Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.06.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja vahel 05.08.2004.a. sõlmiti järelmaksuga müügilepingu nr L04105929, mille alusel sai kostja lepingu tingimuste kohaselt rendile sõiduki AUDI A6 Avant’i. Kostja kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule lepingus ettenähtud maksed igakuuliselt. Kostja ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil mai kuni september 2006.a. Seisuga 02.04.2008.a. on kostja võlgnevus lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest 87 610,84 krooni; millest 2 398,68 krooni on rendimakse mais 2006.a., 19 545,46 krooni rendimakse perioodil juuni-september 2006.a., 118 krooni lepingu lõpetamise teatise tasu, 12 756,72 krooni kindlustusmakse, 2 970,89 krooni vara remont ja hooldus, 800 krooni vara välispesu ja sisepesu, 45 571,09 krooni kahjum vara müügist ja 3 450 krooni müügiteenuse tasu. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingulisi maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt täitnud ja hageja lõpetas lepingu ühepoolselt, millest teavitas ka kostjaid. Hageja palub välja mõista kostjalt kõik lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kulutused summas 87 610,84 krooni ja lepingu rikkumise eest leppetrahvi 5000 krooni Menetluse käik 08.04.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib

2 (4)

kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.25-27/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /5-6/ on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 05.08.2004.a. sõlmiti järelmaksuga müügilepingu nr L04105929, mille alusel sai kostja lepingu tingimuste kohaselt rendile sõiduki AUDI A6 Avant’i. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma makseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse võlgnikult nõuda raha maksmises seisneva kohustuse rikkumisel kohustuste täitmist. VÕS § 196 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel ette teatamistähtaega järgimata üles öelda. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulisi kohustusi. VÕS § 367 lg 1, 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna fikseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liising peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt. Kostja võlgneb hagejale 87 610,84 krooni, lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude eest. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Pooled leppisid kokku, et ükskõik, millise makse või muu lepingujärgse summa maksmisega hilinemisel, maksab kostja viivist seaduses sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud

3 (4)

päeva kohta. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 04.04.2008a. viivise suuruseks 6 989,56 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivitusintress seisuga 04.04.2008.a. 6989, 56 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega on hageja õigustatud välja nõudma kostjalt lepingujärgne võlgnevus kogusummas 87 610, 84 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivitusintress seisuga 04.04.2008.a. 6989, 56 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a ning leppetrahv viis tuhat 50000 krooni tasumist Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

A.Kaldma kohtunik 13.06.2008.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.