Kohtuasja number
2-07-10919
Otsuse kuupäev
14.detsember 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
JR(isikukood XXX, XXX) hagi G.POÜ (reg.kood XXX, XXX) vastu leppetrahvi 2 000 000 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
15.november 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindajad adv-d Leho Pihkva ja Carry Plaks ning kostja esindaja adv Madis Mahlapuu
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista GPOÜ JR kasuks 500 000 EEK (viissada tuhat krooni). Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Pooled sõlmisid 26.05.2005 ehituse töövõtulepingu nr 26052005/001, mille kohaselt hageja võttis kohustuse ehitada elamu kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX. Tööde hinnaks leppisid pooled kokku 2 630 000 krooni. Kostja kohustus tööd lõpetama 25.10.2005. Töövõtulepingus sätestatud tähtajaks kostja töid ei lõpetanud ning kostja poolt teostatud töödes esines puudusi. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.12.2005. Kostja ei lõpetanud töid ega kõrvaldanud puudusi töödes ka täiendavaks tähtajaks. Tööd on lõpetamata ja parandamata käesoleva ajani ning seetõttu ei ole hageja töid vastu võtnud. CE OÜ on lõpetamata tööde ja puudustega tööde maksumuseks hinnanud 978 826 krooni.
Töövõtulepingu punkti 5.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda tööde lõpetamisega viivitamisel viivist 0,5 % päevas tööde kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest. Hageja teatas kostjale oma kavatsusest nõuda viivist 02.02.2006 saadetud e-kirjaga. Oma 06.02.2007 dateeritud vastuses tunnistas kostja töövõtulepingu rikkumisest. Töövõtulepingu punkti 5.5 kohaselt on kostjal kohustus maksta hagejale leppetrahvi 13 150 krooni iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivitanud tööde lõpetamisega 446 päeva ning seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 5 864 900 krooni. Kuivõrd leppetrahvi nõue on käesolevaks ajaks kasvanud suureks, peab hageja mõistlikuks nõuda hagimenetluses kostjalt leppetrahvi üksnes osaliselt 2 000 000 krooni ulatuses. Kostja vastuväited. Kostja tunnistab hagi osaliselt leppetrahvi nõudes, kuid vaidleb vastu hagiavalduses nõutud leppetrahvi suurusele 2 000 000 krooni osas. Kostja leiab, et leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur ning selle nõudmine enam kui aasta pärast kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et ta on kohustatud isikuna oma kohustuse hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Nimelt on elamu valmis ehitatud ja hageja elab selles sees, seega elamiskõlbulik. Tegemist on vaid vaegtööde ja osaliste puudustega tööde teostamisel. Tööde lõpetamise tähtaja edasilükkumine ei olnud tingitud ainuüksi kostja süüst. Olulist osa ehituse valmimise edasilükkumises etendas ka ilmastik. Seetõttu ei olnud võimalik näiteks hageja poolt ette antud tähtajaks 31.12.2005 teostada elamu välisseinte krohvimistöid. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud eksperthinnanguga lõpetamata ja puudustega tööde maksumuse 978 826 krooni osas, mis on ilmselgelt kordades liialdatud. Kostja leiab, et lepingus sätestatud viiviste protsent on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes võlgnetava summaga. Hageja on viivise nõude teatises 02.02.2006 ise märkinud, et nõuab trahvina sisse 0,05 %. Seega on hageja ise hinnanud lepingujärgse viivise protsendi ebamõistlikult suureks. Kostja palub jätta hageja nõue osaliselt rahuldamata. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 26.05.2005 sõlmitud töövõtuleping ning pooled asusid seda täitma. Töövõtulepingu kohaselt pidi tööd lõpetama 25.10.2005. Kuna töid nimetatud tähtajal ei lõpetatud, määrati uueks tähtpäevaks 31.12.2005. Ka selleks ajaks jäid tööd lõpule viimata. Seda kinnitab ka kostja oma kirjas 06.02.2006 hagejale (t.lk 44). Lepingu punktis 5.5 leppisid pooled kokku tingimuse, kui objekt ei ole valminud lõpptähtajaks tellijast mitteolenevatel põhjustel, siis tasub töövõtja viivist 0,5 % päevas objekti lepingulisest maksumusest. Tegemist on sisuliselt leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, olenemata sellest kuidas pooled on seda lepingus kajastanud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 02.02.2006 teatas hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest 0,05 % esialgsest projektihinnast päevas alates 1.jaanuarist 2006. Igapäevase tasuna on see 1 315 krooni (t. lk 33-34).
Kohus leiab, et 33 päeva pärast rikkumise avastamist saab lugeda kostja teavitamist leppetrahvi nõudest kindlasti mõistlikuks ajaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja eksinud teates leppetrahvi suuruses, mis aga ei muuda lepingu punktis 5.5 kokkulepitut ning hageja ei ole loobunud leppetrahvi nõudest ka mitte osaliselt. Hageja pöördus kohtusse 22.03.2007. Kohus leiab, et arvestades üldist aegumistähtaega oli hagejal õigus hagi esitada rohkem kui aasta pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist, kuid hageja käitumist sel viisil ei saa lugeda heauskseks. JR poolt 02.02.2006 kostjale saadetud teatisest võib järeldada, et hageja ei nõudnud kostjalt kohast täitmist vaid soovis esitada leppetrahvi nõude. Samas esitas selle alles 14 kuu pärast, mil leppetrahv moodustas 5 864 900 krooni. Hageja küll vähendas leppetrahvi suurust, kuid ka 2 000 000 krooni on ebamõistlikult suur. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lähtuvalt OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust on kostja oma lepingulised kohustused hageja ees suuremas ulatuses täitnud. Suhteliselt väike osa töödest on lõpetamata ning osa töödest on teostatud ebakvaliteetselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja kasutab elamut elamiseks alates 2006 maikuust. Seega arvestades eelkõige kostja kohustuste täitmise ulatust on põhjendatud kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kohus nõustub ka kostja väitega, et lepingus kokkulepitud leppetrahvi suurus 0,5 % päevas esialgsest projektihinnast (2 630 000 krooni) on ebaproportsionaalne võrreldes lepinguhinnaga. Arvestades kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmise ulatust ning hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise aega, 14 kuud pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist, peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetava leppetrahvi suurust 500 000 kroonini. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.