Andrei Priimaku (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx) hagi AP Trading AS (registrikood: 10269074; asukoht: Tartu Sepa 17a) vastu 259 500 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17.03.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Priimaku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2008. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant Andrei Priimak, esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja AP Trading AS, esindaja Kalle Voogla
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada tartu Maakohtu 17.03.2008 otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning jaotati menetluskulud.
Saata
asi
tühistatud
osas
maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta muutmata Tartu Maakohtu 17.03.2008 otsus osas, millega mõisteti AS-ilt AP Trading välja 18 000 krooni Andrei Priimak kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldaad osaliselt. Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse küsimus tuleb lahendada asja
uuel läbivaatamisel maakohtus. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Andrei Priimak esitas 28.05.2007 maakohtule hagi AP Trading AS vastu TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel 392 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale kahju hagi tagamise abinõu kohaldamisega. Tartu Maakohtu menetluses oli AP Trading AS hagi A. Priimaku vastu 59 320.61 krooni väljamõistmiseks. Maakohtu 19.07.2000 määrusega rahuldati nimetatud tsiviilasjas hageja taotlus hagi tagamiseks ning arestiti kostjale kuuluv sõiduauto Mazda 323, registreerimismärgiga 868 EST. 08.02.2005 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks. AP Trading AS taotles sõiduauto äravõtmist vara hoidjalt A. Priimakult ning selle vastutavale hoiule andmist kolmandale isikule. Kohtutäitur algatas maakohtu määruse alusel 10.02.2005 täitemenetluse (täiteasi nr 186/2005/265) ning võttis aktiga A. Priimakult sõiduauto ja andis selle vastutavale hoiule AS Gefi parklasse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.04.2005 määrusega maakohtu 08.02.2005 määruse. Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2006 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 02.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-00-66 ja tehti uus otsus, millega jäeti AP Trading AS hagi A. Priimaku vastu 59 320.61 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Riigikohtu 28.03.2007 määrusega jäeti AP Trading AS kassatsioonkaebus ringkonnakohtu 28.12.2006 otsuse peale menetlusse võtmata. Hageja on alates 25.04.2005 püüdnud äravõetud sõiduautot tagasi saada, kuid ei tea siiani, kus auto asub. Hageja kahju koosneb otsesest varalisest kahjust, milleks on kaotsiläinud sõiduauto Mazda 323 väärtus 25.05.2007 (hagi koostamise) seisuga 260 000 krooni (kohalik keskmine müügihind ehk turuhind). Sellele lisandub sõiduauto Toyota Avensis renditasu 36 000 krooni, sest alates 14.02.2005 oli hageja seoses tööga sunnitud rentima sõiduautot. Samuti võttis hageja uue sõiduki muretsemiseks laenu 200 000 krooni pooleks aastaks intressiga 8% kuus, mille intresside tasumiseks kulus 96 000. Menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 259 500 krooni, mis koosneb kaotsiläinud sõiduki väärtusest 127 500 krooni, renditasust 36 000 krooni ja laenu intressist 96 000 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole peale maakohtu 08.02.2005 määruse tühistamist esitanud mingeid taotlusi arestitud vara suhtes. Seega kuulus sõiduauto tagastamisele hagejale kui isikule, kelle vastutavale hoiule oli auto antud 20.07.2000 vallasvara arestimise akti alusel. Kohtutäituri vastusest kostja järelepärimisele nähtub, et hageja ei ole peale maakohtu 18.10.2005 määruse jõustumist esitanud avaldusi või taotlusi arestitud vara tagastamiseks. Samasisulise vastuse on kostjale andnud ka AS Gefi, kelle hallatavas parklas on sõiduk kuni
käesoleva ajani. Peale maakohtu 08.02.2005 määruse tühistamist ringkonnakohtu poolt 05.04.2005 puudub kostjal igasugune seos arestitud sõiduauto äravõtmise ja hoidmisega. Seega puudub kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. VÕS § 139 kohaselt tuleb arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, hageja ei ole teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et kahju ära hoida või vähendada. Kostja vaidles vastu ka kahju ulatusele. Kriminaalasjas nr 1-892/02 esitatud sõiduauto Mazda 323 hindamisakti kohaselt oli arestitud sõiduki väärtuseks 14.05.2004 seisuga 56 000 krooni. Põhjendamatud on hageja kulutused sõiduki Toyota Avensis rendile summas 36 000 krooni, kuna 05.04.2005 tühistas ringkonnakohus hagejalt vara äravõtmise aluseks oleva maakohtu 08.02.2005 määruse. Seega oli hagejal reaalne võimalus saada arestitud vara tagasi enda kasutusse. Teisalt on rendina makstud 36 000 krooni ebaproportsionaalne kulutus võrreldes arestitud sõiduki väärtusega. Põhjendamatu on ka hageja nõue laenuintresside osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 17.03.2008 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja AP Trading AS-lt A. Priimaku kasuks 18 000 krooni. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 2 alusel A. Priimaku kanda. Otsuse kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool tulenevalt TsMS § 391 lg 1 p 1 hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Hagi tagamist taotlenud pool on kostja ja on jõustunud kohtulahend, millega jäeti tagatud hagi rahuldamata. Antud normi näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille korral ei ole vaja tuvastada kostja süüd. Küll tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis ja selle olemasolu korral õigusvastasus. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb hagejal tõendada, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kahju olemasolu korral tuleb hagejal tõendada selle suurus ja põhjuslik seos kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Kostja teona tuleb arvesse hagi tagamise abinõu asendamise taotluse esitamine. Kostja ei olnud enam rahul maakohtu 19.07.2000 hagi tagamise määruse alusel arestitud sõiduauto Mazda 323 hageja vastutavale hoiule jätmisega. Maakohus rahuldas 08.02.2005 määrusega kostja taotluse ning määras anda sõiduauto vastutavale hoiule kolmandale isikule. Kohus leidis, et alusetu on hageja väide temal otsese varalise kahju tekkimises kaotsiläinud sõiduauto väärtuse näol. Asjaolu, et hagejale ei ole teada AS Gefi parkla asukoht ning hageja ei ole sõiduautot tagasi saanud, ei anna alust järeldada, et tegemist on kaotsiläinud varaga. Asja materjalidest nähtuvalt andis kohtutäitur 10.02.2005 sõiduauto vastutavale hoiule AS Gefi parklasse. Auto on 26.02.2008 esitatud tehnilise seisukorra hinnanguks ja remondivajaduse määramiseks Inchcape Motors Estonia OÜ Tartu esindusse. Hageja nõue kostjalt kahjuhüvitisena VÕS § 132 lg 4 alusel 36 000 krooni väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas sõiduautot tööülesannete täitmisel. 10.02.2005 auto AS-le Gefi vastutavale hoiule andmise tõttu oli hageja sunnitud 14.02.2005 rentima sõiduauto igapäevase töö jätkamiseks. Hageja on esitanud Liivi Auto AS rendilepingu nr 1400205 sõiduauto Toyota Avensis rentimiseks ja Liivi Auto AS arve nr 1869-04, millelt nähtub rentimise periood 14.02.2005 kuni 14.06.2005 ning rendi maksumus 36 000 krooni. Hageja on esitatud maksekorraldustega tõendanud kogu rendisumma tasumise Liivi Auto AS-le. Samas leidis kohus, et põhjendatud oli asendusautot rentida kuni 14.04.2005. Ringkonnakohus tühistas 05.04.2005 määrusega maakohtu 08.02.2005 määruse, leides, et maakohtul puudus alus vaidlustatud määruse tegemiseks, kuivõrd TsMS § 156 lg 1 ei ole loetletud sellist hagi tagamise abinõu nagu vallasasja
võlgnikult äravõtmine ja selle vastutavale hoiule andmine kolmandale isikule, ning TMS § 53 lg 2 alusel on vara hoidja määramine kohtutäituri, mitte kohtu ülesanne. Seega pärast maakohtu määruse tühistamist tuli otsustada maakohtu 19.07.2000 määrusega arestitud sõiduauto hoiustamise küsimus uuesti. Hagejal oli võimalus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega vara hoiuleandmiseks temale. Kohtutäituri 10.07.2007 kostjale esitatud teate kohaselt ei ole hageja täiteasjas nr 186/2005/265 kohtutäiturile peale maakohtu 18.10.2005 määruse jõustumist avaldusi või taotlusi esitanud. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Põhjendatud rendikulu ajavahemikul 14.02.2005 kuni 14.04.2005 on 18 000 krooni (2 x 30 päeva x 300 krooni (koos käibemaksuga)). Kostjal tuli hagi tagamise asendamise taotlust esitades arvestada, et hagejal võib igapäevaseks tööks kasutatava sõiduauto äravõtmisel tekkida kulutusi asendusauto rentimise näol. Kuivõrd kostja tegu oli hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks, vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest. Hageja nõude laenuintresside 96 000 krooni väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Laenu võtmine oli hageja otsus, mida ei saa seostada kostja käitumisega, ning peale maakohtu 08.02.2005 määruse tühistamist oli hagejal võimalus asuda oma vara kasutama.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Priimak taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, mõistes AP Trading AS-lt välja kahju hüvitamiseks 145 500 krooni (sh kaotsiläinud sõiduauto Mazda 323 väärtus 127 500 krooni ja täiendavalt renditasu perioodil 14.04.-14.06.2005 18 000 krooni) A. Priimaku kasuks. Kaebuse põhjenduste kohaselt asjaolu, et sõiduauto esitati Mazda esindusse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks, ei tõenda selle sõiduauto olemasolu. TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kohus vaid Mazda esinduse 26.02.2008 teatise alusel tegi järelduse sõiduauto eksisteerimise kohta. VÕS § 132 lg 1 annab juhised kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramiseks asja kahjustamise, hävimise ning kaotsimineku korral. Asja hävimisega on juriidiliselt võrdsustatud selle kaotsiminek. TsMS § 351 lg 2 kohaselt võimaldab kohus pooltel õigeaegselt ja täielikult esitada oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta. Kohus on eiranud TsMS § 351 lg 2 nõuet, kuna on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 26.02.2008 kohtuistungil teatas kostja, et sõiduauto on viidud treileriga Mazda esindusse ning et vastaspool on valmis sõiduauto taastama; kui taastamiskulud osutuvad liiga suureks, siis on ta valmis minema kompromissile. Sõiduauto tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks ja sellest tuleneva kahju suuruse kindlaksmääramiseks on vaja spetsialisti arvamust. TsMS § 351 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohus rikkus seaduse nõuet, sest 26.02.2008 seisuga spetsialisti arvamus sõiduauto tehnilise seisukorra kohta puudus. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes nendele tõenditele, mida oli pooltel võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik, sest kohus ei ole tuginenud tõenditele, millest nähtuks, kas tegemist on kahjustatud, hävinenud või kaotsiläinud autoga ning kui suur oli võimalik kahju. Mazda esindus teostas sõiduauto esialgse välise vaatluse seisuga 15.04.2008 ning jõudis järeldusele, et sõiduauto esialgse remondi maksumus on orienteeruvalt 145 000 krooni.
Vaidluses, kus menetlusosalised avaldavad diametraalselt vastupidiseid seisukohti sõiduauto olemasolu kohta, on Mazda esinduse 15.04.2008 tõend kui spetsialisti arvamus asjakohane. Kohtu poolt TsMS § 351 lg 2, 3 rikkumise tõttu ei saanud hageja nimetatud spetsialisti arvamust esitada maakohtus. Hageja lähtus sõiduauto väärtuse kindlakstegemisel asjatundjate arvamusest, mis kajastub portaalis auto24.ee, ning jõudis järeldusele, et õiglaseks sõiduauto Mazda 323 väärtuseks tuleb pidada keskmist turuhinda 127 500 krooni. Mazda esinduse 15.04.2008 arvamusest nähtub, et sõiduauto taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaselt, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Järelikult on õige hageja esitatud kahjuhüvitise nõue summas 127 500 krooni. Renditasu suuruse kindlakstegemisel on kohus kohaldanud vääralt VÕS § 139 lg 1, kuna on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja, tuginedes TMS § 181, pöördus juba 25.04.2005 kohtutäituri poole taotlusega tagastada temale sõiduauto, esitades Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2005 määruse. Tekib küsimus, mida pidi hageja veel tegema sõiduauto leidmiseks olukorras, kus isegi sõiduauto arestimise menetlejad (kohtutäitur ja kostja seaduslik esindaja) ei osanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-1765/2005 selgitada, kelle vastutavale hoiule on sõiduauto antud. Antud asjaolu kinnituseks esitas hageja 03.10.2005 kohtuistungi protokolli. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt põhjenduste puudumine kohtuotsuses toob kaasa otsuse tühistamise.
5.AP Trading AS taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt vaidleb kostja vastu hageja väidetava kahju ulatusele. Samuti ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Hageja hinnang, et väidetavalt kostja süül kaotsi läinud sõiduki väärtus on 127 500 krooni, ei vasta tegelikkusele. Kriminaalasjas nr 1-892/02 esitatud hindamisakti kohaselt oli arestitud sõiduki väärtuseks 14.05.2004 seisuga 56 000 krooni. Hindamisaktis hinnati konkreetset hagejale kuulunud sõidukit Esma Auto AS poolt, kes oli Mazda tüüpi sõidukite volitatud edasimüüja. Alusetu on kohaldada sõiduki väärtuse määramisel hüpoteetilist turuhinda, kui dokumentaalse tõendi kohaselt on teada sõiduki väärtus konkreetsel ajahetkel. Iga sõiduki väärtus sõltub alati konkreetsest sõidukist ja tema seisukorrast. Põhjendamatud on hageja kulutused sõiduki Toyota Avensis rendile summas 18 000 krooni. Kulutus Toyota Avensis rentimiseks on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne, võrreldes arestitud vara Mazda 323 väärtusega. Sõidukid ei ole võrreldavad, kuna kuuluvad erinevatesse klassidesse oma baashinna ning mugavuse ja mahutavuse poolest. 05.04.2005 tühistas ringkonnakohus hagejalt vara äravõtmise aluseks oleva maakohtu 08.02.2005 määruse. Seega oli hagejal reaalne võimalus saada arestitud vara tagasi enda kasutusse. Seda võimalust ei ole hageja kasutanud kuni käesoleva ajani. Hageja osa ja vastutus VÕS § 139 lg 1 ja 2 mõistes seisneb asjaolus, et hageja ei ole tegelikkuses soovinudki sõiduki tagastamist. Nimetatud väide on tõendatud esitatud väljavõttega 03.10.2005 kohtuistungi protokollist, milles on fikseeritud hageja esindaja vastus
kohtule, et ta ei nõua auto tagastamist ning lisab täpsustavalt, et on sõiduauto suhtes huvi kaotanud. Vaatamata asjaolule, et kohus on otsuses tsiviilasjas nr 2-1765/2005 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tal ei ole õigust keelduda vara vastutavale hoiule tagasi võtmisest, jättis hageja oma vara AS Gefi parklasse. Seega hageja soovis, et sõiduk asuks kuni käesoleva ajani parklas ning sõiduki kasutamisest loobumisega on hageja välistanud igasugused kahjunõuded. Hageja ei ole käitunud VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt, teatades avalikult, et on kaotanud huvi oma vara vastu. Seega ei ole mõistlik nõuda kostjalt vara väärtuse hüvitamist lähtudes VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, mille kohaselt kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Hageja soovib rikastuda kostja arvelt, esitades tema vastu alusetuid nõudeid. Kohus on õigesti märkinud ning ka põhjendanud, millistest asjaoludest lähtuvalt on tuvastatud, et arestitud Mazda 323 puhul ei ole tegemist hageja kaotsiläinud varaga. Lisaks kohtuotsuses märgitule tõendas sõiduki olemasolu AS Gefi parklas ka hageja, esitades kohtule fotod AS Gefi sõidukite hoiukohast. Alumisel fotol keskel on kujutatud hageja sõiduk. Lisaks kinnitab hageja sõiduki olemasolu ka apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendiga, mille kohaselt on teostatud vaatlus ning antud hinnang Inchcape Motors Estonia OÜ poolt hagejale kuuluvale sõidukile Mazda 323, registreerimismärgiga 868 EST. Kuna apellant esitas kohtule uue tõendi, palub vastustaja TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta tõendina Inchcape Motors Estonia OÜ täpsustus 15.04.2008 koostatud hinnangule. Täpsustuse kohaselt võib hinnangu punktides 1-14, 17, 18 ja 20 loetletud sõiduki remondivajadus olla tingitud auto ekspluatatsiooni tagajärjel tekkinud kulumisest ja varuosade ekspluatatsioonilise ressursi ammendumisest, kuna sõiduk on läbinud 247 350 km; punktides 15 ja 19 loetletud kahjustused on tingitud auto ekspluatatsioonist, kuna värskeid kahjustusi ülevaatusel ei tuvastatud; punktis 21 viidatud hallitus on tõenäoliselt tekkinud ekspluatatsiooni käigus salongi kogunenud mustusest ja niiskusest. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et sõiduk oli juba arestimise hetkel tehniliselt mittekorras ning ekspluatatsiooniks kõlbmatu. Seega on mõistetav ka hageja avaldus, mille kohaselt oli hageja kaotanud huvi sõiduki vastu juba 2005. a, andes tehniliselt mittekorras ja ekspluatatsiooniks kõlbmatu sõiduki kasutada Viktor Nikolajevile, kelle valdusest sõiduk arestiti. Arvestades eeltoodut on hageja VÕS § 132 lg 1 alusel esitatud nõue alusetu, kuna tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud kahju hagi tagamise abinõu kohaldamisega. Põhjendatud ei ole ka nõue renditasu osas, kuna Inchcape Motors Estonia OÜ hinnangust saab järeldada, et sõiduk ei olnud tehnilisest seisundist tulenevalt kasutatav juba arestimise hetkel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning asi tuleb selles osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
7.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hageja nõude asendusauto rendikulu summas 18 000 kr. Kooskõlas TsMS § 651 lg 1 ringkonnakohus nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
8.Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema kahju hüvitamise nõue, mis seisnes kaotsiläinud sõiduauto Mazda 323 väärtuse hüvitamises. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 391, mis sätestab hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise alused on käsitletav materiaalõigusnormina ning kuna hagi tagamine ning kahju tuvastamise aluseks olevad asjaolud toimusid enne 1. jaanuarit 2006, siis kuulub kohaldamisele varem kehtinud TsMS § 162 lg 1.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust ning oluline ei ole kahju tekitaja süü puudumine. TsMS § 162 lg 2 kohaldamiseks piisab sellest, et isik esitas hagi, tema taotluse alusel tagati hagi ning lõppotsusega jäeti hagi rahuldamata. Hageja tõendama kahju olemasolu ja põhjuslikku seost hagi tagamisega. Käesolevas asjas on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude alusel, et hagi tagamise tagajärjeks oli temale kuulunud sõiduauto kaotsiminek.
10.Ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaolude alusel ei saa lugeda tõendatuks, et sõiduauto läks kaotsi. Asjas esitatud tõendite kohaselt on sõiduauto alles, kuid tema väärtus on vähenenud. Hageja on maakohtule ja ringkonnakohtule esitanud erinevaid tõendeid kahju suuruse kohta, kuid ringkonnakohtu arvates ei nähtu nendest hagejale tekitatud kahju suurus. TsMs § 162 lg 1 alusel esitatud hagi korral tuleb kooskõlas VÕS § 127 sätetega kahju hüvitamisega saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud.
11.Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus TsMS § 351 lg1 ja 2, kuna maakohus ei ole menetlusosalistega arutanud vajalikus ulatuses vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning ei ole seetõttu võimaldanud pooltel esitada asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal oma täielikku seisukohta. Ringkonnakohtu arvates tuleb hagejale anda võimalus tõendada hüpoteetilist auto väärtust, mis oleks sellel autol olnud, kui hagi ei oleks tagatud ning auto väärtust käesoleval ajal. Tulenevalt esitatud asjaoludest saaks kohus hinnata tegelikult hagejale tekkinud kahju. Ringkonnakohus leiab, et menetlusnormide rikkumise tõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks osas, millega kohus jättis hageja nõude rahuldamata.
12.Ringkonnakohus ei nõustu täies ulatuses maakohtu põhjendustega, et hageja oleks täies ulatuses saanud kahju vältida pärast 05. 04. 2005. aasta määruse jõustumist. Ringkonnakohtu arvates toimisid pärast 05.04.2005 määruse jõustumist ebaõigesti lisaks hagejale ka käesolevas menetluses kostja ning kohtutäitur, kuna viidatud määruses anti kohtutäiturile juhis, mida kujunenud olukorras teha, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hoiule andmise juures oleks menetlusosalised jõudnud arestitud vara hoiuleandmist oleks menetlusosaliste võimalikku kokkulepet arutatud, seega puudus kohtutäituri asjas esitatud andmete alusel jätta arestitud vara hoiule kolmanda isiku juurde. Asja materjalidest ei nähtu menetlusosaliste, sealjuures käesolevas asjas hageja toimingud pärast põhiasjas hagi rahuldamata jätmist, millega langes ära hagi tagamise alus. Ringkonnakohtu arvates tuleb asja uuel läbivaatamisel anda maakohtul hageja osale kahju tekkimises hinnang VÕS § 139 alusel sõltuvalt asjas esitatud asjaoludest ning uuesti läbi vaadata ka asendusauto kasutamisest tekkinud kulutuste hüvitamise nõue osas, milles see jäeti rahuldamata.
13.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis esitab maakohus asja uuel läbivaatamisel menetluskulude jaotuse.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.