Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lõpetanud ning kostja poolt teostatud töödes esines puudusi. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.12.2005. Kostja ei lõpetanud töid ega kõrvaldanud puudusi töödes ka täiendavaks tähtajaks. Tööd on lõpetamata ja parandamata käesoleva ajani ning seetõttu ei ole hageja töid vastu võtnud. Celander Ehitus OÜ on lõpetamata tööde ja puudustega tööde maksumuseks hinnanud 976 828 krooni. Töövõtulepingu punkti 5.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda tööde lõpetamisega viivitamisel viivist 0,5 % päevas tööde kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest. Tulenevalt objekti lepingulisest maksumusest 2 630 000 krooni on kostjal kohustus maksta hagejale leppetrahvi 13 150 krooni iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest. Hageja tõlgenduse kohaselt leppisid pooled töövõtulepingu punktis 5.5 kokku töövõtja kohustuses maksta leppetrahvi tööde lõpetamisega viivitamisel. Hageja teatas kostjale oma kavatsusest nõuda leppetrahvi 02.02.2006 saadetud elektronkirjaga. Oma 06.02.2006 dateeritud vastuses tunnistas kostja töövõtulepingu rikkumist. 22.03.2007 esitatud hagiavalduses palus hageja John Ross mõista kostjalt OÜ G.R. & PARTNERID hageja kasuks välja 2 000 000 krooni leppetrahvi töövõtulepingu täitmisega viivitamise eest, tuginedes VÕS § 158 lg-le 1. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli kostja viivitanud tööde lõpetamisega 446 päeva ning leppetrahvi summa moodustas 5 864 900 krooni, kuid hageja nõudis leppetrahvi osalises ulatuses, kuivõrd leppetrahvi nõue oli kasvanud suureks. Hageja märkis, et leppetrahvi nõue on tingitud kostja tegevusest, kes ei kõrvaldanud töö puudusi ka mitte selleks antud täiendava tähtaja jooksul ning tekitas hagejale kahju ja ebamugavusi. Lepingurikkumisest tulenevat otsest varalist kahju hindab hageja kogusummas circa 1 100 000 kroonile. Lisaks lepingutingimustele mittevastava ehitise puuduste kõrvaldamisele, milleks hageja tellitud eksperthinnangu ja Celander Ehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt kulub 976 828 krooni, pidi hageja tegema kulutusi ekspertiisi tellimiseks ja õigusabile ning tasuma ajavahemikul 01.11.2005 kuni 30.04.2006 teise eluruumi üüri 70 560 krooni, kuna ta ei saanud asuda tellitud elamut kasutama kostjapoolse töövõtulepingu rikkumise tõttu. Kostja vastuväited Kostja tunnistas leppetrahvi nõuet osaliselt, kuid vaidles vastu leppetrahvi suuruse 2 000 000 krooni osas. Kostja leidis, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning selle nõudmine enam kui aasta pärast kostja kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja palus VÕS § 162 alusel leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust. Kostja arvates on ta kohustatud isikuna oma kohustuse hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Nimelt on ta elamu valmis ehitanud ja hageja elab selles sees, seega on elamu elamiskõlblik. Tegemist on vaid vaegtööde ja osaliste puudustega tööde teostamisel. Tööde lõpetamise tähtaja edasilükkumine ei olnud tingitud ainuüksi kostja süüst. Olulist osa ehituse valmimise edasilükkumises etendas ka ilmastik. Seetõttu ei olnud võimalik näiteks hageja poolt ette antud tähtajaks 31.12.2005 teostada elamu välisseinte krohvimistöid. Lepingus sätestatud viivisemäär on ebaproportsionaalne, võrreldes võlgnetava summaga. Hageja on viivise nõudes 02.02.2006 ise märkinud, et nõuab trahvina sisse 0,05 % esialgsest projektihinnast. Seega on hageja ise hinnanud lepingujärgse viivise protsendi ebamõistlikult suureks.

