Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

teate lepingu ülesütlemise kohta. Vara valdus taastati mais 2004 ja sõiduk müüdi hinnaga 127 966,10 kr. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 180 429,90 kr, s.h. vara jääkmaksumus 171 912,95 kr ja realiseerimisega seotud kulutus 8516,95 kr. Kuna vara võõrandamisest saadud summa ei katnud tasumisele kuuluvat summat, siis on hagejale hüvitamata 52 463,80 kr. Hageja ja kostja AS Nereus vahel on sõlmitud käendusleping, mille alusel võttis kostja, AS Nereus, kohustuse tagada solidaarselt Jana Lorensiga lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 52 463,80 kr . Kostjad hagi ei tunnistanud. Vara varastati 18.10.2003. Makseid tasuti kuni veebruar 2004. Edaspidi sellest keelduti, sest vara kasutada ei saanud. Kostja eeldas, et hagejale on vara maksumus kindlustusandja poolt hüvitatud. Maastur leiti üles 12.05.2004. Kostja elukaaslane viis selle Fakto Mustamäe Auto AS-i, kuna auto oli vigastatud ning vajas parandamist. Seoses läbirääkimistega seisis auto seal mitu kuud. Kostja soov oli vara välja osta või jätkata kasutamist. 2004 suvel tehtud järelpärimistele vastati, et maasturi on hageja ära müünud. Hagiavaldusest aga selgus, et maastur müüdi hoopiski alles detsembris 2004 ja seda põhjendamatult madala hinnaga. Üllatuslikult sai kostja 08.03.2005 kirjaga teada nõudest tema vastu. Kostja ei vaidlustanud liisingulepingu ülesütlemise kehtivust ega asjaolu, et kindlustushüvis 115 920 kr. tuli hagejal tagastada. Seoses remondiga hüvitas ERGO Kindlustuse AS hagejale 29 325 kr., mille hageja pidanuks nõudest maha arvama. Maasturi kindlustusväärtuseks oli 300 000 kr., väljaande Kuldne Börs müügikuulutustes 2004. a. detsembris on kajastatud samaväärsete mudelite hinnad 250 000-319 000 kr. Kui hageja oleks müünud vara tegeliku väärtusega, ei oleks kahju tekkinud. Isegi kui hageja kasutusrendi üldtingimuste punkt 5.19 sätestab, et kahju arvutakse vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahena, võib selline lepingu tüüptingimus olla tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 alusel, sest vara võõrandamisest saadava summa sai määrata vaid hageja. Kostja arvates oli otsene kulutus 8516,95 kr põhjendamatult suur. Maakohtu otsus 28.09.2007 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostjate kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et AS Hansa Liising Eesti ja Jana Lorens sõlmisid 18.07.2002 kasutusrendilepingu, mille esemeks oli maastur Nissan Patrol GR SE Wagon 2,8, ehitusaasta 1999. Tegemist oli liisingulepinguga. Vaidlus puudus ka asjaolu üle, et leping lõpetati ennetähtaegselt, sest Jana Lorens rikkus lepingulist kohustust tasuda tähtaegselt kokkulepitud makseid. 27.04.2004 teatisega on hageja teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest ning võlgnevuse olemasolust. Kostja ei ole vaidlustanud liisingulepingu ülesütlemise kehtivust. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlusaluse vara müügikulud on põhjustaud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need lisakulud VÕS 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste p 5.19 tähenduses. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vaidlusalune maastur jäi pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, seega tuleb viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava vara väärtust. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks 2(4)

eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind. Hageja on vara jääkmaksumuseks arvestanud 171 912,95 kr. Vara võõrandati AMJ Autoäri OÜ vahendusel, hinnaga 127 966,10 kr (käibemaksuta). Otsene kulutus seoses vara realiseerimisega oli 9516,95 kr. Hageja nõue kostjate vastu oli kokku 52 463,80 kr. Maasturi ostis Welg Varuosad OÜ 30.12.2005 hinnaga 127 966,10 kr (koos käibemaksuga 151 000 kr). Kostjad on väitnud, et neil puudus võimalus mõjutada müügiprotsessi ning hageja poolt väljapakutud hind müügiks ei olnud mõistlik, kostja I elukaaslane pidas läbirääkimisi hagejaga ja soovis lepingut jätkata või auto ise ära osta. 2004 suvel avastas kostja, et autot ei ole enam Fakto Mustamäe Auto territooriumil, kuid müüdi alles 2004 aasta lõpus põhjendamatult madala hinnaga. Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega, sest kostja lepingu jätkamise või ostusoov oli paljasõnaline. Ka ei kinnitanud tema esitatud kirjalikud tõendid vara teistsugust müügihinda. Turuhinna määratlemisel ei saa tähtsust omada maasturi kindlustusväärtus 300 000 kr ning väljaande Kuldne Börs müügikuulutused ei kajasta avariilist autot. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et seoses auto leidmisega tuli hagejal kindlustushüvitis 115 920 kr ERGO Kindlustus AS-le tagastada. Kostja oli seisukohal, et hageja sai hüvitist sõiduki remondiks 29 325 kr, kuid remonditöid ei teostatud, mistõttu pidanuks kahjust maha arvama hüvitise summa. Hageja seevastu kinnitas, et selle raames on kustutatud kostja nõudest 6360,64 kr. ja vähendatud vara jääkmaksumust summas 22 964,36 kr võrra. Kohus luges tõendatuks AMJ Autoäri OÜ arvega hagetava kulu, mis on nimetatud „komisjonitasuna“ ja sisaldas auto müügiga seotud kulu. 16.07.2001 sõlmisid hageja ja kostja AS Nereus käenduslepingu, mille alusel võttis kostja AS Nereus endale kohustuse tagada solidaarselt hageja ja kostja Jana Lorens vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Apellatsioonkaebus Apellant palus tühistada Harju Maakohtu 28.09.2007 otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Apellant esitas väite, et hageja müüs pärast kasutusrendilepingu lõpetamist vara põhjendamatult madala hinnaga ning vara müügihind oli madalam kui vara tegelik või harilik väärtus. Kohus ei ole viidanud kasutusrendi üldtingimuste punktile 5.19, millise osas oli apellant seisukohal, et see võib olla tüüptingimusena tühine VÕS §42 lg 1 ja lg 3 alusel. Samuti ei andnud kohus hinnangut Fakto Auto AS 18.06.2004 kalkulatsioonile, mille kohaselt oli maasturi remondimaksumuseks 69 000 kr. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit maasturi hariliku väärtuse ehk turuväärtuse kohta. Apellant aktsepteerib, et õiguslikult ei olnud hageja kohustatud Ergo Kindlustuse AS-lt saadud 29 325 kr. eest maasturit remontima, kuid vara remontimata jätmisel tuleks hagejal kanda riisikot vara müügiväärtuse vähenemise puhul. Kui kohus oleks arvestanud apellandi põhjendatud seisukohaga, et kõnealuse maasturi turuväärtust on võimalik arvutada samaväärse sõidukorras maasturi väärtuse ja kõnealuse maasturi taastamisremondi maksumuse vahena, olnukski võimalik tuvastada kõnealuse maasturi turuväärtus hagejal valduse saamise hetkel summas ca 200 000 kr. Seega on kohus ebaõigesti tuvastanud avariilise maasturi tegeliku ehk turuväärtuse ja kohtu järeldused maasturi väärtuse osas on vastuolus VÕS § 367 lg 3 ja TsÜS § 65. 3(4)

Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja kantud vara realiseerimisega seotud otsese kulutuse hüvitamiseks summas 8516,95 kr. oli põhjendatud, kuna hageja ei tõendanud, milles seisnes müügiteenuse osutamine. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hagi rahuldamisel ei lähtunud maakohus lepingu üldtingimuste p.-st 5.19, mille kohaselt rendilepingu ennetähtaegselt lõpetamisel rendileandja poolt vara võõrandamisel on rentnik kohustatud rendileandjale hüvitama vara võõrandamisest saadud summa ja vara kokkulepitud jääkmaksumuse vahe. Kohus lähtus VÕS § 367 sätetest ja tuvastas, et sõiduki teglik väärtus selle tagastamise hetkel vastas vara hilisemale müügihinnale. Kohus on õigesti seejuures arvestanud, et tegemist oli avariilise auto müügiga, hageja ei tegele ise tagastatud vara müügiga ja kasutas seetõttu professionaalse müügifirma abi. Seetõttu ei saanud hageja ise müügiprotsessi, selle kestvust ja müügi hinnakujundamist mõjutada. Kohus on põhjendatult leidnud, et Kuldses Börsis esitatud müügipakkumised ei näita avariilise sõiduki turuväärtust. Müügikuulutus ei tähenda, et pakutud hinnaga sõidukid ka müüdi, ehk siis ei kajasta turuhinda adekvaatselt. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt avariilise auto müügihind kujuneb analoogsete mitteavariiliste sõidukite keskmisest turuhinnast lähtudes, milles on mehaaniliselt lahutatud avarii kõrvaldamise maksumus (remondimaksumuse). Seega on kohus õigesti leidnud, et kostjad ei ole tõendanud tagastatud vara teistsugust väärtust kui hilisem realiseerimishind. Kuivõrd kokkulepitud jääkväärtus väljendab kasutusrendi lepingu puhul liisinguandaja kulutust vara soetamisel, vastab hagi rahuldamine VÕS § 367 sätetele. Liisinguandjale makstud kindlustushüvitise 29 325 kr. on hageja oma kulutustest maha arvanud. Hageja kulutused seoses vara müügiga on tõendatud AMJ Autoäri OÜ arvega, millises osundatakse antud konkreetsele sõidukile, ja asjakohatud on apellandi väited, nagu ei oleks hageja tõendanud nimetatud firma poolt müügiteenuse osutamist.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ülle Jänes

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.