Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2008, Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-50996 Tsiviilasi Frants Želesko hagi Aleksandr Zaitsevi vastu 60 000.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Frants Želesko (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx xx-xx), nõustaja Sergei Postnikov, kostja Aleksandr Zaitsev ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxx xx-xx) Resolutsioon Välja mõista Aleksandr Zaitsevilt 50 000.- krooni Frants Želesko kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud 01.03.2006 sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu, mille esemeks oli ahju ehitamine aadressil xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx. Leping sõlmiti suuliselt. Lepingu tähtajaks leppisid pooled kokku 01.05.2006 – 15.06.2006. Remonditööde üldmaksumus moodustas 60 000.- kr koos materjalidega. Ettemaksuks oli 40 000.- kr. 10 000.- kr sai kostja 07.04.2006 panga ülekandega ja 30 000.- kr kättesaamise kohta kirjutas kostja 24.05.2007 võlakirja. Pärast ettemaksu kättesaamist alustas kostja remonditöid. Tööde järelevalvet teostas hageja. Tööde teostamise käigus sai kostja töötasuna veel 01.05.2006 11 730.- kr ning 19.05.2006 veel 2000.- kr. Kokku sai kostja hagejalt töötasuna 53 730.- kr. Kostja ei ole esitanud dokumente soetatud ehitusmaterjalide kohta. Juunikuus 2006 lõpetas kostja ehitustööd. Esmapilgul oli ahi tehtud hästi. Lepiti kokku, et hageja kontrollib teostatud tööde kvaliteeti ehitusspetsialistide abiga. Samuti lepiti kokku, et töö valmiduse osas kirjutavad pooled alla üleandmis-
vastuvõtmisaktile. Tehtud remonditööde kontrollimisel selgus, et töös esinevad puudused, ehitustöö on tehtud ebakvaliteetselt. Töö oli tehtud silmnähtavate defektidega. Hageja helistas kostjale ning ütles, et sellise kvaliteediga ahjutöid ta ei saa vastu võtta. Hageja palus kostjat kõrvaldada remondis esinevad puudused. Kostja vastas, et kõik on tehtud kvaliteetselt ning et tema ei hakka mingeid puudusi kõrvaldama. Rohkem ei ole kostja hageja kõnedele vastanud. Hageja tellis ehitusfirmast SKL Batakar Ehitus OÜ ehitustööekspertiisi. Ehitusekspert tegi akti, millega tunnistas kostjaga tehtud töö ebakvaliteetseks, kasutatud materjali ehituses teistkordselt kasutada ei saa. 21.07.2006 esitas hageja õigusbüroo vahendusel kostjale tähitud kirjaga pretensiooni. Hageja palus kostjat ametlikult tagastada 53 730.- kr. Kostja ei vastanud pretensioonile. Hageja alustas puuduste kõrvaldamist. Hageja ei saanud puudusi kõrvaldada. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub VÕS §-de 635 lg 1, 638, 641 lg 1, 642 lg 1, 644 lg 1, 646 lg-te 1, 5 alusel kostjalt välja mõista 60 000.- kr. 22.05.2008 vähendas hageja nõuet 50 000.kroonini. Kostja vastuväited Kostja kirjalikult ei ole vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Hagi kohaselt tellis hageja kostjalt ahju ehitamise. Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kostja kohustus ehitama hagejale kuuluvasse majja ahju ning hageja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Hageja tasus kostjale tehtud töö eest kokku 53 730.- kr. 15.06.2006 SKL Batakar Ehitus OÜ akti kohaselt kontrollis ehitusfirma tööde kvaliteeti ja tehnoloogia järgimist ahjukompleksi ehitamisel xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx ning tuvastas, et töid on tehtud 8-10% ulatuses täismahust ning avastas järgmised puudused: 1. Vertikaalnurgad omavad olulisi visuaalseid nähtavaid kõrvalekaldeid vertikaalsuunas. 2. Müüritise horisontaalread on tehtud horisontaalsuunas mitte loodi järgi. 3. Horisontaalread omavad kõrguse astanguid ega lähe kompleksi üksikosades kõrguse poolest kokku. 4. Müüritise vuukide laius on vahemikus 0 kuni 25 mm (peab olema 3 kuni 5 mm), mis on tuleohtlik ekspluateerimisel, ses kuumenemisel hakkavad tekkima ulatuslikud praod, millesse võivad sattuda sädemed. 5. Vuukide seotis horisontaalridades ja vertikaalsuunas on tehtud valesti, mõningates kohtades üldse puudub. Pooliktellised erinevad tunduvalt teineteisest suuruse pooles ning on põhiliselt laotatud ilma mingisuguse süsteemita, mis ei ole väärikmüüritise puhul lubatav. 6. Kuni 40% vuukidest on täitmata seguga ning omavad läbivaid tühimikke. Vuukides olev kuiv segu puruneb väga kergesti ning pudeneb vuukidest välja. Vuukide purunemise põhjuseks võib olla segu ebaõige valmistamine ja kasutamine (segu oli arvestatavat aega kasutamiseks valmisolekus ning korduvalt kuivas ära koos hilisema vee lisamisega). Kõik see kujutab endast väga suurt tuleohtlikkust ekspluateerimisel. Ahju
