lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-39897/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-39897/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-39897

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

09.juunist 2008.a. Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reet Laasmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.juunil 2008.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-39897

Tsiviilasi

V V ja A V hagi AS Gvastu 5 931 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja V V (elukoht xxx, isikukood xxx) ja A V (elukoht xxx, isikukood xxx); kostja AS G(asukoht xxx, registrikood xxx) volitatud esindaja J Gramma; kolmas isik kostja poolel AS T (asukoht xxx, registrikood xxx) lepinguline esindaja I Kallas.

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

24.aprillil 2008. a.

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata V V ja A V hagi AS G vastu 5 931 krooni saamiseks. Asja menetluskulude jaotus Asja menetluskulud jätta hagejate

kanda võrdsetes osades.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse käesoleva kohtuotsuse saamise päevast 09.06.2008.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hagejate nõue kostja vastu Harju Maakohtule 27.09.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pöördusid hagejad 2007.a. märtsi lõpus AS G reisibüroosse sooviga vormistada reis Kreekasse kestvusega 2 nädalat perioodil 26.05. – 09.06.2007.a. Valitud reisi hinnaks oli 12 990 krooni inimese kohta, seega kokku 25 980 krooni. Et oli käimas reklaamikampaania, lubati ka tellijasoodustust 1 000 krooni inimese kohta. Seega tuli hagejail reisi eest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

