2-21-136974 Febrec OÜ hagi InfoSys OÜ vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
1017.60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Febrec OÜ (registrikood 14002356, asukoht Papiniidu tn 35-34, 80022 Pärnu linn, Pärnumaa), seaduslik esindaja J M (e-post xxx), lepinguline esindaja Stefani Isotamm (e-post [email protected]) Kostja: InfoSys OÜ (registrikood 10940618, asukoht Endla tn 3, 10122, Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo TRINITI, e-post [email protected])
Kohtuistung
21.04.2022
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Stefani Isotamm Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja Febrec OÜ hagi kostja InfoSys OÜ vastu 1017.60 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Kohtule 14.12.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja 21.04.2021 InfoSys OÜ-le teatise, et soovib teenuselepingu tarkvara HOTIS Express RA kasutamiseks lõpetada alates 30.06.2021. Lepingu lõpetamist sooviti seoses asjaoluga, et teenuse kvaliteedi tagamine oli täitja, s.o InfoSys OÜ poolt olnud katkendlik ja Febrec OÜ ei saanud antud tarkvara oma igapäevatööks vastavalt kokkulepitule kasutada. Probleemkohtade väljatoomisele ei vastatud InfoSys OÜ poolt või toodi välja, et tegemist on lisatööga, mille eest tuleks eraldi tasuda. Hageja soovide, ettepanekute näol ei olnud aga tegemist lisatööga, vaid baasvajadustega tööde kvaliteetseks tegemiseks. InfoSys OÜ ettepanekule tagastada algselt tasutud litsentsitasu 960 eurot (sh käibemaks) ei vastatud, ning alates 01.07.2021 tarkvara kasutamisvõimalus katkestati. Febrec OÜ makstud tasu ei tagastanud. InfoSys OÜ poolt rõhuti sellele, et Febrec OÜ soovis omal algatusel lepingu lõpetada. Oli sundolukord, kus ei saanud igapäevategevusi läbi viia, sest tarkvara, mida InfoSys OÜ poolt kasutati, ei võimaldanud tegevusi baastasandil läbi viia. Seega sooviti lõpetada koostöö ja teenuseleping InfoSys OÜ-ga motiveeritud põhjusega, st teenuse mitte toimimise tõttu. Kui tarkvara oleks toiminud vastavalt kasutaja vajadustele, ei oleks tõenäoliselt kujunenud sellist olukorda, kus osapool oleks pidanud paluma lepingu lõpetamist. Febrec OÜ on seisukohal, et InfoSys OÜ-le makstud 960 eurot tuleb tagastada, kuna tekkinud olukord ja lepingu lõpetamise soov ei olenenud Febrec OÜ-st. Samuti ei teinud InfoSys omalt poolt ühtegi sammu, et olukord kohtuväliselt lahendada. Hageja palub InfoSys OÜ-lt välja mõista Febrec OÜ kasuks 1017.60 eurot, sh 960 eurot ja kõrvalkulud 57.60 eurot ning riigilõiv 178.08 eurot ja menetluskulud jätta InfoSys OÜ kanda. Hageja on oma seisukohas kostja vastusele selgitanud, et 960 eurot kuulub tagastamisele, sest kostja tegevus/tegevusetus on tekitanud hagejale kahju ja takistanud hageja tööülesannete efektiivset täitmist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidlustab kõik hageja 12.05.2022 väited, sh, et tarkvara ei vastanud lepingule, kostja eksitas hagejat tarkvara omaduste osas, kostja jättis täitmata klienditoe või tarkvara uuendamise kohustused jms, mille kohaselt olevat kostja lepingut rikkunud. Hageja avaldas tahet lepingu mitte jätkamiseks, kasutas tarkvara kogu kokku lepitud lepinguperioodi jooksul aktiivselt, ning sisuliselt soovib talle niigi väga soodsalt pakutud tarkvara saada tasuta. 27.03.2021 jõustus Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ . Kostjale teada olevalt SKA rakendas määruse nõudeid alates 01.07.2021 ja prooviperiood kestis sellest ajast kuni 01.11.2021. Muutunud aruandlus ei puudutanud seejuures mitte hagejat ennast, vaid eeskätt xxx-d, kes samuti hageja lepingu alusel tarkvara kasutas. xxx koondaruande puhul kestis juulist 2021 oktoobrini 2021 alles aruandluse prooviperiood, mis nähtub xxx lepingu Sotsiaalkindlustusametiga p-st 1. Sellele on alla kirjutanud hageja juhataja J. M, seega on hageja olnud teadlik koondaruannete rakendamise ajagraafikust ja eksitav on väide, nagu oleks uuenenud aruande puudumisel enne 21.04.2021 teatise saatmist seos hageja sooviga lepingu pikenemine välistada.
