Renovum OÜ hagi V. A. vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja väljamõistmise nõudes
viivise
Hagihind
3 414,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu mnt 50, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Irina Vassiljeva (e-post xxx) Kostja: V. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista V. A.lt põhivõlgnevus 2 400 eurot, intress 371,74 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 15 eurot ja viivis 102,05 eurot Renovum OÜ kasuks.
3.Välja mõista V. A.lt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2 400 eurolt) määras 0,06% päevas alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõistetud summad tuleb V. A.l tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“
6.Välja mõista V. A.lt menetluskulu 540 eurot Renovum OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. A.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja ja Monefit Estonia OÜ sõlmisid interneti vahendusel 29.03.2022 kliendilepingu nr xxxxxxxx, millega Monefit Estonia OÜ laenas kostjale 2 400 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetega 51 kuu jooksul koos intressiga, mille määraks lepiti kokku 41,22% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu 28.07.2022 üles ning loovutas 02.08.2022 oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2 400 eurot, intressi 371,74 eurot, viivise 102,05 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 15 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 24.09.2022 lepingujärgses määras 0,06% päevas. Kostja seisukohad
3.Kostja võtab hagi õigeks ning tunnistab nõudeid. Kostja arvates on võimalik asi lahendada koostades kostjale maksegraafik summas 50 eurot kuus. Kostjal on veel 7 laenukohustust, mida ta ei suuda täita ning 2 alaealist last. Kompromissläbirääkimised
4.Kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Pooled teatasid, et kompromissläbirääkimised nurjusid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus tuvastab, et kostja ja Monefit Estonia OÜ sõlmisid 29.03.2022 kliendilepingu nr xxxxxxxx, millega Monefit Estonia OÜ andis kostjale laenu 2 400 eurot ning kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama vastavalt kostjale peale laenu ülekandmist saadetud arvele (hagi lisad 1-3). Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust kohaselt. Laenuandja ütles lepingu 28.07.2022 üles ning loovutas oma lepingust tulenevad nõuded 02.08.2022 kostja vastu hagejale (lepingu ülesütlemise avaldus hagi lisa 10 ja nõude loovutamise teatis lisa 11). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenusumma 2 400 euro ja tasumata intressi 371,74 euro väljamõistmist.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Kuna laenuleping on üles öeldud, on kostja õigus laenusumma kasutamiseks lõppenud. Nähtuvalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest ja 29.03.2022 kostjale esitatud arvest (hagi lisad 1-2) oli laenusumma 2 400 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud summa on kostjale üle kantud ning et kostja ei ole laenu tagasimakseid teinud. Hageja on esitanud hagiavalduses nõudearvestuse, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, arvestuse kohaselt on saadud laenusummast tagastamata 2 400 eurot ning kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress on 371,74 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 400 eurot ja intressi 371,74 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hagi kohaselt tekkis kulu seoses järgmiste kirjade saatmisega: 30.05.2022 meeldetuletuskiri, 02.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus, 28.07.2022 ülesütlemise avaldus (hagi lisad 8-10). Kõik kirjad on saadetud seega lepingu kehtivuse ajal.
9.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
10.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja saatnud kostjale 05.05.2022, 12.05.2022, 22.05.2022 ja 28.05.2022 tasuta meeldetuletuskirju (hagi lisad 4-7). Tasulised meeldetuletuskirjas on saadetud 30.05.2022, 02.07.2022 ja 28.07.2022. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 1 hüvitatav sissenõudmiskulu seoses kirjade saatmisega lepingu kehtivuse ajal on seega 15 eurot (3 x 5 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 15 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist hagi esitamise seisuga summas 102,05 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt määraga 0,06% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Nähtuvalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest on laenulepingu pooled kokku leppinud, et maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest intressimääraga võrdses määras (41,22% aastas ja 0,1145% päevas). Krediidiandja poolt nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetlusse on krediidiandjal õigus maksekäsu kiirmenetluses nõuda viivist 0,06% päevas (21,60% aastas) iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse, mille kohaselt on hageja arvestanud viivist määraga 0,06% päevas järgmiselt: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus
Viivitatud päevade arv
Viivisemäär päevas
Viivise summa
29.04.2022
28.07.2022
192,00
0,06%
10,48
29.05.2022
28.07.2022
176,64
0,06%
6,47
28.06.2022
28.07.2022
162,51
0,06%
3,02
29.07.2022
23.09.2022
0,06%
82,08
KOKKU
102,05
13.Kostja vastuväiteid viivisearvestusele esitanud ei ole. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 järgi võib hagis esitada nõude hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 102,05 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise määraga 0,06% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
14.TsMS § 445 lg 1 I lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd hageja taotleb hagiavalduses otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, määrab kohus vastavalt hageja taotlusele, et välja mõistetud summad tuleb V. A.l tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
15.Kohus selgitab, et kuna pooled kompromissi korras maksegraafikus kokkuleppele ei jõudnud, siis kohus ei saa kohtuotsuses ühe poole taotluse alusel võlga ajatada ega maksegraafikut määrata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hageja hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 800 eurot, so riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.
18.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu 420 eurot, mis vastab hagihinnale.
19.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta) ei pea kohus põhjendatuks. Nimetatud tunnitasu on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peab kohus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot (ilma käibemaksuta).
20.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on seega põhjendatud.
21.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks 540 eurot (420 + 100 + 20). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 540 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.