2(6)

Kostja ei nõustunud hageja esitatud eksperthinnanguga lõpetamata ja puudustega tööde maksumuse 976 828 krooni osas, mis on ilmselgelt liialdatud. Kostja väitel suudaks tema tööde puudused kõrvaldada ligikaudu 200 000 kuni 300 000 krooni eest (t lk 96). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 14.12.2007 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt OÜ G.R. & PARTNERID hageja John Rossi kasuks välja leppetrahvi 500 000 krooni. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult poolte endi kanda. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 26.05.2005 sõlmitud töövõtuleping ning pooled asusid seda täitma. Töövõtulepingu kohaselt pidi tööd lõpetama 25.10.2005. Kuna töid nimetatud tähtajal ei lõpetatud, määrati uueks tähtpäevaks 31.12.2005. Ka selleks ajaks jäid tööd lõpule viimata. Seda kinnitab kostja oma 06.02.2006 kirjas hagejale (t lk 44). Töövõtulepingu punktis 5.5 leppisid pooled kokku töövõtja kohustuses tasuda viivist 0,5 % päevas objekti lepingulisest maksumusest, kui objekt ei ole valminud lõpptähtajaks tellijast mitteolenevatel põhjustel. Otsuse põhjenduste kohaselt on pooled töövõtulepingu punktis 5.5 sõlminud kokkuleppe leppetrahvi tasumise kohta VÕS § 158 lg 1 mõttes. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 02.02.2006 teatas hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest 0,05 % esialgsest projektihinnast päevas alates 01.01.2006. Igapäevase tasuna on see 1 315 krooni (t lk 33-34). Kohus asus seisukohale, et leppetrahvi nõudmist 33 päeva pärast rikkumise avastamist võib lugeda kostja teavitamiseks mõistliku aja jooksul. Hageja on eksinud teates leppetrahvi suuruses, mis aga ei muuda töövõtulepingu punktis 5.5 kokkulepitut. Hageja ei ole loobunud leppetrahvi nõudest ka mitte osaliselt. Hageja pöördus leppetrahvi nõudega kohtusse 22.03.2007. Arvestades hagi üldist aegumistähtaega, oli hagejal õigus hagi esitada rohkem kui aasta pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist, kuid hageja käitumist sel viisil ei saa lugeda heauskseks. John Rossi poolt 02.02.2006 kostjale saadetud teatest on võimalik järeldada, et hageja ei nõudnud kostjalt töövõtulepingu kohast täitmist, vaid soovis esitada leppetrahvi nõude. Samas esitas selle alles 14 kuu pärast, mil leppetrahv moodustas 5 864 900 krooni. Hageja küll vähendas leppetrahvi suurust, kuid ka 2 000 000 krooni on ebamõistlikult suur leppetrahv. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lähtuvalt OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust on kostja oma lepingulised kohustused hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Suhteliselt väike osa töödest on lõpetamata ning osa töödest on teostatud ebakvaliteetselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja kasutab elamut elamiseks alates 2006. aasta maikuust. Seega arvestades eelkõige kostja kohustuste täitmise ulatust, on põhjendatud kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kohus nõustus ka kostja väitega, et lepingus kokkulepitud leppetrahvi suurus 0,5 % päevas esialgsest projektihinnast (2 630 000 krooni) on ebaproportsionaalne, võrreldes lepinguhinnaga. Arvestades kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmise ulatust ning hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise aega, 14 kuud pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist, pidas kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetava leppetrahvi suurust 500 000 kroonini. 3(6)

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 14.12.2007 otsuse osas, millega jäeti John Rossi leppetrahvi nõue rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 000 000 krooni leppetrahvi. Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaevatav kohtuotsus leppetrahvi vähendamise osas põhjendamata ning sellisena vastuolus TsMS § 436 lg 1 nõudega, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on põhjendanud leppetrahvi vähendamist vaid sellega, et leppetrahvi nõude esitamine kohtusse 14 kuud pärast nõude sissenõutavaks muutumist on vastuolus hea usu põhimõttega ja kostja on oma lepingulised kohustused suuremas osas täitnud. Apellant leiab, et kohtuotsuse motiivid ei ole kooskõlas VÕS § 162 lg-s 1 sätestatuga ega võimalda kontrollida, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohus vähendanud hageja esitatud ja töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi nõuet 1 500 000 krooni võrra. Apellant leiab, et leppetrahvi saamiseks hagi esitamine kohtusse 22.03.2007 ei ole hea usu vastane. Esimese astme kohus on õigesti tuvastanud, et hageja esitas leppetrahvi nõude kostjale 02.02.2006 mõistliku aja jooksul, s. o täitis VÕS § 159 lg-st 2 tuleneva teatamiskohustuse. Hagi on esitatud üldise kolmeaastase aegumistähtaja jooksul ning mõistliku aja jooksul pärast hagi esitamiseks vajalike tõendite kogumist (OÜ Ehitusekspert 22.01.2007 ekspertiisiakt ja Celander Ehitus OÜ 14.02.2007 hinnapakkumine). Tõendite kogumine kohtusse hagi esitamiseks ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja nõudis 02.02.2006 kostjalt leppetrahvi töövõtulepingu nõuetekohase täitmise asendamiseks. Hageja teatest ilmneb selgelt, et tema lootuste kohaselt aitab leppetrahvi nõude esitamine kaasa tööde kiirele lõpetamisele, milleks ta palub võtta endaga ühendust. Hageja ei kiirustanud nõude esitamisega kohtusse, kuna ootas, et kostja võtab temaga ühendust ja lõpetab pooleliolevad tööd ning parandab töödes esinevad puudused. Pärast leppetrahvi nõude saamist 02.02.2006 ei ole kostja teinud mingeid jõupingutusi tööde lõpetamiseks või muul viisil töövõtulepingu rikkumise heastamiseks. Apellandi hinnangul on esimese astme kohus leppetrahvi vähendamisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 162 lg 1, jättes arvestamata hageja õigustatud huvi, lepingupoolte majandusliku seisundi ja muud võimalikud asjakohased kaalutlused. Hagejal oli õigustatud huvi selle suhtes, et kostja täidab nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Vaatamata töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi klauslile lahkus kostja objektilt, jättes tööd lõpetamata ja puudustega tööd parandamata. Arvestades töövõtulepingu rikkumise asjaolusid ja selle tagajärgi hageja jaoks, on leppetrahvi nõue mõistlikus suuruses ja proportsionaalne tekkinud kahjuga. Hageja tõi välja, et temal on lepingurikkumise tagajärjel tekkinud otsest varalist kahju ligikaudu 1 100 000 krooni ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks ta loeb põhjendatuks vähendada leppetrahvi summat alla 50 % tegelikult tekkinud kahjust, kusjuures kahju suureneb elamu niiskuskahjustuste mõjul jätkuvalt. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et hageja sõlmis töövõtulepingu tarbijana ning kostja professionaalse töövõtjana oma majandus- ja kutsetegevuses, kes pidi olema suuteline hindama lepinguga kaasnevaid riske. Seega on hageja arvates põhjendatud leppetrahvi suurus 2 000 000 krooni, mis katab kostjapoolse töövõtulepingu rikkumisega kaasnenud kulud ning täidab Riigikohtu otsuste kohaselt lubatud tagatisfunktsiooni. Apellant ei ole nõus kaevatava otsuse väitega, et leppetrahv 0,5 % päevas lepingujärgsest tööde maksumusest (2 630 000 krooni) on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes lepinguhinnaga. Leppetrahvi nõude tekkimist oli kostjal võimalik vältida lepingujärgsete kohustuste tähtaegse ja nõuetekohase täitmisega. Apellant viitab korduvalt asjaolule, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidi olema suuteline hindama lepingu sõlmimisega 4(6)

kaasnevaid riske ja leppetrahvi kohustuse võtmisega kaasnevaid tagajärgi. Kohus ei ole põhjendanud, miks antud juhul ei peaks kehtima pacta sunt servanda printsiip. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt on Harju Maakohus 14.12.2007 otsuses põhjendanud leppetrahvi vähendamist seaduse nõuete kohaselt ja kasutanud VÕS § 162 lg-s 1 antud diskretsiooniõigust. Võlgniku ja võlausaldaja huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu 27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05). Vastustaja nõustub kohtuotsuse järeldusega, et leppetrahvi määr on ebaproportsionaalselt suur ja apellant ei ole põhjendanud leppetrahvi nõude ulatuses kahju tekkimist. Celander Ehitus OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt moodustab umbes 1/3 eksperthinnangus nimetatud lõpetamata ja