Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

AS Bindes Liising Eesti esitas 18.06.2008.a. maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks.

2-08-24407 Avalduse kohaselt asutati AS Bindes Liising Eesti (edaspidi tekstis- äriühing) 14.05.2002. Äriühingu tegevusalaks on kinnisvara omamine ning väljaüürimine. 22.01.2007 võõrandas aktsiaseltsi aktsiate senine omanik ja juhatuse liige Sergei Bindes kõik aktsiad Vadim Stammile. Kuivõrd senised äriühingu juhtorganid ei saanud oma tööga hakkama (nii näiteks ei olnud veel septembris 2007 esitatud 2006. aasta majandusaasta aruannet) ning tekkis kahtlus äriühingu vara kasutamisest äriühingu huvide vastaselt, valis ainuaktsionär Vadim Stamm äriühingule 19.09.2007 uue nõukogu. Uue nõukogu valimise põhjuseks oli ka asjaolu, et algselt valitud nõukogu volitused olid lõppenud juba 2005. aastal. 19.09.2007 kinnitas aktsiaseltsi nõukogu äriühingu uueks juhatajaks Vitali Zahharovi. Uue juhatuse esmane ülesanne oli viia äriühingus läbi põhjalik õiguslik- ja finants audit, selgitamaks välja õigused ja kohustused. Auditi läbiviimist raskendas asjaolu, et äriühingu eelmine juhataja- Sergei Bindes, keeldus igasugusest koostööst ega väljastanud vajalikke majandusdokumente. Auditi käigus selgus, et enamus äriühingu kliente on kas isiklikult või muude majandushuvide kaudu seotud Sergei Bindesega. Valdava enamusega klientidest ei olnud varasem juhatus sõlmitud mingeid lepinguid. Peale nõukogu ja juhatuse väljavahetamist asus senine juhataja S. Bindes tegutsema äriühingu vastu. Üürnike üürimaksed hakkasid vähenema, üürnikud keeldusid nii suulisest kui kirjalikust suhtlusest äriühinguga. Enda õiguste kaitsmine (üürilepingute lõpetamine, võlgnike kohtusse andmine jms) oli aga võimatu tulenevalt Harju Maakohtu 26.09.2007 hagi tagamise määrusest tsiviilasjas 2-07-39530. Hagi tagamise abinõu põhjustas olukorra, kus ei äriühingu juhataja ega äriühingu kliendid ei saanud olla kindlad, milline tehing või toiming on kehtiv. Juhatuse liige ei pidanud võimalikuks isikliku vastutuse kontekstis võtta ka riski millegi muuga tegelemiseks peale jooksvate tulude-kulude planeerimise ja jätkuvate läbirääkimiste pidamist pankadega. Ebamäärane olukord lahenes 03.04.2008, kui Harju Maakohus nõustus äriühingu taotlusel lõpetama piirangud juhatuse õigustes, säilitades vaid põhivara võõrandamise keelu. Maikuu lõpuks muutus majanduslik olukord äriühingus siiski väljapääsmatuks. Enamus klientidest oli keeldunud ka üüri ja kommunaalmaksete maksmisest. Kui kuni aprillini 2008 maksis korrektselt üüri kliendina ka DnB Nord pank, siis tulenevalt 6 miljoni krooni võlgnevusest nimetatud panga ees (laenu tagasimakse kohustus saabus veebruaris 2008), asus pank üüri maksmise asemel tegema tasaarvestust oma nõudega. Seetõttu hakkasid kasvama äriühingu kohustused kommunaalteenuste tarnijate ja pankade eest, teisalt aga on muutunud olematuks äriühingu sissetulekud. Äriühingul ei olnud rahalisi vahendeid, et kaitsta oma õigusi ei kohtus ega väljaspool seda. Kinnisvara võõrandamine rahaliste vahendite hankimiseks on võimatu, kuna võõrandamine on jätkuvalt keelatud Harju Maakohus määrusega eelviidatud tsiviilasjas. Lisaks arestiti maikuus ka kõik äriühingu pangaarved jõustunud Harju Maakohtu otsuse alusel, millega mõisteti äriühingult OÜ Wallenium Grupp kasuks välja ca 250000 krooni, lisaks täituri tasu 50000 krooni. Äriühingu kinnisvara on soetatud pangalaenude abil. Äriühingul on kohustused Hansapanga ja DnB Nord panga ees. Tingituna üürnike käitumisest, oli äriühing jäänud ilma rahavoost, millega teenindada pangalaene. Täitmata kohustusi oli äriühingul järgmiselt: DnB Nord panga ees ligikaudu 6 000 000 krooni, Hansapanga ees 51 060 627,52 krooni, OÜ Wallenium Grupp ees on ligikaudne võlgnevus 30 000 krooni, OÜ Mailis-Viktoria (pankrotis) nõuab kohtu kaudu väidetavat võlgnevust 4 693 980 krooni. Loetelu ei pruugi olla ammendav.

2-08-24407 Äriühing ei näinud võimalust, et olukord paraneks: üürivõlglastega tegelemiseks puudusid rahalised vahendid, kinnisvara võõrandada ei olnud võimalik ning laenu- ja muud kohustused kasvasid pidevalt. Kujunenud olukorras leidis AS Bindes Liising Eesti juhataja, et ta on kohustatud tulenevalt Äriseadustiku §-st 306 lg 31 esitama pankrotiavalduse. Eeltoodu alusel ja lähtudes PankrS § 9 lg 1 ja § 13 lg 3 ning ÄS §-st 306 lg 31, palus avaldaja kuulutada välja AS Bindes Liising Eesti (reg nr 10865770) pankrot.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 ja 2 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldaja loobumine pankrotiavaldusest kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kuna kohus ei ole pankrotimenetlust algatanud, siis seoses pankrotiavaldusest loobumisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.