isiku poole pöördumine, et saada teada sõlmitava lepingu sisust. Vastuapellant pole vastupidist tõendada suutnud ning vastuapellandi poolt kutsutud tunnistajad ei andnud vastupidiseid ütlusi nõuete loovutamise lepingu sõlmimise asjaolude kohta. Tunnistaja N. Gusseinali tunnistas hoopis, et nõuete loovutamise lepingus loetletud arved töötati üksikasjalikult läbi ning lisati seejärel lepingu teksti. Tõendamata on väide, justkui poleks otsuses analüüsitud tõendeid seoses vastuapellandi väidetava tahtega apellanti aidata. Asjakohatu on etteheide, et maakohus on jätnud võtmata seisukoha seoses kreeditarvetega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et väidetavate kreeditarvete esitamata jätmine võlgniku poolt ei saa olla põhjuseks nõuete loovutamise lepingu täitmata jätmisel. Vastuapellant pole tõendanud, et kreeditarvete esitamine oli poolte poolt selliseks kokkulepitud tingimuseks, mis annaks vastuapellandile selle saabumata jätmisel õiguse ostuhinna tasumisest keeldumiseks; 3) on asjakohatud etteheited seoses heade kommete vastase käitumisega ja hea usu põhimõtte rikkumisega. Maakohus on selgitanud, et apellant ei ole ebamoraalselt käitunud, kuna nõude loovutamise kokkuleppe sõlmimine tulenes asjaolust, et kostja, saades OÜ-lt Sevam Transport (võlgnikult) arve osutatud teenuse eest, saab selle arve tasaarvestada OÜ-lt Talovest nõude

loovutamise teel saadud nõudega Sevam Transport OÜ vastu ning tasub osutatud teenuse eest seega otse OÜ-le Talovest. Tegemist oli tehtud tööde eest esitatud arvetega ning need olid pärit ajavahemikust 25.04.2007 kuni 29.05.2007. Nõuete loovutamise leping sõlmiti 13.06.2007. Apellandi poolt esitatud arved OÜ-le Sevam Transport, mis olid loetletud nõuete loovutamise lepingus, kuulusid selle sõlmimise hetkel täies mahus tasumisele ja olid sissenõutavad. Vastuapellant pole vastupidist kohtule ei väitnud ega tõendanud; 4) on alusetu väide seoses nõuete loovutamise lepingust taganemisega. Maakohus on õigesti leidnud, et vastuapellandi avaldus lepingust taganemiseks ja seega ka tahteavalduse tegija tegelik tahe polnud selge. Asudes kord seisukohale, et leping on 19.07.2007 avaldusega tühistatud, siis ei saa kohtumenetluse käigus taotleda seisukoha võtmist kohtult, kas ehk on tegemist hoopis lepingu ülesütlemisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei olnud eksimuses nõuete loovutamise lepingut sõlmides. Lisaks maakohtule märgib ringkonnakohus, et TsÜS § 92 lg 5 kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis 13.06.2007 OÜ Levadia-Trans nimel lepingu selle juhatuse liige A. Stsurov majandus- ja kutsetegevuse raames. Mõlemad lepingu pooled olid koostööpartnerid ja tegevad rahvusvahelise transpordi alal ning kostjal olid olemas kogu informatsioon, mis seondus talle loovutatud nõuetega. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et ta soovis vaid hagejat aidata. Lepingust ei tulene ka tingimus, et kostja kohustus on sõltuvuses hageja poolt talle esitatud kreeditarvetega. Seetõttu isegi juhul, kui kostjal esineks eksimus, kannaks ta ise eksimuse riisikot ning tal puuduks seaduslik alus tehingu tühistamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et kostjal puudus alus tehingu tühistamiseks pettuse tõttu TsÜS § 94 alusel. Kostja ei ole tõendanud ja asja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks eksimusse viidud või eksimuses hoitud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada teda tehingut tegema. 19.07.2007 saatis kostja hagejale teate, et annulleerib nõude loovutamise lepingu ja peab seda mittekehtivaks ühepoolselt (t.l 10). Kuigi kostja on kasutanud nimetatud teates väljendit „annulleerima”, võib sellest aru saada, et ta soovis lepingust taganeda. Pooltel ei ole vaidlust, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Taganemisel kui õiguskaitsevahendil on õigustmuutev tagajärg, kui täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, s.t teine lepingupool peab olema kohustust rikkunud. Kuna taganeda soovis kostja, siis on tema tõendamiskoormiseks tõendada kohustuste rikkumine hageja poolt. Kuna kostja ei ole seda tõendanud, siis ei ole taganemisel õiguslikke tagajärgi. Nõude loovutamise lepingust on üheselt arusaadav, et kostja kohustuseks oli tasuda hagejale transporditeenuse eest ning lepingust ei tulenenud, et hageja peab esitama kostjale OÜ-lt Sevam Transport saadud kreeditarved. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nõuete loovutamise leping ei olnud vastuolus heade kommetega ning hageja ei käitunud lepingut sõlmides hea usu põhimõtet rikkudes. Kostja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt ei saa väita, et lepingupooled oleksid käitunud teineteise suhtes ebaõiglaselt või et vaidlusalune leping oleks ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi amoraalne ja taunitav. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et kostja viidatud tehingu tühistamise õiguslikud alused (TsÜS §-d 92, 94) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, mis tähendab, et tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega hea usu põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise, kuid see ei saa kaasa tuua tehingu tühisust. VÕS § 6 lg 2 annab kohtule õiguse jätta kohaldamata leping, kui see oleks vastuvõtmatu hea usu põhimõttest lähtuvalt, eelkõige õiguste kuritarvitamise juhtudel. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kuritarvitanud lepingu sõlmimisel oma õigusi.

saavutamine muudetud tingimustes, s.t mõlema lepingupoole käitumisest peab olema aru saadav lepingu muutmise tahe. Hageja on kinnitanud, et 05.07.2007 küll kohtuti, kuid lepingu muutmise või lõpetamise küsimusi ei arutatud. Seda kinnitab ka hageja 09.07.2007 teatis (t.l 9) kostjale, milles ta nõudis lepingu täitmist. Kostja 19.07.2007 kiri hagejale (t.l 10), milles kostja teatas lepingu annulleerimisest (taganemisest) ning selle mittekehtivaks pidamist ühepoolselt, tõendab, et 05.07.2007 lepingut ei muudetud. Kui leping oleks 05.07.2007 muudetud või lõpetatud, ei oleks kostjal põhjust seda 19.07.2007 annulleerida. Seega nähtub mõlema lepingupoolte käitumisest, et ka peale 05.07.2007 kohtumist leping kehtis ning maakohtu seisukoht, justkui andnuks hageja nõusoleku seda muuta, ei ole kooskõlas tõenditega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 79 lg 1. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et tunnistajate A. Järve ja N. Gusseinali ütlused ei tõenda hageja tahet lepingut muuta. N. Gusseinali töötab kostja äriühingus ning A. Järv OÜ-s Levadia Metall, millel on sama omanik kostjaga. Seetõttu tuleb nimetatud tunnistajate ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et tunnistajate ütlustest ei tulene selgelt, et hageja esindaja oleks andnud nõusoleku muuta 13.06.2007 nõuete loovutamise lepingut. Asjaolu, et kostja kandis 05.07.2007 OÜ-le Sevam Transport üle 119 180 krooni, ei kinnita maakohtu järeldust, et makse tehti nõuete loovutamise lepingu alusel ja hagejale tasumisele kuuluvate summade arvelt. Nõuete loovutamise leping oli kehtiv ning selle alusel ei olnud kostjal kohustust teha ülekannet OÜ-le Sevam Transport. Samuti ei ole tähendust asjaolul, milliste summade arvelt kostja nimetatud ülekande tegi. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et arved 200705-001, 200705-003, 200705-010 ja 200704-002 vastavad nõuete loovutamise lepingus toodud arvetele 364, 362, 344 ja 335, kuna nende arvete summa ei ole 119 180 krooni, mille kostja 05.07.2007 OÜ-le Sevam Transport üle kandis. Hageja on kinnitanud, et ta ei nõua kostjalt arve nr 344 järgi 36 580 krooni tasumist, vaid tema nõue tuleneb nõuete loovutamise lepingust. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja nõuab temalt kaks korda 36 580 krooni tasumist, ning maakohtu seisukoht, et arve nr 344 põhistatuse üle tuleb pooltel vaielda eraldi menetluses. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja nõue on põhjendatud 336 044 krooni ulatuses ning maakohtul puudus alus selle vähendamiseks 119 180 krooni võrra.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.