puudustega tööde maksumusest, s. o 310 953 krooni fassaadi krohvimistööde maksumus, mis oleks vastustaja arvamuse kohaselt kaetud töövõtugarantiiga. Seega vähemalt 310 953 krooni ulatuses näidatud vaegtööde maksumusest ei ole hageja kahju. Apellant ei ole esitanud vastustajale ühtegi pretensiooni seoses garantiitöödega. Vastustaja palub ringkonnakohtul vastu võtta OÜ Ofetta hinnapakkumise, millega soovib tõendada, et hageja on kandnud kahju oluliselt väiksemal määral kui hagiavalduses näidatud, ning OÜ G.R. & PARTNERID müügiaruande arvete lõikes perioodi 01.01.2005 kuni 19.06.2006 kohta, millega soovib tõendada, et OÜ-l G.R. & PARTNERID on töövõtulepingust tulenev vastunõue hageja vastu, mida tal on õigus tasaarvestada haginõudega. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist. Tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et kostja rikkus töövõtulepingu tingimusi, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Apellandi väidetel kohus ei põhjendanud pacta sunt servanda printsiibi kehtimist. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus, rahuldades hagi leppetrahvi väljamõistmiseks, lähtus pooltevahelises lepingus kokkulepitud tingimustest. Leppetrahvi vähendamine tuleneb kohtule antud diskretsiooniõigusest. Otsust leppetrahvi vähendamise osas on kohus põhjendanud seaduse nõuete kohaselt. Maakohus tuvastas, et leppetrahvi teatis oli hageja poolt kostjale esitatud mõistliku tähtaja jooksul ning hagi esitati aegumise tähtaja piires. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 1 annab kohtule õiguse vähendada leppetrahvi, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku olukorda. Kohus, mõistes välja leppetrahvi 500 000 krooni, kasutas VÕS § 162 lg-s 1 kohtule antud diskretsiooniõigust ning vähendas leppetrahvi suurust, põhjendades leppetrahvi vähendamisel arvesse võetud asjaolusid. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus leppetrahvi vähendamises vastab seaduse nõuetele. Toimiku materjalidest ilmneb, et töövõtulepingu objekti maksumus oli 2 630 000 krooni. Lepingu täitmise tähtaega pikendati kuni 31.12. 2005.

5(6)

Kolleegium nõustub maakohtu otsuses oleva põhjendusega, et hageja poolt nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Maakohus tuvastas, et hageja kasutab elamut elamiseks 2006.a. maikuust. Lepingulised kohustused olid selleks ajaks suuremas ulatuses täidetud ning üksnes väike osa töödest on lõpetamata, kuid osa töödest on tehtud ebakvaliteetselt Apellatsioonikohtu istungil apellant põhjendas elamusse elama asumist asjaoluga, et tal ei olnud kusagil elada ning seetõttu võttis puudustega töö vastu. Kolleegium leiab, et vaatamata põhjusele, miks hageja elamut kasutama asus, saab tema käitumisest teha järelduse, et ta võttis objekti faktiliselt vastu. Apellatsioonkaebuses toodud väidete kohaselt on kostja teostanud töö lepingule mittevastavalt, kuid sel juhul annab võlaõigusseadus tellijale töövõtja suhtes vastavate õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse. Vastustaja on juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et Celander Ehituse OÜ hinnapakkumisest moodustab fassaaditööde maht ligi kolmandiku, so 310 953 krooni, kusjuures fassaadi katva krohvi parandustööde näol on tegemist töövõtja garantiijärgsete töödega, kuid apellant ei ole ühtegi pretensiooni esitanud seoses garantiitöödega. Apellatsioonkaebuses toodud väide sellest, et hagejal on tekkinud kostja ebakvaliteetselt täidetud töö tõttu kahju üle 1 100 000 krooni, ei ole kolleegiumi arvates usaldusväärselt tõendatud. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et Celander Ehituse OÜ 14.02.2007 hinnapakkumises olevad tööd olid vajalikud objekti lõpetamiseks. Nii on nimetatud dokumentaalses tõendis märgitud kaudsete kuludena ainuüksi 263 153 krooni. Toimikus puuduvad tõendid ka selle kohta, et hageja on kostja tegevuse tõttu kandnud väidetavat kahju 1 100 000 krooni. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda selle rahuldamist ega otsust tühistada. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud põhimõte kohaldub ka apellatsioonimenetluses. Kuivõrd apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.