3.Kostja on 30.05.2022 hankinud SKA-st 24.09.2021 protokolli ja selle lisaks oleva lepingu projekti, mis kinnitab, et prooviperiood ei puudutanud vaid xx, vaid kõiki.- Hageja 12.05.2022 seisukoha p-s 3.4 märgib hageja isegi, et muudetav määrus puudutas seda, kas „kostja tarkvara võimaldab 2021 aastal tarkvaraga töötamist jätkata“, st muudatused puudutasid tulevikku. Määruse § 3 lg 10 kohaselt on hoolekandeasutuse tähtajaks eelmise kalendriaasta aruannete esitamiseks 1. märts. Kuna määrus jõustus alles 27.03.2021, on esimene määruse alusel esitatava aruande tähtajaks 01.03.2022, mis ei jää vaidlusaluse lepingu kehtivuse aega. Hageja ei ole osundanud, et kostja tõttu jäi tal mõni aruanne SKA-le esitamata. Hageja otsus kasutada tarkvara kuni 30.06.2021 näitab, et hageja sai tarkvara kasutada ja see oli tema jaoks mõttekas kuni selle ajani. Kostja ei ole keeldunud hageja poolt seoses SKA muutunud nõuetega vajalikke arendusi tegemast, mis nähtub kostja töötaja R M 05.11.2020 e-kirjast. Arendused ise, mida hageja soovis, olid kolm meeldetuletust/märguannet teatud dokumentide esitamiseks. Kostja lubas arendada ka koondaruande, kui on selge selle tähtaeg ja aruande õige vorm. Nagu märgitud, kuna hageja
lepingut jätkata ei soovinud ja lepingu kehtivuse perioodil uut aruannet ei vajanud, siis seda muudatust hagejale ei juurutatud. Hageja eksib, et määrus seab nõudeid tarkvarale, kui tegelikult on nõuded hoolekandeasutusele ja teistele määruses nimetatud isikutele. Mis puudutab aruannete SKA-le esitamist, siis määruse § 4 kohaselt kasutatakse kõigi seal toodud aruannete esitamisel riigi poolt loodud tarkvara (S-veeb ja H-veeb), mistõttu on etteheited aruannete esitamisega seonduvalt kostja tarkvarale alusetud. Kui hageja räägib soovist 10-aastaseks koostööks kostjaga, siis miks sõlmis hageja kostjaga lepingu vaid kaheks aastaks. Hagejale olid juba enne lepingu sõlmimist teada tarkvara omadused ja kostja omalt poolt püüdis igati kaasa aidata, et hageja langetaks lepingut sõlmides informeeritud otsuse. Hageja teadis, milliste omadustega tarkvara ta kostjalt kasutusele võtab. Kostja 10.05.2018 e-kirjast hagejale nähtub tarkvara lühikirjeldus, mille kohaselt lubati genereerida lihtsaid aruandeid (mida nt hageja nimetatud SKA uus koondaruanne ei ole), samuti koostada arveid SKA-le, märkimata e-arveid. Kostja 16.05.2018 e-kirjas pakutakse hagejale võimalust, et kostja tuleb tarkvara hageja kontorisse esitlema. Enne lepingu sõlmimist viis kostja hageja juures läbi ka tarkvara koolituse/presentatsiooni, mille käigus samuti tutvustati tarkvara võimalusi põhjalikult. Hageja läbirääkimise tulemusena sai hageja kostjalt mitte ainult tarkvara kahele eraldi kasutajale kasutamiseks (hageja ise ja MTÜ Sotsiaalne Kaasatus) ühe litsentsi eest, aga ka hinnaalanduse (pakutud 30 eurot + km asemel 25 eurot + km) igakuiselt hooldustasult. Hageja sai alates 13.06.2018 kasutada programmi demoversiooni, oli tarkvaraga tuttav, ei soovinud isegi presentatsiooni, ning pidas tarkvara loogiliseks ja õpitavaks.
