Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KOSTJA KIRJALIKUD VASTUVÄITED HAGILE

Kostja esitas hagile kirjalikud vastuväited, vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt puudub ja puudus ka aastatel 2000-2002 krediidi-, laenu- või muu võlaõiguslik leping. Kostja kirjutas küll xxx avalduse krediitkaardi saamiseks, kuid ei ole kunagi sõlminud lepingut xxx laenu või krediidi saamiseks. Hageja väidetav leping on tühine ka seetõttu, et vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 273 pidi laenuleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ja hagist ei nähtu, et taotluse vastu võtnud isikul oleks olnud esindusõigus sõlmida lepinguid xxx nimel. Põhilepingu tühisuse tõttu on alusetu ka viiviste nõue. Kostja ei ole käest raha või asju saanud ja seega ei ole mingit laenu lepingut poolte vahel ka jõustunud. Hagi lisadena esitatud pangakaardi tehingute väljavõtted ei ole tõendid kostja poolt raha asjade või muude väärtuste saamise kohta. Need tõendid sisaldavad ka vale informatsiooni. Kostja ei viibinud 09.04.2001. a punktis Sunflower A/Suva(Fiji), sest ta viibis samal Soome Vabariigis. Samuti ei viibinud kostja 04.04.2001. a Moskvas, vaid ta viibis samal ajal Saksamaal. Kõigile valjavõtetele on märgitud kostja aadressiks xxx. Kostja esitas xxx avalduse tema kontakti muutmiseks 12.06.2001. a ja sai kinnituse muutuste kohta 18.06.2001. a. Pank sai kostja uuest kontaktist teada tuduvalt hiljem kui olid tehtud nende poolt väidetavad tehingud. Samuti ei ole pank saatnud kostjale ühtegi valjavõtet ega ka teadet sellele teadaolevale kontaktile, mistõttu on vale ka hagis toodud väide, et pank ei ole saanud kostjaga kontakti. xxx ei ole ka esitanud arvestust, kuidas on toimunud vahendite debiteerimine kostja pangakontolt. Kostja palus kohaldada ka hagi aegumist, kuna hagi aegus 01.07.2005. a, kuid hagi on esitatud pärast seda kuupäeva. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE

Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja, et kostja sõlmis krediitkaardi lepingu enne hageja ärinime muutmist ja seetõttu on hageja õigustatud nõudma krediitkaardi lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Vastavalt sõlmitud krediitkaardi lepingule on kostjale antud krediitkaart kasutusse füüsiliselt, mille kasutamist kinnitab ka kostja oma vastuväidetes. Kostja on andnud kohtule teada, et ta on täitnud kõik krediitkaardi kasutamisega seotud kulutused ning tal puuduvad rahaliste vahendite kasutamise eest võlgnevused hageja ees. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht asjaolu kohta, et talle ei ole xxx poolt raha ega asju üle antud. Kostja on kinnitanud krediitkaardiga kaasnevate rahaliste võimaluste kasutamist, millest johtuvalt tuleb jätta tähelepanuta muusisulised kostja väited. Samuti kinnitab krediitkaardi väljastamist pangakaardi väljastamise blankett, mille on kostja allkirjastanud. Kostja vastuväited selle kohta, et osade kulutuste kandmine kostja poolt ei ole olnud võimalik seoses tema viibimisega mujal kui pangakaardi tehingute väljatrükil näidatud kohad, ei ole tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud kasutada lennukompanii Sunflower Airlines’i teenuseid, asudes ise faktiliselt Soome Vabariigis (tellinud nt interneti teel ette mingit teenust või muul viisil). Paljasõnaline on kostja väide ka selle kohta, et pangakaardi tehingute väljavõttes toodud Kassa-35/Moscow makse ajal viibis ta hoopis Saksamaal ega saanud seda makset tegelikult teha. Kostja esitas oma kontaktaadressiks rahvusvahelise krediitkaardi taotluses Lääne-Virumaa Võsu xxx asuva elukoha. Alates 2002. a on kostja asunud elama Fidži saartele. Vahepealsel ajal on kostja elanud nii Austraalias kui ka Ameerika Ühendriikides. Hagile vastamise ajal on kostja on kontaktaadressiks märkinud Kiribati Vabariigi. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud hageja poolt esialgse hagiavalduse esitamine lepingujärgselt esitatud aadressi kohaselt ja hageja teadmatus kostja asukoha suhtes. Hageja on kostja poole pöördunud mitmel korral tekkinud võlgnevuste tasumiseks. 04.06.2001. a saatis hageja kostjale kirja teatega tasuda 10 694.36 krooni. 08.02.2002. a pöördus hageja kostja poole e-maili teel. Antud pöördumisest on näha kostja mitmekordne oma kohustuste rikkumine, mis on tõlgendatav tahtlusena rikkuda sõlmitud lepingut. TsÜS § 146 lg 4 alusel on hageja seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Lepingu lahutamatuks lisaks on xxx rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimused, milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused ning mida osapooled kohustuvad lepingutele alla kirjutades täitma. Kostjal oli kohustus maksta hagejale debiteeritud summad, millised on aruandes näidatud tehingute summad, teenustasud, viivised jm kaardiga seotud tasud ja nõuded. Samuti pidi teavitama hagejat taotluses toodud andmete muutustest. Kostja on korduvalt jätnud täitmata endale lepinguga võetud kohustusi, mille tagajärgede saabumist ta pidi ette nägema olles juriidilise isiku (xxx) juhatuse esimees, mis tõstab isiku õigusalast pädevust lepinguliste suhete mõistmisel. Seega saab oma kohustuste täitmata jätmine olla ainult tahtlik, kuivõrd krediitkaardi vahendite kasutamine eeldab nende tagastamist, milleks on vajalik kaardi kasutaja poolne tegevus vahendite tagamisega vastavale kontole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ning kostja vastuse ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud leping krediitkaardi kasutamise kohta ning kas hageja nõue on aegunud. Esmalt tuvastab kohus, kas pooled sõlmisid 2000. a lepingu Visa Classic krediitkaardi kasutamiseks ja kas hagejal on kostja vastu lepingu rikkumisest tulenev nõue. Hageja on esitanud pooltevahelise lepingu tõendamiseks kostja poolt xxx esitatud rahvusvahelise krediitkaardi taotluse (toim lk 7), selle asjaolu on kostja omaks võtnud. Taotlusele kantud märkuste kohaselt on xxx teinud 01.12.2000. a otsuse kostjale kaardi väljastamise kohta ja kostja on 05.12.2000. a kohustunud täitma taotluse pöördel olevaid AS xxx rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimusi. Asjaolu, et xxx, kellele kostja krediitkaardi taotluse esitas, on hageja endine ärinimi, nagu seda on ka hagejal hagi esitamise ajal olnud ärinimi xxx, kostja vaidlustanud ei ole ja see asjaolu ei mõjuta pooltevaheliste õigussuhete sisu. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja esitatud pangakaardi tehingute väljavõtted perioodide 01.02.2001. a kuni 28.02.2001. a (toim lk 9), 01.03.2001. a kuni 31.03.2001. a (toim lk 10) ja 01.04.2001. a kuni 30.04.2001. a (toim lk 11) kohta ei kajasta rahvusvahelise krediitkaardi lepingu alusel kostja kasutusse antud kaardi alusel teostatud tehinguid, on paljasõnalised. Kostja on vaidlustanud osundatud tehingutest sisuliselt üksnes kaks – 04.04.2001. a tehingu summas 3 017.51 krooni ja 09.04.2001. a tehingu summas 19 527.13 krooni, kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata. Kostja esitatud passiväljavõte (toim lk 75) ega muud esile toodud asjaolud ei veena kohut selles, et kostjal ei olnud võimalik teha krediitkardiga sularahata arveldusi ise arvelduse asukohana märgitud kohas (vastavalt Fidjil ja Moskvas) viibimata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et pangakaardi tehingute väljavõte ei kajasta talle kuuluval kontol toimunud rahalisi liikumisi või et tema ei ole selliseid tehinguid teostanud. Kostja on avaldanud tahet saada krediitkaart ning kostja kontol on taotletud kaardi alusel toimunud tehingud, seega on poolte vahel kirjalikult sõlmitud leping rahvusvahelise krediitkaardi kasutamiseks ning kostja on faktilise käitumisega kinnitanud lepingu täitmise tahet. Ka asjaolu, et väljavõtetel on kostja aadress, mille kostja teatas hagejale pärast väljavõtetel kajastuvate perioodide möödumist ning mis sisaldus hageja andmebaasis väljavõtete teostamise ajal, anna alust kahelda krediidiasutuse esitatud kontoväljavõtete ehtsuses. Paljasõnaline on ka kostja vastuväide hageja esindajana krediitkaardi väljastamise avalduse vastu võtnud isiku esindusõiguse puudumise kohta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel tekkis 2000. a detsembris krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlasuhe. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu lõpetamise aega 21.06.2001. a ega asjaolu, et vaidlusaluse lepingu alusel oli lepingu lõpetamise seisuga hagejale tagastamata saadud krediidist 7 206.76 krooni, samuti

hageja arvestatud viivise suurust. Seega on hagejal kostja vastu lepingu rikkumisest tulenev nõue. Kuna pooltevaheline leping sõlmiti ja kostja kontot käsutati enne 01.07.2002. a, tuleks pooltevaheline vaidlus lahendada vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 enne 01.07.2002. a kehtinud õiguse ehk tsiviilkoodeksi alusel. Vastavalt xxx rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimuste (toim lk 8) p 6.1. oli kostja konto omanikuna kohustatud tasuma pangale kõik debiteeritavad summad, p 1.1. kohaselt oli Visa Classic krediitkaardi maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev. TsK § 173 kohaselt tuli kohustus õigustatud isikule täita õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisega on võlgnik viivituses alates ettenähtud ajal kohustuse täitmata jätmisest ehk kohustuse rikkumisest. Põhinõue on sissenõutav hetkest, mil võlausaldajal on võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Perioodil 01.02.2001. a kuni 28.02.2001. a kasutatud krediidi tagasimaksepäev oli 10.03.2001. a, perioodil 01.03.2001. a kasutatud krediidi tagasimaksepäev oli seega 10.04.2001. ja perioodil 01.04.2001. a kuni 30.04.2001. a kasutatud krediidi tagasimaksepäev oli seega 30 10.05.2001. a. Seega algas kostja hiliseim viivitus 11.05.2001. a. Hageja on esitanud hagi 04.07.2005. a. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohtu hinnangul on hagis kostja vastu esitatud nõuded aegunud. Vastavalt VÕSRS § 9 lg 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a. Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Alates 01.07.2002. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt on hageja nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002. a. Hageja nõue kostja vastu aegus 01.07.2005. a. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegus vastavalt TsÜS § 44 sätestatule ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Hagi on kohtule esitatud 04.07.2005. a, seega olid esitatud nõuded hagi esitamise hetkeks aegunud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud enda kohustusi tahtlikult, mistõttu tuleks vaidluse lahendamisel lähtuda kehtiva TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10-aastasest aegumistähtajast. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostja rasket hooletust ega tahtlust, mis saaksid olla aluseks 10-aastase aegumistähtaja kohaldamisele. Kohus ei saa kostja tahtlust eeldada. Hageja poolt väljatoodud asjaolud, et on püütud kostjaga kontakti otsida, ei anna õiguslikku alust TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja rakendamiseks. Tagastamata krediidisumma moodustab kogu kasutatud krediidilimiidist vähem kui kümnendiku ja asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks saavutanud kostjaga kas paberkandjal või elektrooniliselt saadetud kirjavahetusega ka reaalse kontakti. Samuti ei nähtu asjast, et kostja oleks hagejaga kontaktist hoidunud, vastupidi, kostja on teatanud hagejale

oma aadressi muutusest, kuid hageja ei ole talle teada olnud välismaisele postiaadressile kostjale meeldetuletust isegi saatnud. Asjaolu, et kostja on olnud tegev äriühingu juhatuse liikmena, ei oma käesoleva vaidlusega puutumust. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.