maksta kokku 23 980 krooni. Mingit lepingut reisibüroo hagejatele alla kirjutamiseks ei pakkunud. 23.03.2007.a. oli hagejate poolt teostatud soovitud reisi eest osaline sissemaks summas 15 000 krooni. Tasumata osa summas 9 550 krooni maksti kostjale 02.04.2007.a. Teise makse tasumisel otsustas hageja vahetada hotelli, kuna valitud hotell „Aplades Beach Hotel“ ei sobinud hagejaile objektiivsetel põhjustel. Teise valitud hotelli Jo-An Palace hinnaks vastavalt reisibüroo kataloogile oli 11 990 krooni inimese kohta. Seega on hageja poolt reisi eest makstud kokku 24 550 krooni. Hageja vormistas ka reisikindlustuse vastavalt kostja soovitusele. Reisikindlustus vormistati kahele isikule – mõlemale hagejale. Seoses asjaoluga, et hagejail tekkis force majore olukord, olid nad sunnitud keelduma eelnevalt planeeritud reisist. Sellest teavitati viivitamatult ka kostjat ning teavitamine leidis aset 7 päeva enne reisi algust. Reisi äkilise ärajäämise põhjuseks oli hageja A V raske haigus. Hageja II eaka inimesena elas läbi infarkti, mille tõttu tuli reisist keelduda. Kooskõlas VÕS § 874 lg. 1 võib isik enne reisi algust lepingust igal ajal taganeda. Hagejail oli sõlmitud ka reisikindlustus, mille eest V V maksis 288 krooni ja A V 342 krooni, mis kokku moodustab 630 krooni ja mitte 570 krooni, nagu oli määratud kostja poolt esitatud arves. Kindlustusfirma SKmaksis hagejale kindlustushüvitist kogusummas 12 460 krooni, millist summat hagejad vaidlustanud ei ole. 07.06.2007.a. tagastas kostja hagejaile 7 194 krooni, mis moodustab 30 % reisi kogumaksumusest. Seega said hagejad hüvitisena kokku kostjalt ja kindlustusandjalt 19 654 krooni, mis aga ei kata hagejate poolt kantud kulutusi täielikult. Hageja ei tekitanud kostjale reisist keeldumisega mingit kahju, kuna kostja väidetavalt realiseeris hagejate poolt ära öeldud reisi täishinnaga. Kulutused Kreekasse viisade vormistamiseks moodustasid 35 eurot inimese kohta, seega kokku 1 092 krooni. Oma kohtu-eelses avalduses kostjale palusid hagejad tagastada neile saamata jäänud 5 931 krooni. Hageja leiab, et lepingulise trahvi kohaldamine käesoleval juhtumil on ebaõige, kuna reisist keeldumine tekkis ootamatu olukorra tõttu (infarkt) ja hageja ei pea antud olukorras kulutusi kandma ning tal on õigus kogu makstud rahasumma kostjalt tagasi saada. See raha on vajalik tema tervise parandamiseks. Hageja avaldab kohtule, et kostja ei tutvustanud teda Ti veebilehel avaldatud reisitingimustega, mille alusel on lepingutrahviks reisist keeldumise puhul 7 ja vähem päeva enne reisi 70 % reishinnast. Kuna hageja vormistas reisid AS G büroo kaudu, mitte AS T kaudu, pidi kostja hagejat tutvustama kohaldatavate reisitingimustega. Hagejal ei olnud mingeid kahtlusi selles, et hagejate kindlustuslepingud on õigesti vormistatud. Hageja jääb arvamusele, et kostja reisibüroo töötaja tegi vea kindlustuslepingute vormistamisel hageja perekonnanimes ning püüab nüüd veeretada kogu vastutuse hageja peale, motiveerides oma keeldumist sellega, et hageja ise on kindlustuslepingust keeldunud. Hageja on seisukohal, et asjas on vastuoluline see, et V V vormistati täiskindlustus ning infarkti üle elanud A V pidanuks täiskindlustusest keelduma. Hagejad leiavad, et tekkinud olukord on kostja reisibüroo töötajate ebakorrektse töö tulemus. Kuna hagejad ei nõustu Tarbijakaitseameti komisjoni otsusega 25.07.2007.a., on nad pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 8, 186, 196, 868 lg. 1, 869 lg.-test 1 ja 2 p.-dest 9 – 11, 874 lg. 1, 879 lg.-test 1 ja 2 ning 880 lg. 2 paluvad hagejad kohtul välja mõista kostjalt hagejate kasuks tagastamata jäänud rahasumma 5 931 krooni ning kõik asja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjalike vastuväidete ja ka kohtuistungil antud seletuse kohaselt pöördusid hagejad kostja reisibüroosse sooviga tellida reis Kreetale ajavahemikul 26.05.2007.a. – 09.06.2007.a. Reisiteenuste hulgas oli majutus hotellis nimetatud ajavahemikul, hommiku- ja õhtusöögid ning hagejatele osutatavad veoteenused. Hagejate reisitasu summaks kokku oli 23 980 krooni. Lisaks vormistas hageja I kostja juures AS Salva Kindlustus poolt pakutud reiskindlustuse ja hageja II tervisekindlustuse kogumaksumusega 570 krooni. Kreeka viisad tellis hageja I väidetavas summas 35 eurot iseseisvalt ilma kostja vahenduseta. Hageja maksis reisitasu 2-s osas, 15 000 krooni maksis hageja 24.03.2007.a. ja ülejäänud 9 550 krooni 02.04.2007.a. Seega maksis hageja kostjale kokku 24 550 krooni, millest 570 krooni moodustas kindlustusmakse. Hageja valitud reisi korraldajaks oli T AS ja reisi vahendajaks kostja. Kostja väljastas hagejale peale reisimaksumuse tasumist T AS reisikinnituse, milles sisaldusid kõik VÕS §-s 869 lg. 2 ettenähtud andmed, sh. reisikorraldaja ja vahendaja nimi ja aadress. Seega on vale hagejate väide, et nad ei teadnud asjaolust, et reisikorraldajaks on T AS. Hageja taganes reisist 7 päeva enne reisi algust ning reisikorraldajal oli õigus nõuda hagejalt hüvitist lepingus ettenähtud protsendina reisitasust. Hageja esitas 19.05.2007.a. kostjale avalduse tellimuse tühistamise kohta. Vastavalt kostja ja reisikorraldaja kokkuleppele (agendilepingu p. 3.2.3.) edastas kostja

