2-08-1354/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) pooled sõlmisid 20.04.2007 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 30 000 krooni (edaspidi leping, t lk 25); 2) 20.04.2007 kandis hageja kostjale laenusumma 30 000 krooni pangaülekandega üle (t lk 26); 3) 23.01.2008 tagastas kostja hagejale laenu põhiosa 20 000 krooni (t lk 27); 4) laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 31.05.2007 (t lk 25). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja leiab, et ta on laenu tagastanud ning sellest tulenevalt on viivise arvestus ebaõige. Kostja on laenu tagastamise tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, millest tulenevalt on 30.08.2007 kostja kandnud hageja pangakontole üle 5 000 krooni selgitusega „laenu tagastus“ ning 23.11.2007 üle kandnud 5 000 krooni selgitusega „laenu tagastus“ (t lk 39). Hageja väidab, et need summad laekusid pooltevahelisest teisest tehingust, kuna lepingu p 2.2 on kokku lepitud, et laenusumma ja viivised kantakse üle hageja pangakontole nr 221010304960, kuid 10 000 krooni on kantud teisele hageja pangakontole. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud kohustuse täitmise viisis. Seega ei saa lugeda kostja kohustust 10 000 krooni laenu tagastamise osas täidetuks, kuna see ei ole täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel viisil. Kuna kostja kaldus lepingus kokkulepitud viisil kohustuse täitmisest kõrvale, tulnuks kostjal ka tõendada, et vaatamata sellele, et ta tagastas laenusumma hageja teisele pangakontole, täitis ta 20.04.2007 laenulepinguga võetud kohustust. Seega ei loe kohus tõendatuks, et kostja on tagastanud hagejale laenu summas 10 000 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 2.4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma hagejale viivist 12 % õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kuu eest. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodil 01.06.2007 kuni 22.01.2008 kokku 28 200 krooni ja pärast 20 000 krooni laenu tagasimaksmist alates 23.01.2008 kuni 14.05.2008 kokku 4 880 krooni, kogusummas 33 080 krooni. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole kohustust täitnud nõuetekohasel viisil, siis on hageja viivise arvestus õige (t lk 24). Kostja taotleb viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 tulenevalt. Kostja on seisukohal, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 12 % kuus, ehk 144 % aastas on ebamõistlikult suur ja viivis ei saa olla hageja jaoks tuluallikaks. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesoleval juhul ei kuulu viivis vähendamisele, kuna hageja on maksmisele kuuluvat viivist juba vähendanud alla põhinõude. Arvestades kokkulepitud laenu tagasimaksmise tähtaega ja kostja poolt laenu tagasimaksmisega viivituses oldud aega ei ole viivis summas 9 999 krooni ebamõistlikult suur. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani laenulepinguga võetud kohustust nõuetekohaselt täitnud. Asjaolu, et hageja ei ole kuni hagi esitamise päevani kostjale viivisenõuet esitanud ei oma kõrvalnõude väljamõistmisel tähtsust. Sellest tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Käesolevas asjas on põhinõude suurus 10 000 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 750 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja eest tasunud Julianuse Inkasso Agentuur AS riigilõivu 300 krooni. Seega tulnuks hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu veel 450 krooni. 14.05.2008 maksekorraldusega nr 17455 on hageja eest tasunud Julianuse Inkasso Agentuur tasunud riigilõivu 1 700 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ette nähtust rohkem. Seega kuulub hageja eest riigilõivu tasunud Julianuse Inkasso Agentuur AS-ile tagastamisele riigilõiv enam tasutud osas summas 1 250 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus edastatakse teisele poolele ning siis on kostjal õigus menetluskuludele vastuväidete esitamiseks (TsMS § 176 lg 1).