kütmisel võib suits sattuda ruumidesse. 7.Telliskivide välispinnad on täielikult määrdunud seguga, mis ei ole väärikmüüritise puhul lubatav, on vajalik täiendav viimistlemine või väljavahetamine. 8. Kolde-, tuhakasti- ja tahmaluugid ning malmplaat oli paigaldatud mitte loodi järgi ning omasid visuaalselt nähtavaid vildakuid. 9. Müüritise laotamiseks ja välisvuukide täitmiseks mõeldud segu toonimine ei olnud ühtlane (hallist kuni erkpunaseni). 10. Ahju tahmaluugid olid paigaldatud väga kõrgele, mis muutis võimatuks tahma eemaldamise suitsulõõride puhastamisel ning põhjustas kõrget tuleohtlikkust. 11. Suitsulõõride sisepinnad olid savitatud arvestatava savisegu kihiga, mis ei olnud tehnoloogia järgi kategooriliselt lubatud, sest kuumenemisel tuleb see kiiresti lahti ja risustab kanaleid. 12. Kanalite sisepinnad olid tehtud teravate astangute ja järskude üleminekutega kanalite ristlõike muutumisel. See takistas gaaside head liikumist ja muutis halvemaks ahju funktsioneerimise. 13. Ahju tuharest oli paigaldatud ilma piludeta ja võis kuumenemisel lammutada müüritise. 14. Küttekollete vooderdamiseks mõeldud tulekindlad tellised olid sobitatud väga ebakvaliteetselt, omasid erinevaid suurusi, väljaulatuvaid kohti ning vajaduseta tükeldatud osadeks. Vuugid olid laiusega kuni 10-12 mm. Kasutatava tulekindla liimi puhul jääb vuukide lubatav laius vahemikku 13 mm, kui aga see on suurem, siis vuukidel puudub vastupidavus. Ahju küttekoldes oli osa tulekindlate telliste vuuke üldse ilma seguta. Samuti tuvastas ehitusfirma, et ahjukompleksi lammutamise tulemusena saadud materjalid summas 29 707.- kr ei olnud kasutamiskõlbulikud. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagi kohaselt oli kostja kohustatud töö teostamise lõpetama 15.06.2006. 21.07.2006 saadeti Aleksander Nitsenko Õigusbüroo poolt kostjale pretensioon, kus kostjat teavitati, et ahju ehitamine oli ebakvaliteetne ning paluti tagastada saadud töötasu summas 53 730.- kr. Kostja oma kirjalikus vastuses 11.08.2006 kinnitab, et on eelpoolnimetatud pretensiooni kätte saanud. Seega leiab kohus, et kostjat on teavitatud tehtud töö ebakvaliteetsusest mõistliku aja jooksul, s.o hiljemalt 2 kuu jooksul töö valmimisest. VÕS § 646 lg 1 sätestab, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. 15.06.2006 SKL Batakar Ehitus OÜ aktiga leidis tõendamist, et ahju ei ole enam võimalik parandada ning lammutamisel saadud materjalidest ei ole võimalik uut ahju ehitada. Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud, ahjukompleks ei ole ehitatud vastavalt nõuetele, s.o tehtud töö ei vasta akti kohaselt lepingu tingimustele ning kuna töö parandamine ja uue töö tegemine ei olnud enam võimalik, siis hagejal oli VÕS § 647 lg 3 alusel õigus lepingust taganeda. Hageja teatas kostjale lepingust taganemisest 21.07.2006 kostjale väljastatud pretensioonis. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Hageja tasus kostjale lepingu järgi töötasuna 54 500.- kr ning materjalide kulu oli 5500.- kr. Hageja vähendab oma nõuet 50 000.- kroonini. Maksekorraldusega 07.04.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 10 000.- kr töötasu. Kassa väljamineku orderiga 01.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 11 730.- kr töötasu. Kassa
väljamineku orderiga 19.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 2000.- kr töötasu. Kassa väljamineku orderiga 19.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja tasus kostjale 600.- kr töötasu. Võlakirjaga 24.05.2006 loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenas kostjale 30 000.- kr, mis pidi jääma töötasuks. Seega leidis tõendamist eelpoolnimetatud tõenditega, et kostja sai hagejalt töötasuna vähemalt 50 000.- kr, mis tuleb kostjal VÕS § 189 lg 1 alusel hagejale tagastada. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.