lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-5431/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-5431/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1550
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-5431

Tsiviilasi

S.D hagi N.A vastu 1706 euro 39 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.A apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja S.D (isikukood XXX) Kostja N.A (isikukood XXX)

Asja läbivvatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda N.A poolt Tartu Maakohtu 8. augusti 2025. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud N.A kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.S.D (hageja) esitas 4. aprillil 2024 Tartu Maakohtule N.A (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1706 eurot 39 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja on P. N.A lapsed. P. N.A-l on peale poolte üks tütar. P. N.A vajab oma tervisest tulenevalt ööpäevaringset abi ja igapäevaelu toimingutes juhendamist. Hageja ei saanud isa ise hooldada, kuna ta töötas väljaspool Eestit. Hageja abikaasa ei ole hageja isa hooldamiseks kohustatud. Kostja ei abistanud ega hooldanud isa, kuigi ta on selleks kohustatud. Asjaolu, et hageja sai vanematelt kinkelepinguga korteri, kus isal on õigus elada ja kus ta ka elas, ei muuda kostja kohustusi. Kuna ka P. N.A tütar ei olnud nõus isa hooldama, viibis P. N.A 20. maist 2022 kuni 20. märtsini 2023 XXXXX Pansionaadis. Ta oli sellega nõus. P. N.A tasus hooldekodu arvete eest oma pensionist ning hageja tasus puudujääva summa üksi, kokku 5119 eurot 17 senti. Kostja peab hüvitama kolmandiku hageja kantud isa hooldekodu kuludest. Hageja pidi isa hooldekodust ära võtma, kuna ta ei suutnud selle eest enam üksi maksta. Hagejal on viis last, keda ta peab samuti üleval pidama. Hageja ei ole isa identiteeti kasutanud ega tema nimel laene võtnud. Isa elukohaks olevas korteris on veetorustik alles ning õhksoojuspumba pulti ei ole ära viidud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja sai vanematelt kinkelepinguga korteri. Isal on õigus elada selles korteris elu lõpuni. Hageja pere ja isa elasid koos selles korteris. Hageja teadis juba kinke vastuvõtmisel, et isa tarvitab alkoholi, ning pidi sellega arvestama. Isa tervis halvenes kevadel 2022 pärast Covid19 põdemist. Isa oli 10. märtsist kuni 20. maini 2022 haiglaravil. Isa tervis ei olnud haiglaravi lõppemisel selline, mis oleks nõudnud tema hooldusasutusse paigutamist. Isa tahtis pärast haiglaravi koju minna. Hageja tahtis isast kui tülikast kaaselanikust lahti saada. Kostjaga ei arutatud isa hooldekodusse panemist. Kostja oleks olnud sellele vastu. Hooldekodust on soodsamaid lahendusi. Hageja lõpetas hiljem hooldekoduga lepingu ja tõi isa korterisse. Hageja pere oli selleks ajaks korterist välja kolinud. Korter oli lagastatud. Hageja ei muretsenud enam isa toimetuleku pärast. Hageja ja ta abikaasa võtsid isalt dokumendid. Isa pangakontodelt nähtub, et isa nimel oli võetud suuri kiirlaene ja tehtud kulutusi, mis ei olnud isaga seotud. Kostja palus hagejal isale raha tagastada. Hageja esitas seepeale kostja vastu nõude hooldekodu arvete tasumiseks. Maakohus määras isa eestkostjaks kostja. Hageja ja ta abikaasa on pärast isa korterisse naasmist teinud isa elu võimatuks: elektrileping lõpetati, veetoru lõigati läbi, õhksoojuspumba pult võeti ära. Isa saaks end ise ülal pidada, kui ta kontod ei oleks hageja tõttu arestitud. Kostjal ülalpidamisel neli alaealist last. Kostja kuu sissetulek on 200 eurot.

