Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Pankrotiavaldus Osaühingu ARSACO juhatuse liige A B esitas 07.05.2008.a Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse Osaühingu ARSACO pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku igapäevane majandustegevus puudub ja majandustegevuse taastumise tõenäosus on väike. Võlgniku pankrotivaldusele on maksejõuetuse põhistamiseks lisatud Osaühingu ARSACO võlanimekiri, millest tulenevalt võlgniku varade väärtuseks on 98 897 484 krooni ja kohustuste väärtuseks 121 380 563 krooni.

II Menetluse käik Viru Maakohus algatas 13. mail 2008 aastal kohtumäärusega Osaühingu ARSACO pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi, keda kohustas välja selgitama võlgniku vara ja kohustused ning esitama kohtule sellekohase aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Osaühingu ARSACO pankrotimenetluses kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit esitama täiendavaid andmeid võlgniku maksevõime kohta. Pankrotiasja menetlemise käigus on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

kaubasaadetised on saabunud 2007.a. III ja IV kvartalis. Kõrge omahinna ja GT Oil Estonia AS käibevahendite nappuse tõttu ei olnud võimalik saabunud kaupu kiiresti realiseerida. GT Oil Estonia AS kohustuste täitmata jätmise tõttu SEB Pank AS-ile ja kaubatarnijale suleti GT Oil Estonia AS krediidiliinid, millega seiskus ka käibevahendite saabumine Arsaco OÜ-le. Eelnevast tulenevalt tekkis suur aktsiisimaksude võlg, tasumata jäid laenukohustused SEB Pank AS ees ning tekkisid muud võlgnevused. Kaubad ei liikunud, kuid hoiustamise eest mingil määral tasuti ning samuti sai Arsaco jätkata teenusepakkumist kütuse laialiveol GT tütarstruktuurile GT Tanklad AS. 2008.a. I kvartalis algatati GT Oil Estonia AS suhtes täitmenetlus tekkinud kohustuste katmiseks, mille käigus arestiti jaanuaris-veebruaris kogu Soldinas ladustatud kütus. Esimeste enampakkumistega märtsis müüdi osad tanklad GT Tanklad AS struktuurist, mis olid GT Oil Estonia AS omanduses. Selle tulemusena vähenes GT Tanklate AS tegevus. Käibevahendite nappuse tõttu ei olnud otstarbekas võlgnikul laialiveoteenuseid pakkuda, sest tegevus oli kahjumlik – amortiseerunud paakautod vajasid remonti ning pidevaid vedusid, mis tagaks vahendite olemasolu, ei olnud. Sellest tulenevalt seiskas võlgnik teenusepakkumise vedudele aprillis. Juhatuse liige on seisukohal, et praeguses majandussituatsioonis on Soldina terminal väga halva positsiooniga terminal siseturule suunatud kütuse kaubavoogude käitlemiseks. Veotariif Läti piirilt on Soldinasse keskmiselt 3 korda kallim, kui Tartu või Tallinna terminalidesse, kusjuures peale ladustamist lisanduvad veel kulutused laialiveole paakautodega. Sellest tingituna ei ole omanikel olnud võimalik leida ka refinantseerimist Soldina terminalile kui GT Oil Estonia AS ärile tervikuna. Kui oli selgunud, et Soldinas hoiustatud ja kohtumäärusega arestitud kaupade hoiustamise eest ei kavatse SEB Pank AS ega GT Trading OY (kaubaomanik) tasuda enne kohtuvaidluse lõppu, ei jäänud juhatusel muud üle kui esitada kohtusse võlgniku pankrotiavaldus. Võlgniku 2005.a. majandusaasta aruande kohaselt jätkus 2005.a. jooksul baasi renoveerimine ja ehitamine. Ehitustööde käigus rajati uus raudtee, sadevete kanalisatsioon, kaasaegne uus mahutipark, suurendatud võimsusega alajaam ning renoveeriti büroohoonet. Alates 2005.a. sügisest alustas võlgnik logistikateenuste pakkumist, mille põhisisuks oli tolliagenditeenused ja kaupade käitlemise teenused terminalides käideldavale kaubale vajaliku kvaliteedi saavutamiseks. 2006.a esimesel poolel planeeriti avada aktsiisi- ja tolliladu Soldinas. Töötajate arv 2005.a lõpuks oli 11 ning palgakulu koos sotsiaalmaksuga oli 693 089 krooni. Võlgniku kasum majandustegevusest oli 2005.a 3 848 722 krooni ning 2005.a müügitulu oli 6 988 682 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt jõudis 2006.a. lõpule Soldina Õlibaasi renoveerimise ja ehitamise I etapp, mille tulemusel kuuluvad Soldina Õlibaasi koosseisu hoiumahutite park (15 mahutit kogumahtuvusega 12600m3), raudteeharu laadimisestakaadiga 18-le vagunile, pumplad raudteelt vastuvõtuks ja väljastamiseks, paakautoestakaad koos 3(10)

juhtimiskeskusega. Samuti renoveeriti büroohoone, rajati sadevete kogumise süsteem õlipüüduriga, maakaablite võrk ja kustutussüsteem tuleohutuse tagamiseks. Teenuste põhisisuks kujunesid tolliagenditeenused ja kaupade käitlemise teenused ning hakati ette valmistama transpordiosakonda kütuste laialiveoks. Töötajaid oli võlgnikul 2006.a. lõpuks 15 ning palgakulu koos sotsiaalmaksudega 2 002 494 krooni. 2006.a oli võlgniku kahjumiks – 1 638 363 krooni ning müügitulu olid 2006.a. 6 258 449 krooni. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt sattus võlgnik keerulisse olukorda peale aprillisündmusi Tallinnas, millele järgnevalt lõpetati kütuserongide saatmine Eestisse üle Narva piiripunkti. 2007.a. (01.01.2007.a. kuni 30.09.2007.a.) moodustas võlgniku müügitulu 16 484 772 krooni, millest 88 % oli terminaliteenuste ja 12 % transporditeenuste müük. Müügitulust 100 % moodustas müük Eestisse.

5) Teenuste ettemaksed 97 292 krooni (periodiseeritud kindlustuskulud) 6) Varud 36 060 krooni (vajalikud vahendid terminalis reostuse kõrvaldamiseks, kütuseproovide taara, killustik, ahjukütus) 7) Tütarettevõtte osakud 1 krooni (OÜ Nafta Nordic osak) 8) Põhivara 84 324 337 krooni (sh maa 11 919 394 krooni, ehitised 56 706 094 krooni, masinad ja seadmed 15 286 198 krooni, muu materiaalne põhivara 407 188 krooni, lõpetamata ehitised ja ettemaksed 5 463 krooni)

Võlgnikule on kuulunud järgmised sõidukid:

5(10)

1) BMW 765, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2004.a. Sõiduk on võõrandatud OÜ-le MK Kütusekaubandus 20.03.2006.a. hinnaga 1 168 200 krooni (raha laekunud osaliste maksetena ajavahemikus 01.2006 -10.2006) 2) Peugeot 2KFW 206, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2005.a. Sõiduk on võõrandatud 28.09.2007.a. AS-ile GT Oil Estonia hinnaga 135 000, raha laekunud 24.10.2007.a. 3) Peugeot 2HFX206, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 2003.a. Sõiduk on võõrandatud 17.04.2008.a. E R’ile hinnaga 55 000 krooni, raha laekunud osade kaupa ajavahemikul 14.04.2008.a. kuni 16.05.2008.a. Lisaks on võlgnik märgitud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses kaheksa sõiduki vastutavaks kasutajaks, millest 7 kuuluvad SEB Liising AS-ile ja üks kuulub Hansa Liising Eesti AS-ile.

3) muud võlad 8 303 951 krooni (võlad EMTA-le aktsiisimaksu osas ja maaklermaksude osas) 4) maksuvõlad 2 862 792 krooni 5) võlad töövõtjatele 219 370 krooni 6) pikaajalised laenukohustused 33 330 124 krooni (GT Oil OÜ laenu pikaajaline osa 29 815 815 krooni, MK Kütusekaubanduse antud laenu pikaajaline osa 2 671 208 krooni, SEB Liising AS’i liisingukohustuse pikaajaline osa 843 100 krooni)

7(10)

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 100 000 000 krooni.

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel vaadeldud aastatel väga nõrk olles 30.09.2006.a. seisuga 0,323, 30.09.2007.a. 0,692 ja 30.04.2008.a. 0,186. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgniku kasum 2008.a. oli bilansi järgi väga väike, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.

Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 2006.a. 0,322, 2007.a. 0,688 ja 2008.a. 0,186.

Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja kõigil vaadeldavatel aastatel negatiivne olles 30.09.2006.a. negatiivne -27 171 277, 30.09.2007.a. -7 730 546, ja 30.04.2008.a. – 48 467 011. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.

Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõrge kõikidel aastatel olles 30.09.2006.a. seisuga 0,974, 30.09.2007.a. seisuga 0,979 ja 30.04.2008.a. seisuga 0,974. 8(10)

Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhte näitaja kõikidel aastatel lubamatult suur olles 30.09.2006.a. 36,925, 30.09.2007.a. 47,747 ja 30.04.2008.a. 36,755. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur.

Netovara osakaal osakapitalis moodustas võlgnikul 2006.aastal 1,532, 2007.aastal 1,423 ja 2008.a. 1,685. Vastavalt äriseadustikule (ÄS § 176) ei või osaühingu netovara olla vähem kui pool osakapitalist, võlgniku puhul vastab netovara osakaal osakapitalis kõigil vaadeldavatel aastatel nõuetele.

9(10)

PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Osaühingu ARSACO pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 28 tunni eest 28 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1 000 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 2 676,60 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerikusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 28 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2 676,60 krooni, kokku 30 676,60 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 apellatsioonikaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kuna võlgniku esindaja esitas 11.06.2008.a kohtule avalduse pankrotiotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobumiseks, käesoleva otsuse peale ei saa esitada apellatsioonikaebust. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 630 lg 2.

Fred Fisker Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.