Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja on lisanud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid ning nende hiljem esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik. Samas on hageja möönnud, et esitatud seisukoht osutus ekslikuks. Samuti põhistab hageja esindaja avaldust asjaoluga, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest kuna kohus ei teata menetlusosalistele, millal kohtuotsus või tagaseljaotsus on teisele poolele kätte toimetatud ning internetis jälgitav kohtulahendite register KIS registreerib sageli andmed kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse jõustumise kohta hilinemisega ehk ajal, kui kohtuotsuse jõustumisest on juba möödunud rohkem kui 30 päeva. Seega ei olnud hagejal võimalik saada reaalajas usaldusväärset informatsiooni kohtuotsuse jõustumise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Vastavalt TsMS § 68 lg 1 märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Eeltoodust tulenevalt peab avaldaja tähtaja ennistamise avalduses põhistama mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Riigikohus on oma lahendites nr 3-2-1-58-07 ja 3-2-1-105-07 märkinud, et menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg 1 sätestatust. Riigikohus on 23. mai 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 ja 24. jaanuari 2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 selgitanud, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. TsMS § 458 lg 1 sättest tulenevalt toimetab otsuse teinud maakohus jõustunud kohtuotsuse menetlusosalisele kätte menetlusosalise avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetlus-kulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus leiab, et kui hageja või tema esindaja oleks tundnud huvi antud kohtulahendi tegemise ja jõustumise kohta, siis oleks ta saanud selle informatsiooni kätte õigeaegselt või vähemalt mitte kuuekuulise hilinemisega. Kohtuotsus jõustus 11.aprillil 2007. Avaldused tähtaja ennistamiseks menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud kohtule 25.oktoobril 2007, seega 6 kuud ja 14 päeva pärast menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsuse jõustumist. Hageja esindajal oli kogu aeg võimalus küsida kohtuotsuse jõustumise kohta informatsiooni Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleist ning taotleda jõustunud kohtuotsuse kättetoimetamist. Seega sai hageja esindaja tähtaja möödalaskmise tekkimist ja kulgemist ise vahetult mõjutada. Samuti tehakse vastavalt TsMS § 462 lg 1 jõustunud kohtuotsus avalikult teatavaks selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.

Tulenevalt TsMS §-st 174 lg 1 oli hagejal alusetu loota menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtu poolt ilma vastavasisulise taotluse esitamiseta pärast menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja esindajal puudub mõjuv põhjus, miks ta ei saanud menetlustähtaega järgida ja jätab TsMS §-de 67 lg 1; 68 lg 1 alusel menetlustähtaja ennistamata. Vastavalt TsMS §-le 149 lg 5 menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Hageja esindaja tasus menetlustähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni 250 krooni. Kuna kohus jätab menetlustähtaja ennistamata, tuleb hageja esindaja poolt tasutud kautsjon 250 krooni arvata riigituludesse.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.