2

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas 8. augusti 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1706 eurot 39 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 315 eurot. Hageja ja kostja isa on P. N.A. P. N.A-l on kolm täisealist last – hageja, kostja ja tütar. P. N.A abikaasa suri 1. oktoobril 2021. Hageja nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamis sätted, VÕS § 1018 lg 1 p 3 ja § 1023 lg 1. Poolte isa P. N.A oli perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 mõttes abivajav isik, kes oli õigustatud oma lastelt kui alanejatelt sugulastelt PKS § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist saama. P. N.A-l tuvastati 2008. aastal raske puue, mille tõttu ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei ta ei tule toime hügieenitoimingutega, riietumisega, liikumisega. P. N.A vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevusega või tegevusetusega kahjustada enda või teiste elu, tervist ja vara. P. N.A on 2010. a otsuse kohaselt püsivalt töövõimetu. P. N.A terviseseisundi paranemise kohta ei esitatud tõendeid. P. N.A elas 2022. aastal hagejale kuuluvas korteris, kuid oli 10. märtsist kuni 20. maini 2022 Covid-19 viirusesse haigestumise järgselt haiglaravil. Teda ei oleks pärast haiglaravi lõppemist saanud jätta üksi koju, kuna ta vajas igapäevatoimingutes abi, juhendamist ja järelevalvet. PKS § 96 lg 1 alusel olid P. N.A lapsed alanejate sugulastena kohustatud andma talle ülalpidamist. Hageja elas ja töötas Eestist eemal ega saanud seetõttu isa eest igapäevaselt ise hoolitseda. Hageja paigutas pärast haiglaravi lõppu isa seega põhjendatult elama pansionaati, kus isal oli tagatud vajalik kõrvalabi ja järelevalve. Kostja ei tõendanud, et P. N.A toimetulekut oleks saanud korraldada mõne muu ja odavama teenusega, kP. N.A pension ei olnud piisav pansionaadis osutatud teenuste eest maksmiseks, ning tal puudus muu vara, mille arvel kohustust täies ulatuses täita. Hageja tasus P. N.A-le osutatud teenuste eest viimase pensionist puudujääva osa kokku 5119 eurot 17 senti. Kostja osa isa ülalpidamiskuludes on PKS § 105 lg 3 kohaselt kolmandik. Kostjat ei ole põhjendatud PKS § 103 lg 1 alusel isa ülalpidamiskohustusest vabastada ega tema osa, võrreldes P. N.A teiste lastega, vähendada. Kostja ei tõendanud ka, et ta ei ole enda muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline maksma temalt ühekordselt nõutavaid isa ülalpidamiskulusid, kahjustamata enese või oma alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kostja väited selle kohta, et hageja ja tema abikaasa kasutasid kostja dokumente ja võtsid P. N.A nimel kiirlaene ja et nad kahjustasid P. N.A elamistingimusi, ei oma asjas tähtsust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja palub apellatsioonkaebuses vaadata maakohtu otsus üle. P. N.A abikaasa ei ole surnud. Kohus tuvastas selle valesti. P. N.A oleks saanud pärast haiglast väljakirjutamist kodus hakkama, mitte küll iseseisvalt, aga abiga. Vallalt oleks saanud paluda abi. See oleks olnud odavam. Ajal, kui isa dokumendid olid hageja ja tema pere käes, võeti isa nimel laene. Sellega tekitati isale hulgaliselt probleeme. Hageja nõue ei ole seega õiglane. Hageja ise otsustas isa pansionaati panna ja selle eest maksta. See on väike summa, võrreldes sellega, mille hageja isa nimel laenude võtmisega sai.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus kostjale tagastada.
6.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7.Maakohus ei andnud otsuses edasikaebamiseks luba (dtl 360). Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis küll ekslikult, et P. N.A abikaasa on surnud. P. N.A endine abikaasa ei ole surnud. Samas ei muuda see eksimus maakohtu otsuse lõppjäreldus valeks. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ta tuvastas, et P. N.A-d ei oleks pärast haiglaravi lõppemist saanud jätta üksi koju, sest ta vajas oma terviseseisundist tulenevalt igapäevatoimingutes kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Kostja möönab apellatsioonkaebuses, et isa ei oleks pärast mais 2022 haiglast lahkumist saanud iseseisvalt hakkama. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et kostja ei tõendanud, et isa toimetulekut oleks saanud korraldada mõne muu ja odavama teenusega, kui seda oli hageja korraldatud teenus XXXXX pansionaadis. Kostja ei viita ka ühelegi tõendile, mis seda väidet kinnitaks. Kostja väidetel selle kohta, et hageja või tema perekonnaliikmed võtsid P. N.A dokumente ära kasutades viimase nimel suurtes summades kiirlaene, ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. See ei muuda kostja ülalpidamiskohustust oma isa ees ega asjaolu, et hageja on osaliselt selle kohustuse kostja eest täitnud.
8.Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 2 1 alusel seega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
9.Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks apellatsioonkaebuse eest riigilõivu tasunud. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja