2-07-999
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2008. a Põlva
Tsiviilasja number
2-07-999
Tsiviilasi
AS EMT (registrikood: 10096159, asukoht: Valge 16, Tallinn) hagi K. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) vastu 14 495,44 krooni nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Kirjalik menetlus
26. juuni 2008 a
2-07-999 Hageja nõuab kohtule 18.06.2007. a esitatud avalduses kostja kanda jäetavate kohtukulude kindlaks määramist lähtudes sellest, et hagi esitamisel tasuti 550 krooni riigilõivu, hageja postikulud on 30 krooni ning hageja õigusabikulud on 2907,79 (17% 14495,44-st, millele lisandub käibemaks 18%) krooni. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid määratud tähtajaks (25.06.2008. a) esitanud.
Kohtu põhjendused Tartu Maakohtu 30.04.2007. a otsus, millega jäeti menetluskulud kostja kanda jõustus 10.06.2008. a (tl 39-40). Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 18.06.2007. a (tl 47-48). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lähtudes TsMS § 62 lõikes 1 ja TsÜS § 136 lõikes 8 sätestatust on hageja antud avalduse esitanud kohtule tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hagi esitamisel on tasutud 15.12.2006. a 550 krooni riigilõivu (tl 49). Seega peab kostja antud kohtukulu hagejale hüvitama. Hageja on avalduses nõudnud ka postikulude – 30 krooni – jätmist kostja kanda. Kuna TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud, ka ei ole hageja tõendanud üldse postikulude tekkimist, siis tuleb postikulud (30 krooni) jätta kostjalt välja mõistmata. Avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 2907,79 krooni ulatuses. Kinnituskirja (tl 50) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile – õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osast. TsMS § 175 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja - Lindorff Eesti AS – töötaja kaudu. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad oma sisu poolest, 2 (3)
2-07-999 seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, peaks olema 2000 krooni. Arvestades asjaolu, et käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust TsMS § 178 lg 2 kohaselt ning see jõustub TsMS § 466 lg 3 alusel menetlusosalistele kättetoimetamisest, siis peab kohus otstarbekaks kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks kindla tähtaja andmist alates määruse kättetoimetamisest.
Lembit Käis Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.