viivitamatult hageja avalduse reisikorraldajale. Vastavalt VÕS § 874 lg. 1 võib reisija enne reisi algust lepingust igal ajal taganeda. VÕS § 874 lg. 2 kohaselt kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Sama sätte lg. 3 kohaselt on nimetatud hüvitise suuruseks reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus. Vastavalt kostja ja reisikorraldaja agendilepingule ja reisikorraldaja pakettreiside tüüptingimustele, kui reisija soovib reisi tühistada hetkel, mil reisini on jäänud 7 – 1 päeva, on reisija kohustatud hüvitama reisikorraldaja poolt kantud kulud 70 % ulatuses reisi maksumusest. Kostja vastuväidete kohaselt hüvitasid reisikorraldaja ja AS SK hagejale kantud kulud. Reisikorraldaja tagastas kostjale ja kostja 07.06.2007.a. hagejale 30 % reisimaksumusest summas 7 190 krooni ning AS SK maksis hagejale kindlustushüvitise summas 12 460 krooni. Seega hüvitati hagejale kokku 19 654 krooni ehk 82 % reisimaksumusest. Hageja on asunud väärale seisukohale, et ta maksis kostjale kindlustuse ja viisatasu. Vastavalt pakettreiside tüüptingimustele ei kuulu reisi hinna sisse viisa ja reisikindlustuse maksumused. Viisatasu maksis hageja kolmandale isikule ning kostja ei ole teadlik müügitingimustest. Kindlustusmaksed maksis hageja AS-le Salva Kindlustus. Kostja oli kindlustusagendiks ning ekslik ja alusetu on hageja väide selles, et kostja peaks hagejale hüvitama viisade maksumuse ning kindlustusmaksed. Kostja poolel kolmanda isikuna kaasatud AS T seisukoht hagi suhtes AS T oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei toeta ning leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Reisitasuks leppisid hagejad ja kostja kokku 23 980 krooni. Hageja I vormistas AS SKreisitõrkekindlustuse ja tervisekindlustuse, hageja II sõlmis AS SK tervisekindlustuse. Hageja 2 haigestus ootamatult enne reisi algust ja hageja 1 taganes reisist, teavitades nimetatud asjaolust kostjat. Hagejad olid sõlminud pakettreisilepingu. AS T ei ole rikkunud lepingut ning hageja I-le on tagastatud tema abikaasa haigestumise tõttu ära jäänud reisi maksumus täies ulatuses ning kuna hagejal II puudus reistõrkekindlustus, polnud tal õigust saada kindlustusfirmalt kompensatsiooni reisi ärajäämisest tingituna. Kuna hagejal II puudus reistõrkekindlustus ning reisipakettlepingust taganes hageja II, tekkis AS- T õigus reisiraha kinnipidamiseks 70 % ulatuses tulenevalt VÕS § 874 lg. 3 ja reisiüldtingimustest, mis olid reisipakettlepingu lahutamatuks osaks ning milliseid kohustus kostja hagejatele edastama. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled pakettreisilepingu ning leppisid reisitasuks kokku 23 980 krooni. Asjas puudub vaidlus selle asjaolu üle, et A V haigestus 7 päeva enne reisi toimumist, millest hagejad kostjat ka viivitamatult teavitasid, kuna soovisid reisist loobuda. Vaidlus puudub ka selles, et V V sõlmis AS SK reisikindlustuse lepingu – tervise- ja reisitõrkekindlustusena. Samas A V on asja materjalide kohaselt sõlminud AS SK vaid tervisekindlustuse lepingu (vt. tlk. 11). Hagejad väidavad, et see on kostja kliendi Vaidlus puudub pooltel ka selles, et V V on hüvitatud täies ulatuses seoses tema abikaasa haigestumisega ära jäänud reisi maksumus. Kuna A V`l puudus reisitõrke kindlustus, puudus tal kohtu arvates õigus saada kindlustusandjalt hüvitist reisi ärajäämisest tingituna ning temal lasub seetõttu ka kohustus kanda riski reisi võimaliku ära jäämise korral osaliselt hüvitamata jäänud kulutuste näol. Asja materjalides olevalt arvelt nr. 706652 24.03.07.a. (vt. tlk. 19) nähtub üheselt, et AS G poolt hagejatele vahendatud (müüdud) teenuse puhul oli tegemist AS T pakettreisiga Kreetale. Samalt arvelt nähtub ka asjaolu, et hagejaile on vormistatud ka reisikindlustus summas 570 krooni ning tasumisele kuulus arve kokku summas 24 550 krooni. Seega on kohtu arvates väär hagejate väide, et nad ei teadnud, kes on reisikorraldaja. Et AS T tüüptingimustega on võimalik tutvuda selle äriühingu interneti aadressil, on hagejad teadlikud vastavalt hagis märgitud asjaoludele.. A V on pakettreiside eest tasunud 23.03.20007.a. 15 000 krooni ning 02.04.2007.a. 9 550 krooni ja kokku 24 550 krooni, sellest 570 krooni reisikindlustuse eest. AS G vastusest hagile nähtub, et kuna V V`l oli vormistatud reisitõrkekindlustus, tasus AS Salva Kindlustus tema arvele 100 % reisi- ja viisakulude maksumusest summas 12 460 krooni ning kindlustusmakse arvutamisel võeti aluseks reisi normaalhind 11 990 krooni, seega maksti talle 1 600 krooni ettenähtust rohkem. V V antud asjaolu vaidlustanud ei ole.

