Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja
Kohtu koosseis kohtunik
Mai Grauebrg
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2008 a Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-2380
Tsiviilasi
AS TKhagi RS vastu 7269,63 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS TK(XXX XXX), esindaja Tanel Mangusson Kostja RS(XXX, elukoht registris puudub, faktiline asukoht teadmata) Lihtmenetlus kirjalikus vormis
esindajad Menetluse liik
Hagi rahuldada.
Välja mõista RS ́ilt AS TK kasuks 7269,63 krooni võlga ja 760 krooni kohtukulu katteks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS TSja AS TK vahel on 31.10.01 sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorleping ja selle alusel on alates 01.01.2002 AS-le TKüle antud AS TS õigused, kohustused. Kostja kohustub alates 01.01.2002 tasuma alates tarbitud sooja eest AS-le TK. Nimetatust on kostja teadlik sellega, et AS B kontserni kuuluvate ja kostja elamute haldusteenust osutavate ettevõtte poolt on kostja suhtes lõpetatud energia müük ja vastavaid arveid enam ei esitata, millest AS B teavitas ka kostjat. Koos esimese arvega 22.03.3003 saadeti kostjale ka soojusenergia müügilepingu üldtingimised, mille alusel on sooja müük kostjale lepinguliselt reguleeritud. Üldtingimustes on reguleeritud kõik olulised soojusenergia müügiks. Kostja on soojusenergiat tarbinud, millega on aktsepteerinud üldtingimustes sätestatud soojusenergia hind. Eeltoodu alusel on kostja ka kohustutud saadud soojusenergia eest tasuma. Hageja on väljastanud kostjale ka tarbitud energia kohta arved, kostja võlg on perioodi 16.02.2003-06.05.2005 eest 7269,63 krooni. Kostja on kauba vastu võtnud, kuid ei ole selle eest tasunud, rikkudes seega lepingut. Hageja palub kostjalt välja mõista 7269,63 krooni, kohtukulud palus jätta kostja kanda.
Tõendid: soojusenergia müügileping koos tingimustega, tasumata arvete väljavõte, B kiri.
Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole taotlusi, tõendeid esitanud. Kohus on kotjale hagi aluseks olevad asjaolud ja nõude teatavaks teinud Ametlike Teadaannete kaudu.
TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis tuleb TsMS § 230 lg 2 alusel lugeda hageja poolt hagis esiletoodud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja seega tõendatuks ja kohtul puudub vajadus hageja tõendeid täiendavalt uurida. Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja on kostjale tarninud soojusenergiat alates 16.02.2003-06.05.2005, kostja on soojusenergiat tarbinud, ega ole sellest tasunud vastavalt kokku 7269,63 krooni. Arvestades eelmärgitud ajavahemikku, mis kostja on soojusenergiat saanud ja selle eest jätnud tasumata, siis tuleb kohaldada vaidluses VÕSRakS 12 lg 1, 2, st alates 01.07.2002 kohalduvad vaidluses võlaõigusseaduse sätted ning kuni 01.07.2002 vastavalt varemtekkinud asjaoludele enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi sätted. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingule, seadusele ja § 173 järgi ei või keelduda ühepoolselt lepingu täitmisest ja kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 112 lg 2 järgi võis võlausaldaja nõuda, et võlgnik täidaks kohustust. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostjal oli saadud soojusenergia eest tasumise kohustust, siis on poolte vahel soojusenergia müügileping TsK § 242 lg 1 järgi ning selle kohaselt kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa. Kuivõrd pooltevahelised suhted jätkusid ka pärast 01.07.02 (so alates Võlaõigusseaduse jõustumisest), siis tuli VÕS § 76 järgi kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ja 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täimist. Ka VÕS § 208 lg 3 tuleneb, et asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse ka energia müügile ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab ostja müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna vaidlust ei olnud selles, et kostja tarbis soojusenergiat, kuid jättis selle tasumata, siis on ta rikkunud oma lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist TsK § 173 lg 1, § 242 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1p 1, § 108 lg 1, 208 lg 1, 3 alusel Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7269,63 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja Ametlike Teadaannete teate eest 200 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.