Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 29.06.2005 Harju Maakohtusse Maire Mõttuse vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista mobiilsideteenuste kasutamise lepingust tuleneva võla 1 863,97 krooni ja viivise 1 863,97 krooni, kokku 3 727,94 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants poolt tasutud kohtukulud 466,40 krooni, sealhulgas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 186,40 krooni. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lgle 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1. 08.03.2006 hageja vähendas põhivõla nõuet 1 677,57 kroonini, seoses sellega, et kostja oli 20.09.2005 tasunud 186,40 krooni, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja palus kostjalt välja mõista 1 677,57 krooni põhivõlga ja 1 677,57 krooni viivist. 23.07.2007 vähendas hageja viivise nõuet 500 krooni võrra, kuna oli ekslikult nõudnud kostjalt viivise tasumist ka tasumata jäänud leppetrahvi eest (500 krooni). Lõpliku nõudena palus OÜ Aktiva Finants Maire Mõttuselt välja mõista 1 677,57 krooni põhivõlga ja 1 177,57 krooni viivist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (AS RITABELL õigusjärglane) kostjaga 05.04.2001 Q GSM-i liitumislepingu nr 10118386, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks olid Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused), mida pooled kohustusid lepingu allakirjutamisega täitma. Vastavalt üldtingimuste punktile 7.5 pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates ning maksmisega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 kuni 28.02.2001 oli üldtingimuste järgi viivise määraks 0,5 % päevas, arvestas hageja nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15 % päevas. Tele2 Eesti AS lõpetas lepingu kostjaga alates 06.05.2002 ennetähtaegselt lepingu üldtingimuste punkti 9.2.2.1 alusel, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, ja esitas kostjale 13.06.2002 tasumiseks lõpparve nr 6031856. 28.06.2002 seisuga oli kostja põhivõlg Tele2 Eesti AS ees 1 863,97 krooni, mis koosnes tasumata telefonimaksetest summas 224,95 krooni, tasust kõneteenuste eest summas 1 139,02 krooni ja leppetrahvist summas 500 krooni. Kuna kostjaga oli sõlmitud tähtajaline (tähtajaga 18 kuud) liitumisleping tähtajaga kuni 05.09.2002, siis oli kostja lepingu üldtingimuste punktide 8.1 ja 8.5 järgi kohustatud tasuma kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni ja leppetrahvi 500 krooni mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Hageja nõuab kostjalt mobiiltelefonisideteenuste kuumaksete tasumist kuni 05.07.2002, mis kajastub lõpparvel. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS võlanõude koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants. Lepingus kokkulepitud viivis perioodi 28.06.2002 kuni 18.06.2005 eest moodustab 2 217,82 krooni, kuid hageja vähendas heas usus tegutsedes viivise nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt viivise tasumist põhivõla ulatuses. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis vastuses hagile, et ta on võla 1 863,97 krooni Tele2 Eesti AS-le tasunud 2005. aasta oktoobri- ja novembrikuu jooksul ja

Tele2 Eesti AS on tunnistanud võla tasumist, mida tõendab kostja võla kohta andmete kustutamine AS Krediidiinfo maksehäirete registrist internetis. Kostja väitel on ta võla tasunud järgmiselt: 20.09.2005 300 krooni, 20.09.2005 623 krooni, 02.10.2005 500 krooni Tele2 Eesti AS-le ja 20.09.2005 186,40 krooni AS Julianuse Inkasso Agentuurile võla sissenõudmisel tehtud kulutuste eest. Ülejäänud põhivõla summa tasus Tele2 Eesti AS-le teenuse faktiline kasutaja Tõnu Tamm. Nõude loovutamise kohta hagejale ei ole tõendeid esitatud. Kostja ei nõustunud viivisenõudega ning leidis, et viivisenõue on ülemäära suur, kuna nõude loovutamisest ei ole kostjale teatatud ning kostja ei vastuta selle eest, et hageja on põhivõla nõudmisega nii kaua viivitanud. Kostja väitel nõuab hageja temalt võlga, millelt on põhivõlalt koos viivistega arvutatud igakuiselt viiviseid alates 2002. aasta jaanuarist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 05.09.2007 otsusega ning mõistis Maire Mõttuselt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 2 855,14 krooni, millest põhivõlg on 1 677,57 krooni ja viivis 1 177,57 krooni. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15,85) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 466,40 krooni menetluskulu, sellest 280 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamise eest ning 152,75 krooni hageja õigusabikulude katteks, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses (TsMS § 404 lg 1). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. VÕS § 164 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale (tl 19). Vaidlust ei ole, et 05.04.2001 on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping (tl 11), mille kohaselt kohustus Tele2 Eesti AS osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale ei oleks saadetud regulaarselt arveid. Hageja on saatnud kostjale lepingus märgitud aadressil 06.05.2005 kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 20). Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 20.04.2005 on kostja põhivõlg Tele2 Eesti AS ees 1 863,97 krooni (tl 12). Menetluse kestel on kostja tasunud 186,40 krooni,

mistõttu hageja vähendas põhinõuet 1 677,57 kroonini ja viivist põhivõla nõude suuruseni. Kostja, vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele, ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid lepingust tulenevate kohustuste täitmist, s. t võla tasumist vastavalt esitatud arvetele. Kohus on 15.02.2006 määruses selgitanud, et pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad vastuväited. Kostja on eelmärgitud määruse kätte saanud allkirja vastu (tl 73a). Maksehäirete registris avaldatu ei ole tõendiks, mille alusel saaks teha järelduse, et kostja on tasunud võla. Kohtule ei esitatud ka tõendeid, millest nähtuks, et kolmandad isikud oleks tasunud võla. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ning kostja peab tasuma hagejale põhivõla 1 677,57 krooni ning viivise 1 177,57 krooni ulatuses. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tl 15 pöördel) p-le 7.5 kohustus kostja Tele2 Eesti AS-le arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis Tele2 Eesti AS nõuda kostjalt viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 28.06.2002 kuni 18.06.2005, summas 2 217,82 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet summani 1 177,52 krooni. Kohus leidis, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 05.09.2007 otsuse ja asja menetluse lõpetada. Apellatsioonkaebuse põhjendustes jääb kostja esimese astme kohtumenetluses esitatud vastuväidete juurde, mille kohaselt Tele2 Eesti AS-le mobiiltelefonisideteenuste Q GSM liitumislepingu alusel võlgnetava põhivõla nõudmine kostjalt on alusetu, kuna võlg on tasutud 20.09.2005 ja 02.10.2005, mille kohta kostja lisab apellatsioonimenetluses uute tõenditena maksekorraldused. Pärast laekumiste kontrollimist lasi võlausaldaja Tele2 Eesti AS teha 2006. aasta aprillis AS Krediidiinfo maksehäirete registrisse märke, et võlg on kustutatud. Maksehäirete register on avalik ja hagejal oli juurdepääs sellele. Kostja leiab, et ta ei ole nõus tasuma täiendavat viivist, kuna põhivõla suurus oli ainult 307 krooni ning seadusest tulenevalt ei tohi viivise suurus ületada põhivõla suurust. Ei ole mõeldav, et kostja tasub viivist aja eest, kui hageja lohakusest või kuritahtlikult kasvatab viivist, tegemata reaalseid toiminguid võla sissenõudmiseks või kontrollimata, kas laekumisi on toimunud või mitte. Vastuväited apellatsioonkaebusele

Hageja OÜ Aktiva Finants esitas 19.05.2008 vastuse apellatsioonkaebusele, milles võtab omaks vastuses hagile osundatud põhivõla tasumise Maire Mõttuse poolt, see on summades 300 krooni 20.09.2005, 623 krooni 20.09.2005 ja 500 krooni 02.10.2005. Summa laekumist ei olnud võimalik seostada võla tasumisega Tele2 Eesti AS-le, kuna kostja oli märkinud maksekorraldusele ebaõige viitenumbri. AS Krediidiinfo maksehäirete registrist kustutati märge Maire Mõttuse võla kohta seoses sellega, et Tele2 Eesti AS oli nõude loovutanud hagejale 20.04.2005, mille kohta on tsiviilasja toimikus olemas dokumendid. Ülejäänud osas jääb hageja nõude juurde ja pakub jätta muutmata Harju Maakohtu 05.09.2007 kohtuotsuse hagejalt põhivõla summas 68,17 krooni, viivise summas 1 177,52 krooni ja hageja menetluskulude väljamõistmise osas. Viivise nõue on põhjendatud ja hageja ei ole arvestanud viivist kostja poolt juba tasutud nõude pealt. Kostja tasus põhivõla 2005. aasta septembris. Vastavalt kohtuotsuses tuvastatule nõudis hageja kostjalt viivist perioodil kuni 18.06.2005. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebuse ning toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas, et 05.04.2001 oli AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping, mille kohaselt kostjale osutati telekommunikatsiooniteenust ning mille kasutamise eest lasus kostjal teenuse õigeaegse tasumise kohustus. 20.04.2005 AS Tele2 Eesti loovutas hagejale kostja võlanõude koos kõrvalnõuetega. Maakohtu otsusega on kostjalt välja mõistetud põhivõlgnevus 1 677,57 ja viivised 1177,52 krooni. Apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ilmneb, et apellant on maksnud osutatud teenuse eest tsiviilkohtumenetluse ajal 20.09.2005 kuni 02.10.2005 kokku 1609.40 krooni. Vastustaja nõustub antud väitega ning palub välja mõista põhivõla 68,17 krooni. Kolleegium leiab, et antud ulatuses põhivõla väljamõistmine on põhjendatud. Apellandilt on välja mõistetud viivised summas 1177,52 krooni perioodi eest 28.06.2002 kuni 18.06.2005. Viiviste nõudeõigus tuleneb 05.04.2001 lepingu punktist 7.5, mille kohaselt tarbija on kohustatud AS-i TELE2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Maksetähtpäevaks tasumata summadelt võib AS TELE2 Eesti nõuda tarbijalt viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Nõustuda tuleb vastustajaga, et viivised on arvestatud perioodi eest, mis eelnes kostja poolt võla tasumisele. AS TELE2 Eesti loovutas hagejale kõrvalnõuded, millest tulenevalt oli viiviste nõude esitamine seaduslik. TsK § 191 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 sätestavad õiguse nõuda kohustise täitmisega viivitamise eest viivist. Kostja vaidles viiviste nõudele vastu ning taotles viiviste vähendamist, leides, et hageja on viiviseid tahtlikult kasvatanud. Hageja vähendas viiviste nõuet kuni 1177,52 kroonini. Apellatsioonimenetluses palub apellant jätta viivised välja mõistmata, kuivõrd ta on raske puudega pensionär, kes on võla tasunud, talle ei esitatud eelnevalt viiviste nõuet ning ta ei pea maksma teenuse osutaja lohaka asjaajamise eest.

Kolleegium nõustub vastustajaga, et perioodi osas, mille eest on viivise nõue esitatud, esines võlgnevus 1863,97 krooni ning selle hüvitas kostja suures ulatuses tsiviilkohtumenetluse ajal. Seega esineb õiguslik alus viiviste väljamõistmiseks. Apellant on taotlenud viiviste vähendamist. Kolleegium leiab, et VÕS § 162 annab kohtule õiguse viiviste vähendamiseks, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegium võtab arvesse, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist praktiliselt kogu võlgnevuse ära maksnud, võlgnevuseks jäi 68,17 krooni. Toimikust ei ilmne, et AS TELE 2 Eesti oleks eelnevalt kostjale esitanud viiviste nõuet. AS-i TELE2 Eesti 20.04.2005 saldo kinnitusest ilmneb, et kostja leppetrahv moodustas 500 krooni. Nii kehtinud TsÜS § 108 lg 1 kui ka kehtiva TsÜS § 138 lg 1 kohaselt peavad isikud õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima hea usu põhimõttest lähtudes. AS-i TELE2 Eesti käitumine on olnud eksitav ning on võimaldanud kostjal aru saada, et tal ei saa olla hageja poolt nõutud ulatuses viivise võlga. Kolleegium leiab, et lähtudes VÕS §-st 162 tuleb viiviseid vähendada ja kostjalt välja mõista 500 krooni. Asjaolu, et kostja näol on väidetavalt tegemist invaliidiga, ei anna alust jätta viivised välja mõistmata. Seega kuulub kostjalt kokku väljamõistmisele 568,17 krooni. Apellant taotleb tsiviilkohtumenetluse lõpetamist, kuid selleks puudub seaduslik alus. Menetluskulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.