Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

telefonikõnede ja lühisõnumite tõttu sunnitud vahetama oma telefoninumbrit. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku senise käitumise jätkumine võib põhjustada püsivaid kahjustusi avaldaja tervisele ning halvendada tema tööalaseid suhteid ja ametitegevust. Seetõttu palub avaldaja kohtul kohaldada lähenemiskeeldu, mis keelaks puudutatud isikul avaldajale läheneda lähemale kui 500m. Samuti palub avaldaja, et lähenemiskeeldu kohaldataks kolmeks aastaks. 23.05.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja, et tunneb puudutatud isiku ees hirmu ning kardab oma elu pärast. Avaldaja on seisukohal, et oht temale on reaalne, kuna puudutatud isik ei kontrolli oma käitumist ning kohtumäärus lähenemiskeelu kohaldamiseks aitaks avaldajat kaitsta. Avaldaja on seisukohal, et V. B afektieelses seisundis teeb õiguskuulekaid otsuseid ning teadlikult kohtumäärusega pandud lähenemiskeeldu ei rikuks. V. B kaotab kergesti kontrolli oma käitumise üle avaldajaga kohtudes, kui avaldaja keeldub V. B suhtlemast. 05.06.2008.a. kohus kuulas ära puudutatud isiku. Puudutatud isiku väitel oli tema käitumine avaldaja suhtes tingitud tema haigusest. Puudutatud isik kinnitas, et saab aru, et kui avaldaja ei soovi temaga suhelda, siis ei saa ta end vägisi peale suruda. Puudutatud isik ei vaidle lähenemiskeelu kohaldamisele tema suhtes vastu, kuigi leiab, et see ei ole põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 7 kohus lahendab avaldust lähenemiskeelu kohaldamiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 paneb kohtule kohustuse hagita asjas kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 544 lg 1 järgi kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 järgi juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Eelnevast tuleneb, et lähenemiskeelu kohaldamist saab nõuda üksnes siis, kui reaalselt on tekitatud kehavigastusi, kahjustatud tervist, või rikutud eraelu puutumatust või muud isikuõigust. Kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise korral saab hagimenetluses nõuda kahju tekitava käitumise või sellega ähvardamise lõpetamist. Vastavalt TsMS § -le 545 kohus kuulas ära avaldaja, V. B ning J. I süüteokaebuste lahendamisega tegelenud politseiametnikud. Uurinud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Lähenemiskeelu kohaldamine saab olla isiku õiguste kaitsmiseks kohaldatav äärmuslik abinõu, mida kasutatakse üksnes juhtudel, kui kannatanu elu või tervist on reaalselt kahjustatud või kui isik rikub kannatanu õigusi oluliselt suuremas ulatuses, kui lähenemiskeeld riivaks isiku enda õigusi. Kohus leiab, et avaldaja esile toodud asjaolud ei ole piisavad lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus tuvastas, et V. Bei ole avaldajale tekitanud kehavigastusi ega kahjustanud avaldaja tervist. Samuti ei ole kohus tuvastanud V. B poolt avaldaja eraelu puutumatuse rikkumist sellisel määral, mis õigustaks lähenemiskeelu kohaldamist. Kohus leiab, et V. B ilmumine paaril korral avaldaja töö juurde, avaldajaga kokkusaamise nõudmine ning skandaali korraldamine on käsitletavad avaliku korra rikkumisena, mitte avaldaja eraelu puutumatuse rikkumisena. Samuti on avaliku korra rikkumine avaldaja elukohas trepikoja ukse ees lärmamine ja naabrite tülitamine. Avaldaja on selliste rikkumiste korral õigesti pöördunud abi saamiseks politsei poole ning politsei on algatanud V. B suhtes menetlused avaliku korra rikkumise faktis. V. Bon selgitanud, et tema käitumine oli seotud tema vaimse tervise halvenemisega, politsei on teda hoiatanud ning V. B on aru saanud, et selline käitumine ei ole lubatav. Avaldusest ja avaldaja seletusest nähtuvalt avaldaja üksnes kardab, et V. B sellise käitumise jätkumine võib kahjustada avaldaja tervist, halvendada avaldaja tööalaseid suhteid ning häirida avaldaja naabrite rahu. Sisuliselt taotleb avaldaja lähenemiskeelu kohaldamist võimalike kahjustuste ennetamiseks, s.o. esialgse õiguskaitse korras enne avaldaja elu ja tervise tegelikku kahjustamist. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamine ei ole sellisel juhul kohane õiguskaitsevahend. J. I on võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta kahju tekitava käitumise lõpetamiseks VÕS § 1055 lg 1 alusel hagi esitamisega. Hagi esitamise korral on avaldajal vajaduse korral võimalus taotleda lähenemiskeelu kohaldamist hagi tagamise korras. Eeltoodu alusel kohus jätab J. I avalduse rahuldamata. Kohus hoiatab V B , et avalduse rahuldamata jätmine ei anna V. B õigust nõuda vastu J. I tahtmist temaga kohtumisi, häirida avalikku korda J. I töö või elukoha juures. V. B tuleb endale aru anda, et kui ta jätkab J I suhtes käitumist avalduses kirjeldatud viisil, võidakse J. I õiguste ning avaliku korra kaitseks rakendada V B suhtes riikliku sunni vahendeid. TsMS § 172 lg 1 alusel kohus jätab menetluskulud J I kanda.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.