Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2008. a Tartu
Tsiviilasja number
2-07-20417
Tsiviilasi
Andrei Priimaku (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx) hagi AP Trading AS (registrikood: 10269074; asukoht: Tartu Sepa 17a) vastu 259 500 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17.03.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Priimaku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2008. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Andrei Priimak, esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja AP Trading AS, esindaja Kalle Voogla
esindajad
Saata
asi
tühistatud
osas
maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulude jaotuse küsimus tuleb lahendada asja
uuel läbivaatamisel maakohtus. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
käesoleva ajani. Peale maakohtu 08.02.2005 määruse tühistamist ringkonnakohtu poolt 05.04.2005 puudub kostjal igasugune seos arestitud sõiduauto äravõtmise ja hoidmisega. Seega puudub kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. VÕS § 139 kohaselt tuleb arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, hageja ei ole teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et kahju ära hoida või vähendada. Kostja vaidles vastu ka kahju ulatusele. Kriminaalasjas nr 1-892/02 esitatud sõiduauto Mazda 323 hindamisakti kohaselt oli arestitud sõiduki väärtuseks 14.05.2004 seisuga 56 000 krooni. Põhjendamatud on hageja kulutused sõiduki Toyota Avensis rendile summas 36 000 krooni, kuna 05.04.2005 tühistas ringkonnakohus hagejalt vara äravõtmise aluseks oleva maakohtu 08.02.2005 määruse. Seega oli hagejal reaalne võimalus saada arestitud vara tagasi enda kasutusse. Teisalt on rendina makstud 36 000 krooni ebaproportsionaalne kulutus võrreldes arestitud sõiduki väärtusega. Põhjendamatu on ka hageja nõue laenuintresside osas.
võlgnikult äravõtmine ja selle vastutavale hoiule andmine kolmandale isikule, ning TMS § 53 lg 2 alusel on vara hoidja määramine kohtutäituri, mitte kohtu ülesanne. Seega pärast maakohtu määruse tühistamist tuli otsustada maakohtu 19.07.2000 määrusega arestitud sõiduauto hoiustamise küsimus uuesti. Hagejal oli võimalus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega vara hoiuleandmiseks temale. Kohtutäituri 10.07.2007 kostjale esitatud teate kohaselt ei ole hageja täiteasjas nr 186/2005/265 kohtutäiturile peale maakohtu 18.10.2005 määruse jõustumist avaldusi või taotlusi esitanud. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Põhjendatud rendikulu ajavahemikul 14.02.2005 kuni 14.04.2005 on 18 000 krooni (2 x 30 päeva x 300 krooni (koos käibemaksuga)). Kostjal tuli hagi tagamise asendamise taotlust esitades arvestada, et hagejal võib igapäevaseks tööks kasutatava sõiduauto äravõtmisel tekkida kulutusi asendusauto rentimise näol. Kuivõrd kostja tegu oli hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks, vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest. Hageja nõude laenuintresside 96 000 krooni väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Laenu võtmine oli hageja otsus, mida ei saa seostada kostja käitumisega, ning peale maakohtu 08.02.2005 määruse tühistamist oli hagejal võimalus asuda oma vara kasutama.
Vaidluses, kus menetlusosalised avaldavad diametraalselt vastupidiseid seisukohti sõiduauto olemasolu kohta, on Mazda esinduse 15.04.2008 tõend kui spetsialisti arvamus asjakohane. Kohtu poolt TsMS § 351 lg 2, 3 rikkumise tõttu ei saanud hageja nimetatud spetsialisti arvamust esitada maakohtus. Hageja lähtus sõiduauto väärtuse kindlakstegemisel asjatundjate arvamusest, mis kajastub portaalis auto24.ee, ning jõudis järeldusele, et õiglaseks sõiduauto Mazda 323 väärtuseks tuleb pidada keskmist turuhinda 127 500 krooni. Mazda esinduse 15.04.2008 arvamusest nähtub, et sõiduauto taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Järelikult on õige hageja esitatud kahjuhüvitise nõue summas 127 500 krooni. Renditasu suuruse kindlakstegemisel on kohus kohaldanud vääralt VÕS § 139 lg 1, kuna on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja, tuginedes TMS § 181, pöördus juba 25.04.2005 kohtutäituri poole taotlusega tagastada temale sõiduauto, esitades Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2005 määruse. Tekib küsimus, mida pidi hageja veel tegema sõiduauto leidmiseks olukorras, kus isegi sõiduauto arestimise menetlejad (kohtutäitur ja kostja seaduslik esindaja) ei osanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-1765/2005 selgitada, kelle vastutavale hoiule on sõiduauto antud. Antud asjaolu kinnituseks esitas hageja 03.10.2005 kohtuistungi protokolli. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt põhjenduste puudumine kohtuotsuses toob kaasa otsuse tühistamise.