AS G kandis 07.06.2007.a. hagejaile üle 7 194 krooni, mis moodustab 30 % reisi üldmaksumusest. Seega on hagejaile reaalselt hüvitamata 4 326 krooni (23 980 krooni – 12 460 krooni – 7 194 krooni). Reisikindlustuse maksed ja viisade maksumus reisikorraldaja poolt hüvitamisele ei kuulu, kuna need maksed reisipaketi hinna sisse ei kuulunud. VÕS § 866 lg. 1 kohaselt kohustub pakettreisilepinguga üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga kohustub maksma tasu (reisitasu). Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. VÕS § 868 lg. 1 kohaselt tuleb reisijat enne lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada üldiselt reisijale esitatavatest passi – ja viisanõudmistest, eelkõige nende dokumentide saamise tähtaegadest, samuti pakettreisiks või sihtkohas viibimiseks kehtestatud tervishoiualastest nõudmistest. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad olid teadlikud, et Kreeta reisiks tuleb neil taotleda Kreeka viisat. Samuti olid hagejad kohtu arvates teadlikud asjaolust, et nende endi huvides on sõlmida reisi- ja tervisekindlustus, sest V V teatavasti sõlmis tervise- ja ka reisitõrkekindlustuse lepingu, A V sõlmis vaid tervisekindlustuse lepingu. AS G vastuskirjast hagejate avaldusele nähtub veenvalt asjaolu, et selline oli just hagejate otsus sõlmida reisitõrkekindlustus vaid ühele abikaasadest – V V lisaks tervisekindlustusele. Seaduse mõttest ei tulene reisibüroo kohustust veenda reisijat sõlmima tema enda huvides reisikindlustuslepingut maandamaks võimalikke riske. VÕS § 869 lg. 2 kohaselt peab reisikorraldaja väljastama reisijale viivituseta kohe pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse. Hagejad on hagile lisanud reisikinnitused (vt. tlk. 13 – 18) AS T, millel on märgitud VÕS §-s 869 lg. 2 sätestatud andmed. VÕS § 874 lg. 1 kohaselt võib reisija enne reisi algust lepingust igal ajal taganeda. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. VÕS § 874 lg. 3 kohaselt sama paragrahvi lg. 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus. Reisikorraldaja poolt kohaldatavatele pakettreisilepingu tüüptingimustele tulenes viimase õigus protsendile reisitasust seoses reisijate poolt tellitud reisist loobumisega. Kostja poolt hagejale välja maksmata summat 4 326 krooni võib kohtu arvates pidada reisikorraldajale mõistlikuks hüvitiseks. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus. Hageja V V on kõik kulutused seoses reisi ärajäämisega hüvitatud kostja ja AS SKpoolt, seega tema õiguste igasugune riive käesolevas vaidluses puudub. Ka antud hageja ise on seda asjaolu hagis tunnistanud. Hageja A V osas pole leidnud kohtu arvates samuti tõendamist asjaolu, et tema õigusi oleks kostja poolt rikutud, sest A V jäi tasutud reisitasust hüvitamata 4 326 krooni põhjusel, et viimane ei soostunud sõlmima tervisekindlustuse lepingule lisaks ka reisitõrke kindlustust, mida teenuse osutaja ka talle ilmselt pakkus. Kostja ja kostja poolel kaasatud kolmanda isiku vastuväiteid hindab kohus põhilises osas kui asjakohaseid. Asja menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg. 1 võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 09.06.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja