Osaühing Kinnisvarabüroo Uus Maa Üheksavara OÜ vastu võla välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2022. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Üheksavara OÜ 14. novembri 2022. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing Kinnisvarabüroo Uus Maa (registrikood 10307231), lepinguline esindaja Karlis Kolk Kostja Üheksavara OÜ (registrikood 12934541), seaduslik esindaja juhatuse liige TN
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagi
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2022. a määrust menetluskulude jaotuse osas ja jätta kaja menetlemisega seotud menetluskulud Üheksavara OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 2022. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse tervikresolutsioon:
3.1.Jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.
3.2.Jätta kaja menetlemisega seotud menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.
3.3.Toimetada määrus kätte pooltele.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Üheksavara OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja kaja
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli Osaühing Kinnisvarabüroo Uus Maa (hageja) hagi Üheksavara OÜ (kostja) vastu 4976.87 euro välja mõistmiseks. Maakohus tegi 2. mail 2022. a asjas TsMS § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi.
2.Kostja esitas 3. juunil 2022. a tagaseljaotsuse peale kaja, milles taotles tsiviilasjas menetluse taastamist. Kostja märkis, et oli istungikutse kätte saanud, kuid märkinud endale kalendrisse vale kuupäeva ja seetõttu ei osalenud istungil. Kostja leidis, et kohus pidanuks jätma hagi läbi vaatamata või rahuldamata TsMS § 413 lg 1 kohaselt, sest hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ja TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt ei oleks kohus tohtinud tagaseljaotsust teha. Kostja hinnangul ei selgu kohtuotsusest, kuidas luges kohus hagi põhjendatuks olukorras, kus kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud tasaarvestuse avaldusega juba 21. detsembril 2019. a. Kostja hagi vastusele on lisatud hagejale esitatud hinna alandamise teatis ja tasaarvestuse teatis. Tasaarvestus on võlaõigusseaduse kohaselt teostatud selle kättetoimetamisega vastaspoolele. Hageja ei ole ei varasemalt ega menetluses asunud seisukohale, et ta ei ole tasaarvestuse teatist kätte saanud ega ole sellele vastuväidet esitanud. Hageja seisukoht
3.Hageja vaidles kaja rahuldamise ja menetluse taastamisele vastu. Maakohtu määrus
4.Pärnu Maakohus jättis 20. oktoobri 2022. a määrusega kostja kaja Pärnu Maakohtu 2. mai 2022. a tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.
5.Maakohus leidis, et kalendrisse istungiaja valesti märkimine ei ole TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks ja sellest teatamata jätmiseks.
6.Maakohus märkis, et kuigi TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel võib kaja esitada mõjuva põhjuseta ka juhul, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, ei anna kostja argumendid nõude tasaarvestuse kohta kaja rahuldamiseks alust. Seda põhjusel, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. See tähendab, et nii, nagu hagile vastamata jätmise korral, loeb kohus ka istungile ilmumata jäämise tagajärjel, hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ning võib hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
7.Maakohus hindas hagi õiguslikku põhjendatust ning tuginedes hagiavalduses esitatud asjaoludele leidis, et hageja ja kostja vahel oli 25. mail 2019. a sõlmitud maaklerileping vastavalt VÕS § 658 lg-le 1. Hageja täitis lepingulise kohustuse vahendades lepingu sõlmimist.
Hageja esitas vastavalt VÕS § 658 lg-le 1 ja § 664 lg-le 1 lepingujärgse tasunõude, mis tuli täita hiljemalt 10. juulil 2019. a. Kostjal on hagejale lepingujärgsest maakleritasust tasumata 4731.60 eurot ning hageja on seetõttu õigustatud VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 658 lg 1 alusel seda kostjalt nõudma. Kuivõrd tasu muutus sissenõutavaks kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisega 10. juulil 2019. a ning kohus rahuldas hageja põhinõude, tuleb rahuldada VÕS § 113 lg 1 II lause järgi ka viivisenõue alates 11. juulist 2019. a kuni 24. jaanuarini 2020. a summas 205.25 eurot. Hageja sissenõudmiskulude 40 eurot nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 1131 lg 1, kuivõrd kostja on majandustegevuses tegutsev isik.
8.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määras maakohus kindlaks 2. mai 2022. a tagaseljaotsuses ega pidanud vajalikuks kaja lahendamisel vastavaid põhjendusi korrata. Määruskaebus
9.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
10.Kostja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud teha tagaseljaotsust olukorras, kus kostja on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. Hageja seisukoht
11.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest maakohus on tagaseljaotsuse tegemist juba põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid seda tuleb täiendada TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 järgi menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
13.Kostja tugineb määruskaebuses TsMS § 415 lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, sest kostja on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud.
14.TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 18).
15.Maakohus on praeguses tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab TsMS § 444 lg 3. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohus on kooskõlas kohtupraktikaga märkinud, et juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja
varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-10, p 21).
16.Ringkonnakohus selgitab, et hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 16). Praeguses asjas on maakohus õigustatult leidnud, et hageja on hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud ning hagi on esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja on nii kajas kui määruskaebuses tuginenud nõude tasaarvestusele ehk esitanud sisulise vastuväite hagile, mida kohus praeguses menetlusstaadiumis ei hinda.
17.Seega rahuldas maakohus õigesti TsMS § 413 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
18.Arvestades, et vaidlustatud määruses ei ole maakohus teinud selget otsustust menetluskulude jaotamise kohta, täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust ning jätab kaja menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 2 alusel kostja kanda.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus kaja lahendamisel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.
20.Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.