kohtule, et ta ei nõua auto tagastamist ning lisab täpsustavalt, et on sõiduauto suhtes huvi kaotanud. Vaatamata asjaolule, et kohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-1765/2005 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tal ei ole õigust keelduda vara vastutavale hoiule tagasi võtmisest, jättis hageja oma vara AS Gefi parklasse. Seega hageja soovis, et sõiduk asuks kuni käesoleva ajani parklas ning sõiduki kasutamisest loobumisega on hageja välistanud igasugused kahjunõuded. Hageja ei ole käitunud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt, teatades avalikult, et on kaotanud huvi oma vara vastu. Seega ei ole mõistlik nõuda kostjalt vara väärtuse hüvitamist lähtudes VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, mille kohaselt kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Hageja soovib rikastuda kostja arvelt, esitades tema vastu alusetuid nõudeid. Kohus on õigesti märkinud ning ka põhjendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt on tuvastatud, et arestitud Mazda 323 puhul ei ole tegemist hageja kaotsiläinud varaga. Lisaks kohtuotsuses märgitule tõendas sõiduki olemasolu AS Gefi parklas ka hageja, esitades kohtule fotod AS Gefi sõidukite hoiukohast. Alumisel fotol keskel on kujutatud hageja sõiduk. Lisaks kinnitab hageja sõiduki olemasolu ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendiga, mille kohaselt on teostatud vaatlus ning antud hinnang Inchcape Motors Estonia OÜ poolt hagejale kuuluvale sõidukile Mazda 323, registreerimismärgiga 868 EST. Kuna apellant esitas kohtule uue tõendi, palub vastustaja TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta tõendina Inchcape Motors Estonia OÜ täpsustus 15.04.2008 koostatud hinnangule. Täpsustuse kohaselt võib hinnangu punktides 1-14, 17, 18 ja 20 loetletud sõiduki remondivajadus olla tingitud auto ekspluatatsiooni tagajärjel tekkinud kulumisest ja varuosade ekspluatatsioonilise ressursi ammendumisest, kuna sõiduk on läbinud 247 350 km; punktides 15 ja 19 loetletud kahjustused on tingitud auto ekspluatatsioonist, kuna värskeid kahjustusi ülevaatusel ei tuvastatud; punktis 21 viidatud hallitus on tõenäoliselt tekkinud ekspluatatsiooni käigus salongi kogunenud mustusest ja niiskusest. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et sõiduk oli juba arestimise hetkel tehniliselt mittekorras ning ekspluatatsiooniks kõlbmatu. Seega on mõistetav ka hageja avaldus, mille kohaselt oli hageja kaotanud huvi sõiduki vastu juba 2005. a, andes tehniliselt mittekorras ja ekspluatatsiooniks kõlbmatu sõiduki kasutada Viktor Nikolajevile, kelle valdusest sõiduk arestiti. Arvestades eeltoodut on hageja VÕS § 132 lg 1 alusel esitatud nõue alusetu, kuna tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud kahju hagi tagamise abinõu kohaldamisega. Põhjendatud ei ole ka nõue renditasu osas, kuna Inchcape Motors Estonia OÜ hinnangust saab järeldada, et sõiduk ei olnud tehnilisest seisundist tulenevalt kasutatav juba arestimise hetkel.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.