4.Kui tarkvara hagejat ei rahuldanud, oleks hageja pidanud lepingu sõlmimata jätma. Kui aga hageja siiski otsustas lepingu sõlmida ja tarkvara kasutusse võtta, tuleb seda lepingut sõlmitud kujul ka täita. See puudutab ka tarkvara tegelike võimalustega leppimist, mitte nõudeid seda hagejale meelepäraseks muuta. Tarkvara on veebipõhine ja muudatuste tegemine ei ole hagejale alati visuaalselt nähtav, mis võib olla tekitanud hageja eksiarvamuse. SKA ei kehtestanud kostja tarkvarale nõudeid, vaid need lepitakse kokku kliendiga. Koostöö ajal tegi kostja tarkvarasse korduvalt muudatusi ka hageja sooviavalduste alusel. Ebaõige on, et läbirääkimiste käigus eksitati hagejat kostja poolt tarkvara omaduste osas mistahes moel, sh aruannete osas, mida see võimaldas genereerida. Hageja soovis tarkvarale täiendavat funktsionaalsust ja tasuta, kuid kostjal puudus lepingu järgne kohustus arendada tarkvara hageja soovide alusel, veel vähem teha seda tasuta. Lepingu p 7.5 kohaselt kohustus kostja kõrvaldama kuu kuue jooksul tarkvara üleandmisest hagejale kostjale teatavaks saanud ja temast olenevad vead, mis takistavad hagejal tarkvara kasutamist. Kuna hageja oma pretensioone (aruannete ja arvetega seonduv pidi olema selle aja jooksul selge) selle aja jooksul kostjale ei esitanud, ei ole tegu puudustega ja kostja ei pea neid kõrvaldama. Hageja viited kostja praegusele veebilehele jms ei puutu kuidagi poolte vahelistesse suhetesse, mis on alates 01.07.2021 kostja soovil lõppenud. Kokkuvõtvalt palub kostja oma 07.02.21 vastuses hagi jätta rahuldamata.
5.Hageja pöördus esmalt Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda, 14.12.2021 avaldusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue 1017.60 eurot üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 18.01.2022 määrusega on hagi menetlusse võetud. Pooled avaldasid soovi asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool
ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, ning ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
9.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.
10.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 11.Kohus juhindub asja lahendamisel ka VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
12.Vaidlustamata asjaolud, millest kohus saab lähtuda on:
poolte vahel sõlmiti juunis 2019 leping tarkvara Rehabilitatsiooniasutuste versiooni kasutusteenuse osutamiseks;
HOTIS
Expressi
hageja nõudis 13.07.2021 müügiarve FB21-26 alusel litsentsitasu 960 euro tagastamist;
hageja avaldas 21.04.2021 soovi teenuse osutamise lepingu lõpetamiseks p 11.3 alusel;
pooled pidasid kirjavahetust 2021 juulis litsentsitasu tagastamise teemal;
lepingu p 11.3 kohaselt peab lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral lepingut lõpetada sooviv pool esitama kirjaliku avalduse hiljemalt kaks kuud enne lepingu lõpetamist soovivat tähtaega;
teenust kasutati lepingu perioodi aja jooksul.
13.Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise läbivaatamise käigus tõendamist leidnud, et tarkvara kasutamisel esines olulisi puudusi ning tarkava ei oleks vastanud lepingutingimustele. Hageja on oma väite tõendamiseks lisanud, et vajadusel esitab pooltevahelise kirjavahetuse perioodil 02.09.2019-17.03.2021. Kohus pidas eelmenetluse ülesannete täitmiseks 21.04.2022 korraldava istungi, et välja selgitada vaidlusese ja poolte kompromissivalmidus. Väidetavalt ei saanud hageja esitada sotsiaalkindlustusametile selliseid aruandeid, mida sooviti (protokollis 00:02:35). Väidetavalt oli probleemidest juttu telefoni teel. Kohus selgitas hagejale, et teenuse puudusi kohustub tõendama hageja (protokoll 00:18:51). Hageja väitel just sobiva hinna tõttu valis ta hinnakirjast variandi 2, mis sisaldas pidevat kliendituge, serveri hooldusteenuseid, mooduli korralisi uuendusi ja andmete varundamist kord päevas. Kostja kodulehel oli kirjas, et süsteem võimaldab genereerida arveid, aruandeid ja vajalikke dokumente automaatselt. Sotsiaalkindlustusametilt selgus, et süsteem oli ajast maast. Hageja on sotsiaalministeeriumi poole pöördunud e-kirjaga 08.02.2022. 26.10.2020 on Sotsiaalkindlustusamet hagejat teavitanud, et tuleb analüüsida, millist koondaruande vormi väljundit on tal võimalik kasutatavast infosüsteemist tulevikus võimalik välja võtta. Ka hageja 02.11.2020 vastusest selgub, et ta soovib teada, mida hakkab Sotsiaalkindlustusamet 2021 aastal nõudma. Kostja on esile toonud, et 27.03.2021 jõustus Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ . Kostjale teada olevalt SKA rakendas määruse nõudeid alates 01.07.2021 ja prooviperiood kestis sellest ajast kuni 01.11.2021. Kohus leiab, et ka Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2021 koosoleku protokolli kohaselt toimus arutelu teenuseosutajatega seoses koondaruande tulevikus kasutuselevõtuga, mis ei hõlma poolte lepingu perioodi. Määruse § 3 lg 10 kohaselt on hoolekandeasutuse tähtajaks eelmise kalendriaasta aruannete esitamiseks 1. märts. Kuna määrus jõustus alles 27.03.2021, on esimene määruse alusel esitatava aruande tähtajaks 01.03.2022, mis ei jää vaidlusaluse lepingu kehtivuse aega. Hageja ei ole osundanud, et kostja tõttu jäi tal mõni aruanne Sotsiaalkindlustusametile esitamata ja esitatud tõenditest nähtub üheselt, et kavandatavad muudatused jäid lepinguvälisesse aega. Vaidluse all ei ole, et hageja sai kasutada tarkvara kuni 30.06.2021 ja asjaolu, et lepingu kestel olid puudused, mis seda takistasid ei ole tõendatud. Hageja ei ole konkreetselt kirjeldanud, millist lepingulist kohustus rikuti.
14.Tõendatud on, et leping lõppes hageja enda soovide kohaselt 30.06.2021 ja kohus nõustub kostjaga, et uuenenud nõuetega aruandeid lepingu kehtimise ajal hageja Sotsiaalkindlustusametile esitama ei pidanud, mistõttu vastavaid muudatusi kostja hagejale litsentseeritud tarkvarasse tegema ei pidanud. See eeldanuks juba uusi kokkuleppeid lepingu muutmise või täiendamise osas.
15.Asja sisulise läbivaatamise käigus on selgunud, et pooled sõlmisid teenuslepingu juunis 2019, lepingu punkt 11.1 järgi kehtis see alates allakirjutamisest 24 kuu jooksul. Leping ei pikenenud, sest hageja teavitas 21.04.2021 soovist leping lõpetada. Tõendamist ei ole leidnud kostja poolt lepingu rikkumine. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks kuivõrd kahju tekkimine ei ole tõendanud. Hageja väitel on kahju suurus võrdväärne litsentsitasuga, mistõttu tekib tal õigus kostjalt nõuda tema poolt kaks aastat kasutatud tarkvara litsentsitasu tagastamist. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.